liikumiskombinatsioonide sooritamine, kus haaratakse töösse suur osa lihaskonnast ja energiatootmine toimub hapniku osalusel. Vastavalt muusikale saab läbi viia erinevaid treeninguid, kergemaid ja raskemaid. Erinevaid aeroobikastiile on viimasel ajal lisandunud järjest enam. Tähtsamad aeroobikastiilid: · Low impact - madala koormusega aeroobikatund, mis põhineb erinevatel kõnni- ja sammukombinatsioonidel. Treeningtunnis ei kasutata jooksu ja hüplemist, muusika on rahulik, harjutades on üks jalg põrandaga pidevalt kontaktis. Ei koorma liigselt lihaseid ja seetõttu on sobiv just algajaile. · Hi impach - suure koormusega aeroobikatund, mille aeroobne osa koosneb jooksu- ja hüplemissarjadest. Sobiv ainult edasijõudnuile, kellel ei ole probleeme põlvede ja seljaga. Muusika tempo on kiire ja liigutused väiksema ulatusega. Suure koormuse
11 Aeroobika Aeroobika on muusika saatel korduvate harjutuste ja liigutuste sooritamine, kus kaasatakse töösse suur osa lihaskonnast. Muusika abil saab läbi viia erinevaid harjutusi, kergemaid ja raskemaid ja uusi aeroobikastiile lisandub pidevalt. Tähtsamad aeroobika stiilid Low impact - madala koormusega aeroobikatund, mis põhineb erinevatel kõnni- ja sammukombinatsioonidel. Treeningtunnis ei kasutata jooksu ja hüplemist, muusika on rahulik, harjutades on üks jalg põrandaga pidevalt kontaktis. Ei koorma liigselt lihaseid ja seetõttu on sobiv just algajaile. Hi impact - suure koormusega aeroobikatund, mis koosneb jooksu- ja hüplemissarjadest. Sobiv ainult edasijõudnuile, kellel ei ole probleeme põlvede ja seljaga. Muusika tempo on kiire ja liigutused väiksema ulatusega. Suure koormuse tõttu liigestele esineb suur vigastusoht
Hantleid on olemas erineva raskusega. Erinevate raskustega hantleid erinevail viisidel tõstes või kükke tehes saab tugevdada ülaselja-, õla-, rinna-, jala- ja käelihaseid. Pahkluu- ja randmeraskused on samuti erinevate raskustega ning need kinnitatakse vastavalt kas pahkluu või randme ümber, et harjutusi tehes suurendada koormust. Neid on võimalik kasutada ka jooksmise ajal, et ka ülakeha saaks suuremat koormust. Stepipinki kasutatakse stepp-aeroobika on treeningtunnis. Pingi kõrgus ja seega harjutuse koormus on vajaduse järgi reguleeritav. Erinevate sammukombinatsioonidega astutakse pingile ja maha, mis võimaldab anda osalejatele väga tugeva füüsilise koormuse. Treenib eriti hästi alakeha lihaseid. Sammukombinatsioonidon erineva raskusastmega, vastavalt sellele, kas tund on mõeldud algajatele või edasijõudnutele. Edasijõudnute tunnis kasutatakse pikemaid ja keerulisemaid sammukombinatsioone. Core-pingiks nimetatakse tasakaalupinki
seljaga. Muusika tempo on kiire ja liigutused väiksema ulatusega. Suure koormuse tõttu liigestele esineb suur vigastusoht. Combo - treeningtund, kus soojendusele järgnevas aeroobses osas kasutatavate erinevate sammude (low impact), hüpete ja hüplemise (hi impact) sarjade vaheldumine annab hea koormuse südame - vereringe süsteemile. Treening on mitmekesine ja sobib heas kehalises vormis olijatele. Body - aeroobika - põhirõhk treeningtunnis on lihastreeningul. Tunni algosas on kergemad harjutused, seejärel järgneb lihastreening, kus erinevate harjutustega treenitakse lihasvastupidavust. Koormuse suurendamiseks kasutatakse ka abivahendeid - kummilindid, randmeraskused, hantlid jm. Tund lõpeb venitusharjutustega, eeskätt tunnis enamkoormatud lihastele. Fat - burning - pikema aeroobse osaga treeningtund, kus optimaalse pulsisageduse hoidmiseks tehakse suurema korduste arvuga lihtsamaid liikumiskombinatsioone
Lapsevanemad: - väljendama selgelt ja avalikult oma muret, kui ollakse häiritud spordivägivallast; - mitte kunagi sundima last osalema spordis; mitte kunagi vaidlustama avalikult kohtuniku tegevust; - mitte püüdma saavutada oma unelmaid oma lastele surve avaldamise kaudu; - olema teadlik, kes juhendab teie last Kas treener on omandanud piisavad oskused, teadmised vigastuste vältimisest ja lapse arengust? - osalema vähemalt ühes oma lapse treeningtunnis Kas treener kohtleb lapsi õiglaselt? - rääkima oma lapsega Kas talle meeldib oma võistkond ja spordiala? Kas ta õpib, et liikumisrõõmu tundmine, oma parima andmine ja sportlaslikkus on tähtsad? - nähes probleeme, reageerima sellele koheselt ja teadustama sellest ka teisi vanemaid; - vahetama kanalit, kui sport muutub TV-s vägivaldseks; selgitama lapsele, et kaklus, halvasti kohtlemine ja sõimamine ei ole spordis vastuvõetavad;
tasakaalu, paindlikkust ja vastupidavust. Alustatakse aeglaste väljapeetud liigutustega, piruetid ehk pöörded, hüpped ja siis varvaskingadel tantsimine. Meestel on selle arvelt rohkem suuremaid hüppeid. Poiste treeningusse kuulub ka raskuste tõstmine, et nad hiljem paaristantsus hakkama saaksid. Balletti õppides muudetakse tundi iga nädal, välja arvatud eksamitundi, mida hakatakse kuu aega enne eksamit harjutama. Kutseliste tantsijate treeningtunnis on iga kord uued kombinatsioonid, et kontrollida tantsijate oskusi ja mälu ning neid ette valmistada tööks erinevate lavastajatega. Balletitrennidest ei tohi kunagi puududa ilma mõjuva põhjuseta, sest ainult järjepidevus viib sihile. Kokkuvõte Ballett on jäänud siiamaani üheks kultuuri osaks ning loodan, et seda hinnatakse veel aastasadu. 1. Kasutatud allikad: · Castle, K. (1996). Tundmatu ja tuttav ballett
ülesanded) - väljendama selgelt ja avalikult oma muret, kui ollakse häiritud spordivägivallast; - mitte kunagi sundima last osalema spordis; - mitte kunagi vaidlustama avalikult kohtuniku tegevust; - mitte püüdma saavutada oma unelmaid oma lastele surve avaldamise kaudu; - olema teadlik, kes juhendab teie last – Kas treener on omandanud piisavad oskused, teadmised vigastuste vältimisest ja lapse arengust? - osalema vähemalt ühes oma lapse treeningtunnis – Kas treener kohtleb lapsi õiglaselt? - rääkima oma lapsega – Kas talle meeldib oma võistkond ja spordiala? Kas ta õpib, et liikumisrõõmu tundmine, oma parima andmine ja sportlaslikkus on tähtsad? - nähes probleeme, reageerima sellele koheselt ja teadustama sellest ka teisi vanemaid; - vahetama kanalit, kui sport muutub TV-s vägivaldseks; selgitama lapsele, et kaklus, halvasti kohtlemine ja sõimamine ei ole spordis vastuvõetavad;
ennast teise inimese asemele); • hea suhtlemisoskus – klientidega suheldes olla positiivne, alati heatahtlik, osavõtlik, inimlik ning aus; • õpetamisel olla järjekindel, veenev, kannatlik, innustav, hea motiveerija ja vajadusel ka nõudlik; • tunda huvi oma klientide eesmärkide vastu, leida individuaalseid lähenemisvõimalusi nende väljaselgitamiseks; tekitada isiklik suhe – kliendile peab jääma tunne, et treeneril ei ole ükskõik, kuidas või mida klient treeningtunnis teeb; • probleemide tekkimisel kuulata klientide soove ja pretensioone ning nende lahendamisel olla ennast valitsev, õiglane, delikaatne ja tähelepanelik (klient on kuningas!), vajadusel ka paindlik. Kriitika on see, mis tagab treeneri arengu; • olla oma töös täpne, korrektne ja kohusetundlik; • olla energiline, veenev ning rääkida selgelt ja kõigile kuuldavalt; • heatahtlikult naeratades jääda alati iseendaks – mitte olla eneseimetleja, pealetükkivalt emotsionaalne
kaasaegse showtantsu ning on suunatud kõigile, kes soovivad tantsida ja treenida professionaalsel tasemel. Cheerleaders & Show eesmärk on tõsta pop-tantsu kultuuri üldist taset ning panna tantsijaid tundma end vabalt ja enesekindlalt. Treeningute käigus omandatakse erinevas stiilis koreograafiaid, klassikalise tantsu põhitõdesid ning üldfüüsilisi harjutusi/elemente (venitamine, kõhulihased jne.). (7). 5.3. Jazztants Nii muusika kui ka tantsu elementide poolest võib selles treeningtunnis oodata segu nii jazzi, latiino kui ka urban rütmidest ja liikumisi hiphopist, klassikalisemast jazztantsust, latiinost, moderntantsust ja võimalik, et veel millestki. Õigupoolest peituvad ju jazzi juured üldsegi Aafrikas. Tähtsal kohal on osaliselt klassikalise balleti alusel väljatöötatud harjutused, mis aitavad tõsta tantsija tehnilist taset ja virtuoossust, mida õpitavates kavades rakendada saab. Nagu jazzmuusikaski, nii ka selles tunnis pööratakse kohati läbi
· siseelundite tüsistused tingituna välismõjudest (põletikuline kops, lahtine neer) · amputatsioonid (jalg, käsi, sõrmed jne.) Peamaisteks teguriteks, miks vigastused tekivad on üleväsimus, üleväsimusest tingitud vale kehakasutus, ebapraktilised treeningvõtted, juhendaja küündimatus, võimekuse ülehindamine, lihaslõtvusest tingitud valed aistingud, eelneva närvikahjustuse tõttu valed signaalid või välised tegurid (libe pind). Sageli on treeningtunnis juba sisse harjutatud vead, mis viivad liigeste ja lihaste vale mehhaanikani. Raamatus "Anatomy, dance technique and injury prevention" on välja toodud olulisi aspekte, miks kehahoiakust lähtuvalt vigastused tekivad. Kui tantsija pidevalt treeningutel "...seisab ühel jalal valesti, vaagen ja kere on kõverdunud" (Howse, McCormack 2009, lk. 57), siis võib juhtuda, et sellel inimesel tekib peagi probleeme
annaabi.ee 
