keemistemperatuur, lahustuvus vees)? Mõned karboksüülhapped on mürgised või väga mürgised, enamjaolt on need vees mingil määral lahustuvad. ALDEHÜÜDID, KETOONID, KARBOKSÜÜLHAPPED, ESTRID. 10.B 2013/2014 11. Milliseid happeid nimetatakse aminohapeks ja rasvhapeteks (nende struktuur)?' Aminohapped on kõige enam levinud orgaanilised lämmastikuühendid. Neid esineb kõigis elusolendites. NH2 Rasvhapped on glütserooli triester karboksüülhappega. 12. Mille poolest erinevad küllastumata ja küllastunud rasvhapped? Küllastumata rasvhappes on esimese kaksikside karboksüülrühmast eraldatud seitsme metüleen ( - CH2 - ) rühmaga ja järgmised , kui neid esineb on omavahel eraldatud ühe metüleenrühmaga. 13. Milline on estrite struktuur? ALDEHÜÜDID, KETOONID, KARBOKSÜÜLHAPPED, ESTRID. 10.B 2013/2014 14. Kuidas antakse estritele nimetusi? 15. Arvutusülesannete lahendamine.
aminohappest, millest organismid ehitavad valkusid. Kõik kodeeritavad aminohapped on alfa-aminohapped. Jagunevad: asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. ● Lihtvalk ehk proteiin ja liitvalk ehk proteiid. Fibrillaarvalgud- vees lahustumatud ja enamasti kiulised. Globulaarvalgud- näiliselt korrapäratu puntra taolise molekuliga. Valgu denatureerimine- Valgu struktuur muutub. Rasvad ● Rasv kui keemiline ühend on glütserooli triester karboksüülhapetega. ● Uus isomeeria liik – cis-, trans-isomeeria. ● Looduslike rasvhapete kaksiksidemed on cis- geomeetriaga. ● Tuntumad rasvhapped: butaanhape, palmithape, stearhape, olehape, linoolhape, linoleenhape. ● Kahe või enama kaksiksidemega rasvhappeid nim. asendamatuteks rasvhapeteks. ● Transhape- lühendnimetus trans-geomeetriaga küllastumata rasvhapete tähistamiseks. ● Transrasvad- rasvad, mille molekulides esineb
Dünamiit (n.g. + puusüsi); leiutas A. Nobel o Nitrotselluloos Püssirohi o Sulfaadid (H2SO4 estrid) H on asendunud CH-rühmaga o Fosfaadid (H3PO4 estrid) o H on asendunud CH-rühmaga o DNA, RNA (ATP) o Putukatõrjevahend o Fosfoon üks OH-rühm on asendatud CH-rühmaga o Sõjagaas sariin (0,2 mg/l surmav) 8. Rasva molekuli kuju ja koostis Rasv glütserooli (propaantriool) triester 9. Rasva nimetused ja valemid Nimetused: lõpp aat Valemid: tristearaat 10. Küllastunud ja küllastumata rasvhapped Küllastunud rasvhapped Küllastumata rasvhapped o Ainult üksiksidemed o Vähemalt 1 kaksikside o Korrapärane ehitus o Ebakorrapärane, cis-isomeeria o Tahked o Vedelad o Loomsed o Taimsed (+ hülge- ja vaalarasv)
g. + puusüsi); leiutas A. Nobel o Nitrotselluloos Püssirohi o Sulfaadid (H2SO4 estrid) H on asendunud CH-rühmaga o Fosfaadid (H3PO4 estrid) o H on asendunud CH-rühmaga o DNA, RNA (ATP) o Putukatõrjevahend o Fosfoon – üks OH-rühm on asendatud CH-rühmaga o Sõjagaas sariin (0,2 mg/l – surmav) 8. Rasva molekuli kuju ja koostis Rasv – glütserooli (propaantriool) triester 9. Rasva nimetused ja valemid Nimetused: lõpp –aat Valemid: tristearaat 10. Küllastunud ja küllastumata rasvhapped Küllastunud rasvhapped Küllastumata rasvhapped o Ainult üksiksidemed o Vähemalt 1 kaksikside o Korrapärane ehitus o Ebakorrapärane, cis-isomeeria o Tahked o Vedelad o Loomsed o Taimsed (+ hülge- ja vaalarasv)
Rasv- glütserooli triester rasvhapetega Küllastumata rasvhape- voolav või vedel rasv. Nt taimeõlid, veel on ta piimarasvas, oliivi- ja päevalilleõlides. Küllastunud rasvhape- rasvhape, mille molekulis puuduvad kaksiksidemed Asendamatu rasvhape- rasvhape, mida inimorganism ei ole võimeline tootma ning mis seetõttu peab sisalduma toidus (eriti linoolhape ja linoleenhape) Detergent- puhastamiseks ettenähtud toode, mille puhastavaid omadusi on eesmärgipäraselt arendatud ja uuritud ning mille põhikoostisaineteks on pindaktiivsed ained Seep- pesemisvahend, rasvhapete K(vedel) või Na(tahke) sool Aminohape- aminorühmaga asendatud karboksüülhape Kodeeritav aminohape- üks neist 20-st aminohappest, millest organismid ehitavad valkusid Asendamatu aminohape- valkude ehitamiseks tarvitatav aminohape, mida org ei suuda ise sünteesida Peptiid- molekul, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest Polüpeptiid- peptiid,...
trinitraat) on õline vedelik ning võimas ja ohtilk lõhkeaine. Väga palju kasutatakse lõhketöödes näiteks kaevandustes, hoonete õhkamisel jne. Sõjanduses kasutatakse nitroglütseriini tänapäeval minimaalselt. Nukleiinhapped on fosforhappe estrid. 8. Mida kujutavad endast rasvad? Mida tähendab küllastunud või küllastumata rasvhape? Mis iseloomustab erinevaid rasvhappeid? Kus leidub tahkeid, kus vedelaid rasvu? Rasv on glütserooli (propaan1,2,3triooli) triester karboksüülhappega (tegelikult rasvhapetega). Küllastumata rasvhapped kujutavad endast ahelat kus süsinike aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside, olekult on rasv vedel. Küllastunud rasvhapete ahelates on süsinike vahelised sidemed ühekordsed, olekult rasv tahke. Rasvad on värvuseta, lõhnata, maitseta, vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. Loomsed rasvad on tahked, välja arvatud hülge- ja vaalarasv. POLÜMEERID 1
tunnuseks on lahustumatus vees. Küllastamata rasvhape rasvhapped, mis sisaldavad kaksiksidemeid. Kõrge sulamistemperatuur ja annab membraanile elastsuse. Ei saa tihedalt pakkida. Küllastatud rasvhape kõik esinevad sidemed on üksiksidemed. Kõrge sulamistemperatuur, annab membraanile jäikuse. Saab tihedalt kokku pakkida. Rasv ehk triatsetüülglütserool glütserooli ja rasvhappe triester. Seebistumine estersideme hüdrolüüs leelise toimel, mille tulemusena moodustuvad rasvhapete soolad (seebid) ja alkohol. Seep (vees lahustuv) rasvhappe sool. Vaha pika c-ahelaga alkoholide ja pika c-ahelaga rasvhapete estrid. Isoprenoidid ehk terpeenid rühm peamiselt taimseid, avatud ahelaga või tsüklilise struktuurigaühendeid, mille biosüntees lähtub isopreenist C5H8.
COONa + NH3 • 2) Amiidi happelisel hüdrolüüsil saadakse karboksüülhape ja moodustub ammooniumkatioon (NH4+ ) Amiide saadakse karboksüülhapete derivaatidest. Mineraalhapete estrid • Mineraalhapete estreid saadakse mineraalhapete reageerimisel alkoholiga happelises keskkonnas (H2SO4 juuresolekul) • Nitraadid – lämmastikhappe estrid • Sulfaadid – väävelhappe estrid • Fosfaadid – fosforhappe estrid • Rasv – glütserooli (propaan1,2,3triooli) triester karboksüülhappega (tegelikult rasvhapetega). Rasvade omadused • 1) Ei märgu veega (väga hüdrofoobsed). Ei lahustu vees kuna hüdrofoobne süsivesiniku ahel on pikk. • 2) Lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites (bensiin, eeter). • 3) Rasval on kindel sulamistemperatuur. Küllastunud rasvhapped on toatemperatuuril tahked, küllastumata rasvhapped võivad olla pehmed või isegi vedelad. • Keemilised omadused: Leeliselisel
valmistamiseks. · Sulfaadid väävelhappe estrid. Näiteks: metüülsulfaat, dimetüülsulfaat. · Fosfaadid fosforhappe estrid. Väga tähtsad elusorganismides. Fosforhappe estri moodustumisest saavad alguse paljud rakkudes toimuvad reaktsioonid. Fosforhappe estrid on ka nukeliinhapped. 31 5. Rasvad · Rasv glütserooli (propaan1,2,3triooli) triester karboksüülhappega (tegelikult rasvhapetega). · Looduslike rasvade karboksüülhappe jäägid on hargnemata ahelaga ning paarisarvulise süsiniku aatomite arvuga. Looduslikud rasvhapped võivad olla küllastunud või küllastumata (sisaldavad kaksiksidemeid). · Laboris võib valmistada ükskõik millise karboksüülhappelise koostisega rasvasid. · Füüsikalised omadused: 1) Ei märgu veega (väga hüdrofoobsed)
valmistamiseks. · Sulfaadid väävelhappe estrid. Näiteks: metüülsulfaat, dimetüülsulfaat. · Fosfaadid fosforhappe estrid. Väga tähtsad elusorganismides. Fosforhappe estri moodustumisest saavad alguse paljud rakkudes toimuvad reaktsioonid. Fosforhappe estrid on ka nukeliinhapped. 31 5. Rasvad · Rasv glütserooli (propaan1,2,3triooli) triester karboksüülhappega (tegelikult rasvhapetega). · Looduslike rasvade karboksüülhappe jäägid on hargnemata ahelaga ning paarisarvulise süsiniku aatomite arvuga. Looduslikud rasvhapped võivad olla küllastunud või küllastumata (sisaldavad kaksiksidemeid). · Laboris võib valmistada ükskõik millise karboksüülhappelise koostisega rasvasid. · Füüsikalised omadused: 1) Ei märgu veega (väga hüdrofoobsed)
valmistamiseks. · Sulfaadid väävelhappe estrid. Näiteks: metüülsulfaat, dimetüülsulfaat. · Fosfaadid fosforhappe estrid. Väga tähtsad elusorganismides. Fosforhappe estri moodustumisest saavad alguse paljud rakkudes toimuvad reaktsioonid. Fosforhappe estrid on ka nukeliinhapped. 31 5. Rasvad · Rasv glütserooli (propaan1,2,3triooli) triester karboksüülhappega (tegelikult rasvhapetega). · Looduslike rasvade karboksüülhappe jäägid on hargnemata ahelaga ning paarisarvulise süsiniku aatomite arvuga. Looduslikud rasvhapped võivad olla küllastunud või küllastumata (sisaldavad kaksiksidemeid). · Laboris võib valmistada ükskõik millise karboksüülhappelise koostisega rasvasid. · Füüsikalised omadused: 1) Ei märgu veega (väga hüdrofoobsed)
annaabi.ee 
