Soojendus ei tohi väsitada, vaid peab kindlustama valmisoleku ja soovi täie pingega harjutada treeningu põhiosas. Kasutatud kirjandus: R.Jalak,P.Lusimägi „Liikumise ja spordi ABC“ M.-H.Sarapuu „Venitada või mitte“ (Internet) „Sama trenn,paremad tulemused“ (teadliktreening.ee,Internet) „Sporditraumasid aiytab vältida soojendus“(annestiil.ohtuleht.ee,Internet) T.Torop „Soojendus kergejõustikutreeningul“ (Internet) „Treeningueelne soojendus on vajalik“ (sport.delfi.ee,Internet)
Ilma soojenduseta võib tekkida lihastes kramp ja liigestes valu, mis võib pikaajaliselt mõjuda halvasti. Soojenduse tähtsaim osa on kerge aeroobne liigutus ning staatiline ja dünaamiline venitus. Ka treeningu lõpus peab venitama ja jahutama, et ära hoida lihaste ja liigeste valutamine. Kasutatud allikad 1.http://she- marathon.blogspot.com.ee/2011/12/milleks-ja- kuidas-teha-soojendus.html 2.http://sport.delfi.ee/news/liikumine/spordimedit siin/treeningueelne-soojendus-on-vajalik? id=64910076 3.http://www.fitness.ee/artikkel/919/miks-on- soojendus-tahtis 4. http://www.webmd.com/fitness- exercise/features/warming-up-cooling-down
koormuseks. Teiseks Võimlemine ja venitamine, mille käigus vabastatakse lihased kõiksugustest pingetest. Kolmandaks erialane soojendus kus valmistatakse lihased ette spetsiaalselt eesseisvale treeningule. Peale seda võib hakata treenima. Kasutatud kirjandus 1. http://www.maximsport.ee/page.php?17 2. https://annaabi.ee/Soojendusv%C3%B5imlemise-m%C3%B5ju-lihasgruppidele- m151718.html 3. http://sport.delfi.ee/news/liikumine/spordimeditsiin/treeningueelne-soojendus-on- vajalik?id=64910076 4. http://she-marathon.blogspot.com.ee/2011/12/milleks-ja-kuidas-teha- soojendus.html
Inimene peaks päevas liikuma vähemalt 30 minutit. See aeg, mis kulutatakse liikumisele aitab ennetada hilisemaid terviseprobleeme. Lisaks on füüsilisel tegevusel positiivne mõju enesetundele. Treenima peaks vähemalt kolm korda nädalas ning sobiva koormusega. Südamele on kasulik, kui liikuda või sportidad kogu treeningu vältel mõõduka intensiivsusega, mis on 6070% maksimaalsest pulsisagedusest. Treeningu lõppedes peaks treeningueelne pulsisagedus taastuma kuni 10 minuti jooksul. Kehaline võimekus ehk fitness on oluline komonent peale kehalise hariduse ja spordi ka üldise heaolu saavutamisel. Kehalise võimekuse taset näitavad painduvus, jõud, tasakaal, osavus, vastupidavus, kiirus, tasakaal. Kehalist valmisolekut iseloomustavad pulsisagedus pärast kehalist treeningut või pingutust , lihaste tugevus, painduvus, koordinatsioon, hea rüht ja liigse rasvkoe puudumine
Treeningu põhiseadused,et arendada vastupidavust : 1. Harjuta pidevalt, aastaringselt. 2. Ole mitmekülgne. 3. Ära rutta, suurenda koormust järk-järgult. Alguses tee trenni mõõdukamalt, rohkem ja kauem, hiljem kiiremini ja tugevamini. 4. Harjuta võimetekohaselt ja isikupäraselt 5. Õpi õigesti puhkama. Õige puhkamine on sama tähtis, kui õige treening. 3 Vajalik on puhkus : Igale treeningule järgneb puhkus. Puhkuse esimeses osas taastatakse treeningueelne organismi töövõime, s.t. kõrvaldatakse väsimus. Puhkuse teises osas aga suurendab organism teatud perioodiks oma töövõimet, saavutab endisest kõrgema suutlikkuse. Et töövõime taastumine ei lõpe väsimuse kõrvaldamisega ja lähtetaseme saavutamisega, vaid töövõime tõusuga senisest kõrgemale tasemele, siis nimetavad füsioloogid tekkinud seisundit ületaastumiseks. See ei teki alati. Kui treeningud on liiga harva, siis arengut ei toimu, sest kõrgenenud töövõime pole
rindkere. Lihastes ja veres on nüüd tööks vajalikke ained rohkem, mittevajalikke laguaineid aga vähem. Organism töötab võimekamalt, väsimus ei teki nii kiiresti, närvide ja lihaste koostöö paraneb. Seetõttu on liigutused osavamad, täpsemad ja võimsamad. 6 Puhkus Igale treeningule järgneb puhkus. Puhkuse esimeses osas taastatakse treeningueelne organismi töövõime, s.t. kõrvaldatakse väsimus. Puhkuse teises osas aga suurendab organism teatud perioodiks oma töövõimet, saavutab endisest kõrgema suutlikkuse. Et töövõime taastumine ei lõpe väsimuse kõrvaldamisega ja lähtetaseme saavutamisega, vaid töövõime tõusuga senisest kõrgemale tasemele, siis nimetavad füsioloogid tekkinud seisundit ületaastumiseks. See ei teki alati.
kasulik, vaid lausa vajalik. Inimene peaks päevas liikuma vähemalt 30 minutit. See aeg, mis kulutatakse liikumisele aitab ennetada hilisemaid terviseproblee me. Lisaks on füüsilisel tegevusel positiivne mõju enesetundele. Treenima peaks vähemalt kolm korda nädalas ning sobiva koormusega. Südamele on kasulik, kui liikuda või sportidad kogu treeningu vältel mõõduka intensiivsuseg a, mis on 6070% maksimaalsest pulsisageduses t. Treeningu lõppedes peaks treeningueelne pulsisagedus taastuma kuni 10 minuti jooksul. Kehaline võimekus ehk fitness on oluline komonent peale kehalise hariduse ja spordi ka üldise heaolu saavutamisel. Kehalise võimekuse taset näitavad painduvus, jõud, tasakaal, osavus, vastupidavus, kiirus, tasakaal. Kehalist valmisolekut iseloomustavad pulsisagedus pärast kehalist treeningut või pingutust , lihaste tugevus, painduvus, koordinatsioon , hea rüht ja liigse rasvkoe puudumine
Inimene peaks päevas liikuma vähemalt 30 minutit. See aeg, mis kulutatakse liikumisele aitab ennetada hilisemaid terviseprobleeme. Lisaks on füüsilisel tegevusel positiivne mõju enesetundele. Treenima peaks vähemalt kolm korda nädalas ning sobiva koormusega. Südamele on kasulik, kui liikuda või sportidad kogu treeningu vältel mõõduka intensiivsusega, mis on 6070% maksimaalsest pulsisagedusest. Treeningu lõppedes peaks treeningueelne pulsisagedus taastuma kuni 10 minuti jooksul. Kehaline võimekus ehk fitness on oluline komonent peale kehalise hariduse ja spordi ka üldise heaolu saavutamisel. Kehalise võimekuse taset näitavad painduvus, jõud, tasakaal, osavus, vastupidavus, kiirus, tasakaal. Kehalist valmisolekut iseloomustavad pulsisagedus pärast kehalist treeningut või pingutust , lihaste tugevus, painduvus, koordinatsioon, hea rüht ja liigse rasvkoe puudumine
Inimene peaks päevas liikuma vähemalt 30 minutit. See aeg, mis kulutatakse liikumisele aitab ennetada hilisemaid terviseprobleeme. Lisaks on füüsilisel tegevusel positiivne mõju enesetundele. Treenima peaks vähemalt kolm korda nädalas ning sobiva koormusega. Südamele on kasulik, kui liikuda või sportidad kogu treeningu vältel mõõduka intensiivsusega, mis on 6070% maksimaalsest pulsisagedusest. Treeningu lõppedes peaks treeningueelne pulsisagedus taastuma kuni 10 minuti jooksul. Kehaline võimekus ehk fitness on oluline komonent peale kehalise hariduse ja spordi ka üldise heaolu saavutamisel. Kehalise võimekuse taset näitavad painduvus, jõud, tasakaal, osavus, vastupidavus, kiirus, tasakaal. Kehalist valmisolekut iseloomustavad pulsisagedus preärast kehalist treeningut või pingutust , lihaste tugevus, painduvus, koordinatsioon, hea rüht ja liigse rasvkoe puudumine
mingis valdkonnas mängib õppimise ja mälu protsessides palju suuremat rolli kui näiteks intelligentsus. Harjutamise ja praktika osa rõhutavad eriti teoreetikud, kes käsitavad andekust kui vilumust/eksperttaset. Nii näiteks esitavad K. Anders Ericsson ja tema kolleegid (Ericsson, Roring, Nandago- pal, 2007) näiteid eksperimentide kohta, milles spetsiaalse mälutreeningu tulemusel paranesid lühiajalise mälu testi tulemused lausa järsult – tavalise kolledžiõpilase lühiajalise mälu treeningueelne maht võimaldas keskmiselt esitada seitse arvu komakohta, ent ühes katses oli see pärast mõnesajatun- nist treeningut suurenenud 80 komakohani. Vahemärkusena olgu öeldud, et kuigi süsteemse harjutamise mõju ei saa alahinnata (kõige ilmsemalt on Süsteemse harjutamise see näha kõrgklassi sportlaste või virtuoossete instrumentalistide ning nen- mõju ei saa alahinnata. de alade vähem edukate esindajate individuaalsete harjutustundide mahtu
annaabi.ee 
