algsest tajude kaosest korrastub kategooriate rakendamise kaudu objektiivne kogemus. Kuid fakt, et me kategooriaid kasutame, ei tähenda veel, et meil ka “õigust” oleks neid kasutada. Nagu Kant ütleb, tuleb eristada fakti küsimus (quaestio facti) õiguspärasuse küsimusest (quaestio juris). Esimene on empiirilise uurimuse asi, teine on filosoofia teema. Kuidas on õigustatud kategooriate aprioorne seostamine objektiga? Sellele küsimusele vastamist nimetab Kant transtsendentaalseks deduktsiooniks. Sõna “deduktsioon” ei tähenda antud juhul mitte loogilist tuletamist, vaid on Kanti poolt üle võetud tolleaegsest juriidilisest sõna- varast, kus see tähendas millegi õiguspärasuse demonstreerimist. Kategooriate objektiivse rakendamise õiguspärasuse tõendamisel liigub Kanti argumentatsioon kahes suunas. Ühelt poolt näitab ta, et aru kategooriad kehtivad üksnes meelekaemuste kohta, ja teisest küljest, et meelekaemused ei saa ilma arukategooriateta
Universumis on kaks olemuselt erinevat ollust mateeria - aine ja energia - ning teadvus - intellekt-vaim. Mateeriat saab uurida teaduslike instrumentide ja meetoditega; vaimu aga tunnetuse või sisemise subjektiivse vaatluse abil. Nii kujunevad kaks erinevat teadmiste liiki ja arvatavasti on piirkondi, kus need kattuvad (näiteks psüühiliste nähtuste väljad). transtsendentaalne (ld. k teisele poole minema, üle astuma). Immanuel Kant nimetas transtsendentaalseks kõike seda, mis on seotud kogemuse aprioorsete vormidega. Transtsendentaalsed on tema arvates näiteks aeg ja ruum kui meelelisuse aprioorsed vormid ning substantsi, põhjuslikkuse jt aru kategooriad. substants (ld. k. olemasolu, olemus). 1. asi 2. tähenduses, st miski, mida vastandatakse omadusele, suhtele ja sündmusele. Eeldades substantsi olemasolu, võib näiteks öelda, et konkreetne inimene muutub omadustelt, kuid substantsina jääb muutumatuks. Niimoodi
kogemusest. - See maksab ka teiste puhta matemaatika lausete kohta. - Sama leiame loodusteadustes ja metafüüsikas. - Kuidas on a priori sünteetilised laused võimalikud? - Kuidas on puhas matemaatika võimalik? - Kuidas on puhas loodusteadus võimalik? - Kuidas on metafüüsika võimalik? - Selle selgitamine ongi "Puhta mõistuse kriitika" kui erilise teaduse ülesanne. Transtsendentaalne - Transtsendentaalseks nimetab I.Kant "igasugust tunnetust, mis ei tegele mitte objektidega, vaid meie tunnetusviisiga nende objektide suhtes, sedavõrd kui see a priori on võimalik." - Transtsendentaalne filosoofia on niisiis puhta mõistuse printsiipide süsteem. - NB! Transtsendentaalne tähendab siin igasugusele kogemusele eelnevat, seda võimaldavat, mitte "sealpool kogemusi asuvat". Aisteetika ja loogika
See oli käsitlus olevast endast, eelkõige aga “kõrgeimast olevast”, mis jääb väljapoole võimalikku kogemust. Seejuures eeldas traditsiooniline metafüüsika “naiivselt” või “dogmaatiliselt”, et selline teadmine on võimalik. Kanti metafüüsika-süsteemis astub vana ontoloogia “kohale” seevastu transtsendentaalfilosoofia. “Puhta mõistuse kriitikas” Kanti poolt antud klassikaline määratlus transtsendentaalsele analüüsile on järgmine: “Ma nimetan transtsendentaalseks igasugust tunnetust, mis ei tegele mitte niivõrd objektidega kui meie objektidetunnetamise viisiga ülepea, niivõrd kui see peab olema võimalik a priori” (B 25). Transtsendentaalne on selline mõtlemine, mis on tunnetanud, et iga teadus jääb naiivseks ja satub vältimatult eksitustesse seni kaua, kui see peab silmas üksnes objekte, mille tunnetamine on tema ülesanne. Mõtlemine on õigel teel alles siis, kui see on mõistnud, et teadmiseni saab jõuda vaid
see on igavikulisena. Kuna aga jumala intellektuaalne kaemus näeb asju nii, nagu nad tõeliselt on, ei saa ruum ja aeg olla asjade endi vormid; vastasel korral peaks ka jumal kaema asju ajas ja ruumis. Seega tuleb järeldada, et ruumi ja aega ei tohi käsitleda asjade endi juurde kuuluvatena, vaid neid tuleb pidada asjade endi suhtes “ideaalseteks”. Seetõttu nimetab Kant oma transtsendentaalfilosoofiat ka “transtsendentaalseks idealismiks”. Too mõiste ei tohi aga eksitada: üksnes “asjade iseendis” suhtes on ruum ja aeg ideaalsed, meie jaoks, kes me kaeme asju paratamatult ruumi ja aja vormis, on nad reaalsed. “Transtsendentaalne idealist” saab seetõttu, nagu Kant ütleb, olla ühtlasi “empiiriline realist” (A 370). Vt. “Prolegomena …” § 10, 12, märkus I. Kanti vastuväited oma positsiooni kriitikale. Vt. “Prolegomena …” lk. 46-55.
Ta tekitas pöörde kogu filosoofias. Ta oli esimene suur ülikoolifilosoof, vanapoiss. Oli saksa kuulsaim professor. Inimlik arukas kogemus on tema vaatluse alus. Tema jaoks on maailm kahene – aru ja tunnetus. Kant ühendab teineteisega ratsionalismi ja empirismi. „Ehkki meie tunnetus algab kogemusest, ei sünni ta siiski tervikuna kogemusest. Tajupildid ilma mõisteta on pimedad, nii nagu on mõisted ilma tajupiltideta tühjad.“ Tema filosoofiat kutsutakse transtsendentaalseks filosoofiaks. Ta vaatleb meelelise tunnetuse ja aru eeldatud põhimõtteid eraldi. Aru kategooriad: kasuaalsus(põhjus-tagajärg). Ta eristab 12 kategooriat. Maailma sellisena nagu ta meile ilmneb ei ole olemas ilma paratamatuse ja juhuseta. Traditsioonilise metafüüsika kriitika. Ta analüüsib hinge ja jumala mõisteid. Kuidas saab meie mõistusesse tekkida ideid, millele pole reaalses elus vasteid. Kant seostab seda inimese erilisusega
Kuna matemaatika, loodusteadused ja metafüüsika selliseid lauseid sisaldavad, siis tekib veel lisaküsimusi: Kuidas on puhas matemaatika võimalik? Kuidas on puhas loodusteadus võimalik? Kuidas on metafüüsika - kui ta soovib olla teadus - võimalik? Nendele küsimustele vastamine on Kanti arvates erilise teaduse ülesanne, mida ta nimetab Puhta mõistuse kriitikaks. Selleks, et mõista ülalpool toodud jaotust, olgu antud veel mõned mõistete seletused. - Transtsendentaalseks nimetab Kant "igasugust tunnetust. mis ei tegele mitte objektidega, vaid meie tunnetusviisiga nende objektide suhtes, sedavõrd kui see a priori on võimalik." - Transtsendentaalne filosoofia on niisiis puhta mõistuse printsiipide süsteem. (Transtsendentaalne (mitte ära segada ähmase mõistega "trantstsendents") ei tähenda siin mitte "sealpool kogemust", "üle igasuguse kogemuse ulatuvat" vaid "igasugusele kogemusele eelnevat, seda alles võimaldavat".
S.o. Teadmine mida omame vaimu sünnipärase · Kuidas on metafüüsika võimalik? loomuse ja struktuuri tõttu. (Ratsionalistide · Selle selgitamine ongi "Puhta mõistuse kriitika" kui sünnipärased ideed) erilise teaduse ülesanne. · Kogemuse tähtsus · Transtsendentaalne · Kõik tunnetused algavad kogemusega. Kant küsib: · Transtsendentaalseks nimetab I.Kant "igasugust Kuidas me võiksime midagi mõista, kui objektid ei tunnetust, mis ei tegele mitte objektidega, vaid puudutaks meie meeli ja ei paneks meie mõistust meie tunnetusviisiga nende objektide suhtes, liikuma? sedavõrd kui see a priori on võimalik." · Niisiis ajaliselt eelneb kogemus igasugusele · Transtsendentaalne filosoofia on niisiis puhta tunnetusele
annaabi.ee 
