paremale- vasakule kõikumisi ega liiga hüplevat liikumist Sammupikkus Sääreluu ja vertikaaltelje vaheline nurk, hetkel kui jalg puudutab maad, peab olema minimaalne Ära tõsta varbaid! - Hüppeliiges jääb vahetult enne toefaasi maaga paraleelseks. Pigem sammusagedus tihedamaks kui samm pikemaks! Treening meetodid: Pikamaajooksude arengut on mõjutanud mitme tippjooksja treeningumeetodid. Paavo Nurmi jooksis kaks korda päevas pikka maad (talvel suusatas) ning tegi kordusjookse lühimaa distantsidel. Gunder Hägg leiutas sõidumängu (fartlek), mis koosnes vahelduvas tempos maastikujooksudest. Emil Zátopek kasutas intervallimeetodit, joostes näiteks 60 korda 400 meetrit. Murray Halbergi ja Ron Clarke'i eeskujul võeti laialdaselt kasutusele vastupidavustreening. Vastupidavuse arendamisega on soovitav tegeleda aastaringselt
ultramaraton. Nüüdisaegse kergejõustiku algaegadel võisteldi 5 miili jooksus (ligikaudu 8047 m), 6 miili jooksus (ligikaudu 9656 m) ja 10 miili jooksus (ligikaudu 16 094 m). Olümpiakavva tuli esimese pikamaajooksuna 5 miili jooks vaheolümpiamängudel 1906. Sama ala oli kavas 1908. aasta suveolümpiamängude. Esimesed naiste pikamaajooksuvõistlused peeti 1953 Suurbritannias 3000 m distantsil. Pikamaajooksude arengut on mõjutanud mitme tippjooksja treeningumeetodid. On teada, et kahekesti on kergem treenida. Pikamaajooksude peaeesmärk on pingutuse jagamine. See spordiala võimaldab harmooniliselt arendada kogu keha. Iga jooksusamm koosneb toe- ja lennufaasist. Sportlase eesmärk on luua suurim või hädavajalik jõud vajalikus suunas võimalikult lühikese ajaperioodi vältel. Selleks et saavutada igal sammul maksimaalne kiirendus, on oluline, et saavutataks täielik sirutus
mass hüpertrofeeruma. Kõige selle aluseks on valgusüntees. Lihashüpertroofiaga kaasnebki lihasmassi suurenemine. See seisneb eelkõige kontraktiilsete valkude hulga suurenemises, samuti suureneb lihaskiudude läbimõõt ja lihase ristlõikepindala. Räägiksin lihashüpertroofia olulisusest konkreetse spordiala näitel. Tegelen võrkpalliga ja olen teinud jõutreeningut oma 8 aastat selle käigus. Treenerid on erinevad ja sellega kaasnevad ka erinevad treeningumeetodid. Võrkpall ei nõua mitte niivõrd jõu maksimumi kasutamist kuivõrd võimalikult suure jõu kiiret rakendust, s.o. võimsust. Võrkpallurite jaoks on väga oluline plahvatuslikjõud ja kiiruslikjõud. Kiiruslik jõud - kujutab endast närvi lihasaparaadi võimet, liigutada maksimaalse kiirusega kogu keha, kehaosasid (käed, jalad jm) või vahendeid (pall, kuul, ketas jm). Sportlasel on sageli kiirusjõud eri kehaosadel erinev, võrkpalluritel peaksid olema käte
kvantitatiivsete parameetrite kestvus, võimsus avaldumisel. Teisiti öeldes lihasjõud võib omada erineva kvalitatiivse iseloomu sõltuvalt liikumise (liigutuste) kiirusest, välise vastupanu suurusest ja pingutuse kestvusest. Kuidas arendada osavust ? Osavuse arendamise etapilisus: esialgne oskus, oskus, vilumus, varieeritud vilumus. Painduvuse ja osavuse testimine. Selle arendamiseks kasutatud harjutused ja treeningumeetodid. Kehaliste võimete arendamise ealised aspektid. Kehaliste võimete arengu hindamineigapäevases treeninguprotsessis testid ja kontrollharjutused Kasutatud kirjandus : https://kule.kul.ee/avalik/esitlused/liikumisharrastus/ettekanne_j%C3%A4rvelaid_lisa.doc http://www.kipka.ee/foorum/read.php?13,123,124,quote=1 http://www.powerman.ee/index.php?go=anews_detail&anews_id=51&cat=Toidulisandid http://209.85.129.132/search?q=cache:g7Xkl7nzlwJ:www.powerman.ee/index.php%3Fpicfile
suveolümpiamängudest on kavas 5000 ja 10 000 m jooks. Saksamaal võisteldi enne Esimese maailmasõjani ainult ühe saksa miili (7500 m pikkusel distantsil). Selle ala viimane Saksamaa rekord (22.43,2) registreeriti 1939 Max Syringi nimele. 23. ja 24. augustil 1919 võisteldi Saksamaa meristrivõistlustel esimest korda 5000 m jooksus. Esimesed naiste pikamaajooksuvõistlused peeti 1953 Suurbritannias 3000 m distantsil. Pikamaajooksude arengut on mõjutanud mitme tippjooksja treeningumeetodid. Paavo Nurmi jooksis kaks korda päevas pikka maad (talvel suusatas) ning tegi kordusjookse lühimaa distantsidel. Gunder Hägg leiutas sõidumängu (fartlek), mis koosnes vahelduvas tempos maastikujooksudest. Emil Zátopek kasutas intervallimeetodit, joostes näiteks 60 korda 400 2 meetrit. Murray Halbergi ja Ron Clarke'i eeskujul võeti laialdaselt kasutusele
Võimlemisharjutuste stenografeerimine E. Isop Jooksuga tippvormi - Ari Paunonen, Seppo Anttila http://www.tps.edu.ee/uus/index.php?option=com_content&view=article&id=1325&Itemid= 691 http://www.trimm.ee/article/vigastuste-ennetamine http://www.tps.edu.ee/materjalid/voimed/index.html EOK treenerite koolituse õppekavade ja õppematerjalide register PÕHILISTE KEHALISTE VÕIMETE JÕU, KIIRUSE, VASTUPIDAVUSE, PAINDUVUSE, OSAVUSE LIIGID JA NENDE ARENDAMISEKS KASUTATAVAD HARJUTUSED JA TREENINGUMEETODID Ants Nurmekivi PAINDUVUS JA OSAVUS NING NENDE ARENDAMISE METOODIKA Jaan Loko
1.4. Sporditreeningu planeerimise tasemed (2 tundi) - kehaline harjutus, harjutuste seeria, treeningutund, treeningupäev, mikrotsükkel, mesotsükkel, makrotsükkel, mitmeaastane treening. Noorsportlaste treeningu planeerimise iseärasused. Treeningupäevik, treeningu arveldus ja analüüs. 1.5. Põhiliste kehaliste võimete – jõu, kiiruse, vastupidavuse, osavuse, painduvuse liigid ja nende arendamiseks kasutatud harjutused ja treeningumeetodid (2 tundi) Kehaliste võimete arendamise ealised aspektid. Kehaliste võimete arengu hindamine igapäevases treeninguprotsessis – testid ja kontrollharjutused. 2. Treeneritöö psühholoogilised alused (6 tundi) 2.1. Grupitöö alused (2 tundi) Grupi loomine ja areng. Üheskoos tegutsemise mõju tulemusele: ühistegevuse soodustav ja pärssiv mõju. Grupi sidusus: kokkukuuluvustunne, selle mõju sportlikule sooritusele, sidususe tõstmise võimalused
Omapäraseks selle meetodi juures oli erakordselt pikkade distantside läbimine. A.Lydiard jagab oma treeningut (Kehakultuur N9 1968: 272) 1. Krossijooksude periood. 2. Nn. Maratonitreening (14 nädalat) Üks kord nädalas on kava fartlek. 3. Nn. Mäkkejooksude periood (6 nädalat) 4. Treening jooksurajal, mis jaguneb 2 perioodiks. Mõlemad perioodid kestavad neli nädalat. Eesmärgiks on organismi kohandada kiire jooksutempo talumisele. Need mitmesugused treeningumeetodid arenevad keskmaajooksjate vajalike peamise tähtsusega võimeid: 1. Üldist vastupidavust: vastupidavust püsivseisundis või madala hapnikuvõlaga. 2. Erialast vastupidavust: vastupidavust kõrgele hapnikuvõlale. 3. Jooksukiirus: lihaste närvide koostöö. Ühe või teise treeningumeetodi efektiivsus nähtub võistlustulemustes. 9 TREENINGUMEETODITE METOODIKA MEETOD I
annaabi.ee 
