a. Näiteid on veelgi, Berliinis jätkuval kohtuprotsessil endise Ida-Saksamaa ujumistreenerite ja arstide üle tunnistas eksmaailmarekordiomanik Christiane Knacke- Sommer esimese sportlasena, kuidas steroidid muutsid hääle jämedamaks. Knacke-Sommer väitis, et Ida-Saksamaa noorsportlasi sunniti järjepidevalt dopingut pruukima. Tema langes kommunismi väärastunud spordisüsteemi ohvriks 15 eluaastast. "Meile räägiti, et rohud aitavad kergemini treeningukoormust taluda." Knacke-Sommerile soovitas pille tema treener Rolf Gläser, üks kohtualustest. Enne rahvusvahelisi võistlusi saatis juhendaja teda alati arstilt süsti saama. Keeldujatel ei lubatud Berliini Dynamo spordiühingus treeninguid jätkata. Knacke-Sommer ujus 1977. aastal esimese naisena 100 meetrit liblikstiilis alla minuti. Mitmed tipptegijad on tunnistanud, et on saavutanud tipptulemusi karmi dopingudieedi abil
sulguma 7-9 eluaasta vahel. Kui seda ei juhtu, jääb kõõluse kinnituskoha ja luu vahele kõhrkude. Luustumistuuma ebanormaalsel kokkukasvamisel sääreluule jääb iseloomulikult suur köber, mis on nähtav põlve all. Peamiselt puudutab Osgood-Schlatteri haigus 11-14 aastaseid lapsi, kes tegelevad aktiivselt võimlemisega. Kuni kasvuea lõpuni on võimalik Osgood-Schlatteri haigust ravida tablettidega, kuid kindlasti tasub vähendada treeningukoormust ning vajadusel tarvitada valuvaigisteid. Kui haigus avaldub täiskasvanueas, siis rakendatakse kirurgilist ravi. Teine haigus, mis on seotud põlvega, on Larsen-Johannsoni sündroom. Selle tekkepõhjus ning ravi on sarnased Osgood-Schlatteri haigusega. Osgood-Schlatteri haigus Larsen-Johannsoni sündroom Lisaks eelnevatele probleemidele vaevavad võimlejaid ka tihedased luumurrud. Hüpetel
Aeroobse võimekuse arendamiseks, et suuta kunagi joosta 1520 km või miks mitte ka terve maratoni järjest, tuleb treenida õiges südamelöögisageduse vahemikus ehk aeroobses treeningutsoonis, mis on 6070% maksimaalsest südamelöögisagedusest (olenevalt inimesest 120150 l/min). Treeninguharjumuse tekitamine võtab aega üks-kaks kuud. Korrapäraselt harjutades peaks selle ajaga inimene suutma läbida joostud distantse tunduvalt kiiremini. See on märk hakata tasapisi treeningukoormust suurendama. Esialgu tuleks pikendada treeninguaega. Kuid väga tähtis on ka puhkamine. Selleks, et olla võimeline tegema veelgi tõhusamalt tööd, on vaja taastuda. Kui inimene ei puhka, siis tema töövõime ei parane, vaid ta muutub hoopiski nõrgemaks. 4 Kokkuvõte Pikamaajooks on spordiala, mis peaks sobima kõigile. Selle distants algab alates ühest miilist
et atleet on kasutanud dopingut. Berliinis jätkuval kohtuprotsessil endise Ida-Saksamaa ujumistreenerite ja arstide üle tunnistas eksmaailmarekordiomanik Christiane Knacke-Sommer esimese sportlasena, kuidas steroidid muutsid hääle jämedamaks. Knacke-Sommer väitis, et Ida-Saksamaa noorsportlasi sunniti järjepidevalt dopingut pruukima. Tema langes kommunismi väärastunud spordisüsteemi ohvriks 15 eluaastast. "Meile räägiti, et rohud aitavad kergemini treeningukoormust taluda." Knacke-Sommerile soovitas pille tema treener Rolf Gläser, üks kohtualustest. Enne rahvusvahelisi võistlusi saatis juhendaja teda alati arstilt süsti saama. Keeldujatel ei lubatud Berliini Dynamo spordiühingus treeninguid jätkata. Knacke-Sommer ujus 1977. aastal esimese naisena 100 meetrit liblikstiilis alla minuti. Pole mingi uudis, et manalasse varisenud Saksa Demokraatliku Vabariigi või Nõukogude Liidu spordisüsteemid võlgnesid oma võimsuse eest paljuski tänu
Sõltuvalt spordiala tehnilisest nüan- sirohkusest kasutatakse vahepealseid päevi kas aktiivseks puhkuseks või käiakse trennis liigutustehnikat kordamas, et “tunnet mitte kaotada”. Sama kehtib sportlase taseme kohta. Kuigi töövõime langust ei ole karta, kasutavad tipp- sportlased tunnetuse säilitamiseks tavaliselt vähem treeninguvabu puhkepäevi kui keskmise tasemega sportlased. TREENINGUKOORMUSE LANGETAMISE TEMPO Treeningukoormust on võimalik langetada ühe päevaga, millest alates on koormused püsivalt madalamad. Nii toimitakse tavaliselt lühiajalise ettevalmistuse puhul (4–6 päeva). Teine viis on etapiviisiline, treppi meenutav võrdsete ajaliste sammudega koormuse langetamine, kuni on saavutatud madalaim vajalik koormuse tase. Kol- manda meetodi puhul langeb koormus lineaarselt iga päevaga. Reaalses elus võib olla põhjuseid kirjeldatud koor-
eeldused kiirusliku vastupidavuse arendamiseks. Ta märgib, et algajatel noortel, kellel puudub jooksualane ettevalmistus ei tohiks alustada sprinditreeninguga, kuna see on liialt koormav. Noortele on sprinditreening alles siis jõukohane, kui sellele on eelnenud aeglane mänguvormis läbiviidud jooksutreening. Noorte vastupidavuse treeningule tuleb tuleb läheneda erakordse ettevaatlikkusega. Täiskasvanute sportlaste suurt treeningukoormust ei või mingil juhul rakendada noore, alles kasvava organism juures. Seda sellepärast, et noorte füsioloogiliste protsesside juhtimine ei ole veel saavutanud täiuslikkust . Üksmeelel spordiarstid ja füsioloogid selles osas , tenoor ei talu sel määral hapnukuvõlga kui täiskasvanud. Se tõsiasi sunnibki erialase vastupidavuse treeningusse kasvueas suhtuma ettevaatlikult. Läbiviidud ulatuslikul laste ja noorte tippsportlaste uurimisel on leitud, et vastupidi
· Kahtlus edu väljavaates > Minahävituslik käitumine > paradoksaalne viis enese kaitseks või maliku ebaõnne e e st (Arkin et al, 1986, Bau meister & Scher, 1988) · Ebaedu kartus ebaedu pärast pingutust on Minakuvandile hävitavam, kui õigustust või maldav ebaedu (Berglas, Jones, 1978) · Proovi miseta ei ole eba õnnestumist, ebaõnnestumiseta ei ole alandust (W. James, Principles of Psychlogy, 1890) Näiteid tõketest · Individuaalalade sportlased vähendavad treeningukoormust enne olulisi võistlusi (Rhodewalt et al, 1984) · Antakse eelis oponendile (Shepperd & Arkin, 1991) · Kaebused depressiooni üle (Baumgardner, 1991) · Alguses sooritatakse ülesannet madalal tasemel, et mitte tekitada liigseid lootusi edule (Baumgardner & Brownlee, 1987) Enesemonitooring · Eneseesituse vahendite jälgimine ja käitumise regulatsioon eesmärgiga jätta soovitud mulje ("ma püüan olla niisugune, nagu teised soovivad mind näha").
Viimaseks kolmeks võistluseelseks päevaks loobutakse treeningutest, süsivesikute osakaalu toidus aga suurendatakse 75– 80%-ni selle üldisest kaloraazist. Pea- mised probleemid (tugevad seedehäired, hüpoglükeemia, üldine nõrkustunne, meeleolu langus, ärrituvuse tõus) on ilmnenud päevadel, mil on ette nähtud vähese süsivesikusisaldusega rasva- ja valgurohke toidu tarbimine. Modifitseeritud meetod: Kuuel võistluseelsel päeval vähendatakase järk-järgult treeningukoormust kuni täieliku puhkuseni, toidu süsivesikusisaldust suurendatakse märga- tavalt kolmeks viimaseks päevaks. 3.Kuidas mõjutab keha glükogeenivarude taastumise kiirust süsivesikute manustamise ajastus pärast kehalist koormust? Millises olukorras osutub süsivesikute tarbimise optimaalne aeg eriti oluliseks taastumisvõimet limiteerivaks teguriks? Süsivesikute tarbimise ajastus tähtsustub olukorras, kus taastumisaega on kuni kaheksa tundi.
annaabi.ee 
