Näidendi alguses kirjeldatakse Masa ja Medvenko kohtumist. Medvenko on õpetaja, kes on piiritult armunud Masasse. Ta on valmis iga päev jalgsi kõndima kuus versta edasi- tagasi, et vaid korrakski Masat näha. Samas aga ei saa Masa vastata Medvenko armastusele, kuna ta on omakorda armunud Treplevisse, enesekeskse näitlejanna Arkadina pojasse. Teades, et tal pole lootust omakorda Treplevilt vastuarmastust saada on Masa õnnetu. Lõpuks otsustab ta oma armastuse Treplevi vastu oma südamest välja kiskuda ja abielluda Medvenkoga, kuid see abielu pole õnnelik, kuna Masa tegelikult ei hooli oma mehest vaid armastab salamisi endiselt Treplevit pidades oma tunnetega lootusetut võitlust. Teine teost läbiv suhteliin on Treplevi ja Niina vahel. Treplev on Niinasse armunud ja ka Niina paistab Treplevit justkui armastavat hetkeni, mil nende suhtesse tekib kolmas osapool kirjanik Trigorini näol. Trigorin on võlutud Niina noorusest ja ilust. Niina imetleb
Ta lahkus ülikooli kolmandalt kursuselt ning sellest ajast saati on ta peres lihtsalt muidusööja ning ta tunneb end selle pärast pahasti. Niina jõuab ka varti kohale. Tal oli sinna tulemisega komplikatsioone, sest tema vanematele ei meeldi, et ta näitlemisega end sidunud on. Niina kuldes sõnad olid, et teda tõmbab sinna järve äärde nagu kajakat. Tõsi, mõisa asus täpselt ühe suure järve kaldal. Selle järve kaldal asub veel oma seitse mõisa ning samuti ka Treplevi püstitatud lava. Polina muretseb Dorni tervise pärast ning samas ka imetleb teda, et ta oma kõrgest vanusest hoolimata ikka veel naistele peale läheb. Polina teeb talle lähenemiskatse, ent paraku segatakse neid vahele. Algab etendus. Arkadina kommenteerib pidevalt etendust kaasa. Etendus ise räägib sellest, mis on Maal kahesaja tuhande aasta pärast. Arkadina arust oli see etendus dekadentlik. Treplevi kannatus katkes ning ta lasi selle etenduse katkestada
Medvedenko ja Maša tulid jalutuskäigult. Medvedenkot huvitas, miks Maša alati mustade riietega käib. Maša vastas, et ta leinab oma elu ning ta on õnnetu. Medvedenko ei mõistnud teda, sest ta arvas, et kui on raha, siis ei saa õnnetu olla. Maša arvas vastupidist. Tulid Sorin ja Treplev. Sorin ütles, et tal on maal olles ebamugav tunne. Treplev saatis Maša ja Medvenlo lava juurest ära, sest etendus ei olnud veel alanud. Sorinit huvitas, miks Treplevi õde tujust ära on. Treplev arvas sellepärast, et tema seda rolli ei saanud, vaid rolli sai Zaretšnaja. Treplev noppis õielt kroonlehti ja arvas, et ta ema ei armasta teda. Treplevile ei meeldinud, et ta ema on kuulus näitleja. Ta arvas, et teda sallitakse ainult seetõttu, et ta tema poeg on. Treplev pidas ennast tühiseks. Saabus Niina, kes oli kiirustades kohale jõudnud. Niinal oli raske kodunt välja saada, kuid see õnnestus tal tänu sellele, et ta isa
"Kajakas" Niina unistas näitlejakarjäärist, aga sattus kirjaniku mõju alla ning mees surus talle omi mõtteid peale, muutis ta võltsiks ja jättis seejärel maha. Siiski ei lõppenud Niina armastus mehe vastu, ometigi, et see teda piinas. Üllataval kombel aga ei lakanud naine uskumast, et tal on veel võimalus kunagi suurtel lavadel mängida. Kuigi Tsehhov ei ole novellis kirjutanud, mis saab Niinast edasi, siis põhinedes tema haiglasele olekule, suhetele perekonnaga ning Treplevi enesetapule, millest naine novelli lõpus veel ei teadnud, ma arvan, et suureks täheks ta ei tõuse. Pigem tirib elu raskus ta alla. Samas, kes teab, ehk on naise tahtejõud väga tugev ning ta pürgibki läbi kannatuste tähtede poole. Unistamine on esimene samm teel soovi täitumiseni. Benjamin Mays on öelnud, et "õnnetus pole mitte see, kui sured, ilma et su unistused oleks täide läinud, vaid õnnetus on mitte unistada." Siiski pelgalt unelema jääda ei ole väga kasulik.
kuid sellesse rohkem süvendudes saab aimu suuremast süzeest, mis kogu näidendit valvab ja dirigeerib. Anton Tsehhov-i näidend põhineb armastusest, kus tegelased on omavahel tihedalt seotud ning armastust on kõigil jagada, kuid siiski ei ole see näidend põrmugi õnnelik. Kõik on küll armunud, kuid vähesed üksteisse. Pigem on näidendis armukolmnurgad, kus saab alati keegi kannatada. Selle näidendi puhul on tegelase Treplevi armastus kauni noore neiu Niina vastu küll suur, kuid kuna Niina ei ole temast huvitatud, lõppeb noormehe jaoks see siiski enesetapuga. See kõik on väga tragöödiline, ning sellist lugu on tänapäeval raske leida. Noorena näen ma igapäevaselt, kuidas alles eelmisel nädalal tüdrukule armastust tõotanud noormees on juba leidnud endale uue silmarõõmu. On kaotatud sõna armastuse tähendus, kus nüüd kasutatakse seda kui igat teist
Kangelasteo teema: kunstis saavutab võidu ainul see, kes on võimeline kangelasteoks. Niina Zaretsnaja unistas lavast ja kuulsusest. Temasse oli armunud noor Konstantin Treplev, algaja kirjanik, kes unistas samuti kuulsusest ja "uutest vormidest" kunstis. Ta kirjutas kummalise, ebatavalise näidendi, milles mängib Niina Zaretsnaja peaosa ja lavastas oma sugulastele ja tuttavatele omapärase "dekoratsiooniga": pargis asetsevalt lavalt avaneb vaade tõelisele järvele. Treplevi ema Arkadina, kuulsusega ärahellitatud, tujukas näitlejanna naerab oma poja näidendi avalikult välja. Näidend kukub läbi, etendus katkestatakse enne lõppu. Treplev, kes on ülikoolist välja heidetud, elab oma onu mõisas "armuleivasööjana" kitsi ema juures ning lõpuks kaotab ta oma armastuse. Niina armub Arkadina elukaaslasesse Trigorinisse kogu esimese armastuse kirega, kuid see lõppeb neiu jaoks traagiliselt
Tsehhovi näidendid - pead teadma järgmiste näidendite temaatikat ja põhiideed: "Kajakas", "Onu Vanja", "Kolm õde", "Kirsiaed" ,,Kajakas" Tegevus 19. sajandi lõpus Sorini mõisas. Algaja kirjanik Treplev on armunud Niinasse, kelle unistuseks on saada kuulsaks näitlejannaks. Niina armastab väga edukat kirjanikku Trigorinit, kellega ta põgeneb. Niina karjäär ebaõnnestub, pettub Trigorini truudusetuses. Niina naaseb Sorini mõisa, mille peale Treplev end tapab. Arkadina Treplevi ema. Tsehhov ise nimetab ,,Kajakat" komöödiaks. Ta naeruvääristab inimeste suhtumist kirjandusse. Pealkiri sümboolne. Eelkõige on näidend kunstiteemaline. Vastandatud on Niina ja Arkadina. Arkadina tahtis saavutada rohkem kuulsust, Niina oli parem näitleja (?) Tsehhov: ,,Arkadina armastas ennast kunstis, Niina kunsti endas." Probleemid: 1. Milleni võib viia armastus? 2. Kuidas mõjub kuulsus inimesele? 3. Kas lagunenud unistuste tõttu tasub loobuda?
3. Oma kesta tõmbunud erakvähk Belikov Karusmarjad ,,Karusmarjad Tsehhovi näidendid ,,Kajakas" Probleem: Haige mõisniku juures tekivad külaliste ja elanike vahel pingelised ja keerulised suhted. Armastus, Armukadedus ja suhe kunstiga Tähtsamad tegelased: Treplev, Erkadina, Trigorin, Sorin, Niina · Lõpus lasi Treplev ennast maha, sest Niina ei armastanud teda · Kajakas sümboliseerib vabadust · Treplevi kaudu näidati tolle aja venemaa olustik. Ta peab kunsti vormi olulisemaks kui sisu, seepärast teda ei mõisteta. Ta ei tea mis on tõeline kutsumus. · Niina on nõus kunsti eest kannatama. Tsehhovi arvates on ta tõeline kunstnik ,,Kirsiaed" Tegelased: Toapoiss Jasa Toatüdruk Dunjasa Ljubov Andrejevna Gajev Toapoiss Friss Kaupmees Lopahhin Üliõpilane Trofimov
Vahetult esitatav sündmused tuleb hoolega välja valida. Draama kulgeb üldiselt dünaamiliselt ja pingsamalt kui eepika. · Lavatehnilised võimalused, ajastu moraalinormid määravad vahetult näidatava Loo esitamistasandid, mille kaudu antakse meile edasi tegevust: · Kujutatud tegevus see, mida vahetult näidatakse · Jutustatud tegevus jutustaja ehk vahendaja jutustab sündmustiku ümber · Varjatud tegevus mis toimub parajasti lava taga, nt Treplevi enesetapp - püssipauk kostis lava tagant. Konflikti tasemed: · Kollisioon konflikti eelaste: vastandlike püüdluste, huvide, ideede jms esiletulek · Konflikt vastandlike tegelaste võitlus · Intriig sündmustiku areng, mis põhineb vastandlike tegelaste tegevusel · Tegevus situatsioon muutub Tegelastevaheline konflikt väljendub süzeeliste kokkupõrgete reas. Konfliktitüübid: · Lokaalne konflikt toimub tegelaste positsioonide vahel
annaabi.ee 
