luuakse antud spordiala tehnilis-taktikalised vilumused; · üldise töövõime tõstmine ja säilitamine ning nende võimete treenimine, mida spordiala küllaldaselt ei arenda; · aktiivse puhkuse, töövõime taastumise kiirendamine ja monotoonsuse vältimine. Kehaliste harjutuste valikul treeninguprotsessis optimaalse efekti tagamiseks on vajalik silmas pidada järgmist: · treenijate individuaalsed iseärasused: tervislik seisund, vanus, sugu, kehaline areng, ettevalmistuse tase(kehaline, vaimne, emotsionaalne jt); · kasutatavate kehaliste harjutuste iseloom: uudsus, keerukus, tehniline struktuur, mõju organismile jm; · välistingimused: töö-, õppe-, olme- ja puhkereiim, kliimatingimused, inventar, hügieenilised tingimused, suhted kollektiiviga, kõrvaliste isikute mõju jm. Üldarendava etapi eesmärgid:
). 5 7. Parema jalaga aluselt (võimlemiskastilt) üleshüpped (nurk üleval oleva jala põlveliigeses mitte alla 900 . Nurka saab suurendada või vähendada kas kasti kõrguse muutmisega või maas oleva jala kõrguse muutmisega.). 8. Jalgadevahetused kiirusele. 9. Pikad väljaasted. 10. Kiirendus 50 m. 11. Rippes jalgade tõstmine. Kindlasti tuleb ringtreeningute läbiviimisel arvestada treenijate vanust, sugu, ala ning individuaalsust. Et treening vastaks võimetele, siis tuleks muuta vastavalt õpilastele harjutuste kestust, puhkepauside kestust, seeriate arvu. Treeningu intensiivistamisel on soovitav muuta vaid 1 tegurit korraga. Ei ole otstarbekas järsult suurendada harjutuse kestust ning samaaegselt vähendada puhkepauside kestust. Korduste arv, harjutuste iseloom ja raskus ning puhkeintervallid olenevad treeningu ülesannetest. 6
noorteliigad, karikavõistlused ja klubide endi korraldatud turniirid. Tänu tugevamale konkurentsile koduses liigas paranesid ka eestlaste võimalused Euroopas. Esimesed punktid andsid end küll oodata, aga nende saabumine meelitas kindlasti jalgpallile toetajaid juurde. 90-ndate keskel hakkasid kujunema ka klubide toetajaskonnad, paaril meeskonnal hakkasid tekkima fännklubid. Jalgpalli populaarsus kasvas kiiresti ka noorte seas, stabiilsete treenijate arv möödus paari aasta eest seni populaarseimast korvpallist see märkis kasvavat huvi vuti vastu. Täna kuuleme jalgpalliplatsidel taas eesti keelt. Taasiseseisvunud Eesti koondise esimesed aastad olid rasked: mängijaid oli vähe, nende tase nõrgemapoolne, rahvusvahelised kogemused puudusid. Esimene tüli oli teemal, kas võtta osa 94. aasta MM-valikturniirist, pooldajate argumendid jäid peale. Järgnevatel aastatel taolist vastuolu ei tekkinud
Sporditreeningu üldarendavad harjutused täidavad järgmisi funktsioone: oskuste arendamine, mille baasil luuakse antud spordiala tehnilis- taktikalised vilumused; üldise töövõime tõstmine ja säilitamine ning nende võimete treenimine; aktiivse puhkuse, töövõime taastumise kiirendamine ja üksluisuse vältimine. Kehaliste harjutuste optimaalse efekti tagamiseks on vajalik silmas pidada järgmist: treenijate individuaalsed iseärasused: tervislik seisund, vanus, sugu, kehaline areng, ettevalmistuse tase(kehaline, vaimne, emotsionaalne jt); kasutatavate kehaliste harjutuste iseloom: uudsus, keerukus, tehniline struktuur, mõju organismile jm; välistingimused: töö-, õppe-, olme- ja puhkereźiim, kliimatingimused, inventar, hügieenilised tingimused, suhted kollektiiviga, kõrvaliste isikute mõju jm.
võistluslitsentsi taotlemiseks. Ratsutamine on meeskonnatöö, kus kõige olulisemaks partneriks on ratsutaja ja hobune (Aasmäe, 2004). Vähemtähtsad ei ole ka teised osapooled, nagu treener, ratsastaja, omanik, talliomanik, veterinaar, sepp (Tuvi, 2006). Harrastajal võib probleemiks langeda õige treeneri leidmine, kes harrastajale sobival ajal on nõus harrastajaga tegelema, mistõttu võib atesteeritud treeneri juhendamisel treenijate arv olla alla 40% ja 10 seda samuti vaid 2 korda nädalas (Kiilo, 2013). Sellistel tingimustel väheneb ka nende eelis õppida ratsutama tihtipeale saavutusspordile sobilikule tasemele. Ainult harrastajatele mõeldud võistluseid on vähe ja sellega väga palju võimalusi võistlemisega alustamiseks pole, kuna algajad harrastussportlased ei pruugi kohe alguses olla valmis osalema suurtel avatud võistlustel, samas sooviksid nad kas või enda
karikavõistlused ja klubide endi korraldatud turniirid. Tänu tugevamale konkurentsile koduses liigas paranesid ka eestlaste võimalused Euroopas. Esimesed punktid andsid end küll oodata, aga nende saabumine meelitas kindlasti jalgpallile toetajaid juurde. 90-ndate keskel hakkasid kujunema ka klubide toetajaskonnad, paaril meeskonnal hakkasid tekkima fännklubid. Jalgpalli populaarsus kasvas kiiresti ka noorte seas, stabiilsete treenijate arv möödus paari aasta eest seni populaarseimast korvpallist see märkis kasvavat huvi vuti vastu. Täna kuuleme jalgpalliplatsidel taas eesti keelt. Taasiseseisvunud Eesti koondise esimesed aastad olid rasked: mängijaid oli vähe, nende tase nõrgemapoolne, rahvusvahelised kogemused puudusid. Esimene tüli oli teemal, kas võtta osa 94. aasta MM-valikturniirist, pooldajate argumendid jäid peale. Järgnevatel aastatel taolist vastuolu ei tekkinud kuna valikturniiridest osavõtmise
on selle tulemusel tekkinud pikaajaline kurnatus. Aeglaselt ning varieeruvate sümptomitega kulgev ülekoormus võib olla põhjuseks, miks jätkuvad treeningud ei kajastu arengus ega sportlikes tulemustes. 13. Millal võib treeningupausi pidada negatiivseks? Ei ole olemas ühtset ajalist kestust, millest alates võib treeningupausi pidada negatiivseks. See on seletatav treenijate vaheliste erinevuste suure mitmekesisusega. Näiteks mõjub treeningupaus samale sportlasele erinevalt tippvormi ja ettevalmistava perioodi ajal. Analoogseid erinevusi leiab, kui võrrelda tippsportlast algajaga, noori ja vanu, mehi ja naisi, vastupidavate või kiirete lihaskiudude ülekaaluga sportlasi ning erinevate alade harrastajaid. 14. Millised on olulisemad muutused südame-vereringe süsteemis? - Vere üldmahu (vere plasmamahu) vähenemine
Kokkuvõtlikult olemegi nii jõudnud tõdemuseni, et kui mõnda keha funktsiooni unikaalsed ja piisavalt rakendada, kutsutakse seda funktsiooni toetavates organites esile val- reageerivad gusüntees, mis kulgeb vastavalt igale inimesele ainuomasele pärilikule informat- samale treeningule sioonile. Enamik inimesi on suhteliselt sarnaste võimetega, seetõttu domineerib erinevalt kõikide treenijate puhul keskpärasus. Tänapäevane tippsport baseerub valikul see tähendab, et enamiku inimeste jaoks on tippude saavutused üliraskelt saavutatavad, kui mitte võimatud. Ka andekas tippsportlane peab treenima, aga tema treeningu kopeerimine samade tulemuste lootuses ei ole põhjendatud kõik inimesed on geneetiliselt unikaalsed ja reageerivad samale treeningule erinevalt.
annaabi.ee 
