See haldab pakettide liigutamist seadmete vahel, kasutades nende loogilisi aadresse. Loogilised aadressid on aadressitüübid, mis identifitseerivad unikaalselt iga süsteemi võrgus ja samal ajal tuvastavad ka võrgu, milles konkreetne süsteem asub. Võrgukiht lisab alg- ja sihtarvuti IP aadressi saadetavale paketile. Igal seadmel on 32-bitine IP-aadress. Võrgukiht teeb marsruutimisotsuseid ja edastab vajadusel pakette, et aidata neil jõuda määratud sihtkohta. Võrgukiht teeb transpordikihile võimalikuks saata pakette olenemata sellest, kas sihtarvuti on samas kohtvõrgus või mujal laivõrgus. Marsruuterid töötavad selles võrgukihis edastades andmepakette soovitud sihtkohtadesse. Võrgukiht kasutab andmete edastamiseks vahetult selle all asuvat andmelüli kihti ning teda ennast kasutab kõrgemalasuv transpordikiht. 6
teenuse kasutajad oma tavaarvutite ja lihtsate veebikaameratega ning teises otsas, stuudios eriseadmete, valgustite ja HD kaameratega varustatud spetsialistid ja nende poolt toodetud meedia... Ainetöös selgitati, miks reaalajas striimimisel on meediaserver parem kui HTTP server. Rõhutati videokodeeringu tähtsust, protsessi tutvustati analoogse, MPEG-2 näite abil (mis küll ise pole reaalaja meediaks sobiv). Enam tähelepanu vajaks H.264 SVC, sest standardis on pandud olulist rõhku transpordikihile ning skaleeruvusele. Põhiline kasu sellest on reaalajas video edastamisel, kasutades spetsiaalseid meediaservereid. Et sama videofaili soovitakse jagada järjest rohkematele ja erinevamatele seadmetele, siis on H.264 SVC praeguse aja kõige aktuaalsem kodeeringustandard. 5. KASUTATUD ALLIKMATERJALID 11) E- teatmik. [http://www.vallaste.ee/]. 12) Terminology Management Software. E-õppe termineid. [http://www.termbases.eu/terminology/? oid=31237&act=ShowNotion&NotionId=2340]
· rakenduskiht (ingl. k. application layer) · transpordikiht (ingl. k. transport layer) · internetikiht (ingl. k. internet layer) · võrgukiht (ingl. k. network access layer) · Kui näiteks Telneti klient ja server omavahel suhtelevad, siis andmete saatja liigutab andmed mööda pinu alla ja vastuvõtja vastupidi, alt ülesse. · Rakenduskihis töötav programm (Telneti klient) annab andmed edasi transpordikihile. · Transpordikihis on andmete ette lisatud transpordikihi päis: Telneti puhul TCP-päis, milles on kirjas lähte ja sihtpordi number. Transpordikihist antakse andmed edasi internetikihile. · Internetikihis on andmete ette lisatud internetikihi päis: lähte- ja sihtpunkti IP aadress. Internetikihist antakse andmed edasi võrgukihile. · Võrgukihis on andmete ette lisatud võrgukihi päis: järgmise marsruuteri MAC aadress.
puhul saadetakse ainult üks pakett uuesti. Selle protokolli puhul on ka ühtlasi vastuvõtja puhverdamine keerulisem. Window size peab olema selle protokolli puhul vähemalt poole väiksem kui suurim järjekorranumber, muidu võib tekkida paketi kordussaatmine või saadetakse juba uus pakett. 20. TCP ühenduse loomine ja sulgemine Kõigepealt teatab esimese hosti (nimetame edaspidi esimest hosti kliendiks, sest tema initsiatiivil alustati ühenduse loomist) rakenduskihi programm transpordikihile läbi sokli, et ta tahab luua ühendust mingisuguse teise hostiga (nimetame edaspidi teist hosti serveriks). Selleks on vaja hosti nime ja pordi numbrit. Pärast seda kui need on kätte saadud alustab transpordikiht TCP ühenduse loomist, mis toimub järgnevalt: 1)Kliendi poolne TCP saadab erilise TCP segmendi serverile - selles segmendis pole mingisuguseid rakenduskihi andmeid. SYN bit pannakse headeris üheks (sellepärast kutsutakse seda segmenti SYN segmendiks). Transpordikiht genereerib
Max akna pikkus on alati pool suurimast järjekorra nr’st (järjekorra nr 1-6, siis pikkus on 3) arvust, sest kui akna pikkus on suurem (näiteks 6) ja kõik ACK’id kaovad ära (1-6), siis vastuvõtjal tekib probleem, kui saatja saadab uuesti kõik paketid. Ehk vastuvõtja ei saa enam aru kas need paketid 1-6 on vanad või uued, sest järjekorra nr on samad. 20. TCP ühenduse loomine ja sulgemine Kliendi rakenduskihi programm teatab transpordikihile, et ta tahab luua ühendust mingi teatud serveriga. Kui hosti nimi ja pordi nr on teada saadud, alustab transpordi kiht TCP ühenduse loomist. Ühenduse loomine: 1. Klient saadab segmendi SYN (SYN bitt pannakse päises üheks) millele pannakse transpordi kihi poolt suvaline järjekorra nr. see segment kapseldatakse IP datagrammiks ja saadetakse serverile. 2. Server saab datagrammi kätte, teeb selle uuesti TCP SYN segmendiks. Server töötleb päise muutujaid
DHCP, ARP ja NAT. IP- aadress, aadresside klassid, CIDR ja võrgumask, privaatvõrk, multicast ja leviaadress (broadcast). Internetikihi funktsioonid: Edastamisel järgmise sõlme valik, kuhu datagramm saata. Datagrammi edastamine kanalikihile (LLC), datagrammi fragmenteerimine (kui on infot rohkem, kui kaadrisse mahub, siis jagatakse kaader juppideks ning saadetakse juppide/fragmentidena) Vastuvõetud andmete edastamine transpordikihile (TCP) Veatuvastus ja diagnostika IPv4 aadress (32 bitti) esitatakse grupeeritud kümnendarvu kujul: 172.16.254.3 IPv6 aadress (128 bitti) esitatkse kuueteistkümnendarvudena: 2001:db8:85a3:0:0:8a2e:370:7334 CIDR – classless Inter-Domain Routing – Struktuur on sarnane nagu klassidega võrgul, kuid keskmist joont saab vastavalt vajadusele nihutada mõlemas suunas. Võrgumask – kui tegu on võrguinfoga, siis nendesse kohtadesse pannakse maskis 1
ISO/OSI - International Standards Organization - Open Systems Interconnection Funktsioonid: Pakettkommunikatsioon (ühenduseta kanal); Sihtkoha adresseerimine (hierarhiline adresseerimine); Sõnumi (datagramm või pakett) edastamine. TCP/IP – Internetiprotokollistik Funktsioonid: Edastamisel järgmise sõlme (lüüsi) valik, kuhu datagramm saata; Datagrammi edastamine kanalikihile (LLC), datagrammi fragmenteerimine; Vastuvõetud andmete edastamine transpordikihile (TCP); Veatuvastus (NB! Ainult päis) ja diagnostika: „Loll“ võrk, Internet Controll Message Protocoll ICMP – ping 53. Arvutivõrgu ja hosti mõisted, interneti mõiste Arvutivõrk on andmevahetuseks omavahel kokku ühendatud (arvutus) seadmete kogum Võrgus olevaid seadmeid nimetatakse hostideks Kahte või enamat kokku ühendatud arvutivõrku nimetatakse internetiks - väikese algustähega
saadetakse ainult üks pakett uuesti. Selle protokolli puhul on ka ühtlasi vastuvõtja puhverdamine keerulisem. Window size peab olema selle protokolli puhul vähemalt poole väiksem kui suurim järjekorranumber, muidu võib tekkida paketi kordussaatmine või saadetakse juba uus pakett. 20. TCP ühenduse loomine ja sulgemine Kõigepealt teatab esimese hosti (nimetame edaspidi esimest hosti kliendiks, sest tema initsiatiivil alustati ühenduse loomist) rakenduskihi programm transpordikihile läbi sokli, et ta tahab luua ühendust mingisuguse teise hostiga (nimetame edaspidi teist hosti serveriks). Selleks on vaja hosti nime ja pordi numbrit. Pärast seda kui need on kätte saadud alustab transpordikiht TCP ühenduse loomist, mis toimub järgnevalt: 1)Kliendi poolne TCP saadab erilise TCP segmendi serverile - selles segmendis pole mingisuguseid rakenduskihi andmeid. SYN bit pannakse headeris üheks (sellepärast kutsutakse seda segmenti SYN segmendiks)
26. Datagrammvõrgud ja virtuaalahelatega võrgud Lilla kasukaga Pugile pühendatud küsimus. Datagrammvõrgud pakuvad võrgukihil ühendusevaba(UDP - connectionless) teenust. Virtuaalahelatega võrgud pakuvad võrgukihil ühendusega(TCP - connection, handhsaking) teenust. (vt küsimus 7, saad targemaks). Sm, see on võrgukihi analoog sellele. TCP ja UDP on ikkagi transpordikihi protokollid. Võrgukihis on meil host-to-host ühendamine, teenus mida pakutakse transpordikihile. Transpordikihis on process-to-process ühendusteenus, mida pakutakse rakenduskihile. Võrgud on kas datagramm- või virtuaalahelatega võrgud, aga ei saa olla mõlemat korraga. Virtuaalahel: ● Ühenduse ülesseadmine ja mahavõtmine (?? teardown) iga ühenduse kohta enne, kui data voolama hakkab ● Iga pakett kannab VC (virtuaalahela) identifikaatorit (mitte sihtkoha aadressi)
võrgukaardiga. 5) Füüsiline kiht Selle funktsioon on see, et kuidas edastada bitte füüsilises edastuskeskkonnas (elektrilised signaalid, valgusimpulsid). Füüsiline kiht pakub füüsilist bitiedastusteenust kanalikihile, et kanalikihi kaks otspunkti saaksid omavahel suhelda. Kanalikiht pakub kanaliedastusteenust võrgukihile. Võrgukiht peab korraldama andmete marsruutimise läbi erinevate kanalite ja võrkude. Võrgukiht pakub andmete läbi võrkude transportimise teenust transpordikihile, kes korraldab kahe otspunkti vahelist andmeedastusteenust. Transpordikiht pakub erinevatele rakendustele transporditeenust, et nad saaksid oma andmeid vahetada ja nad ei peaks muret tundma selle üle, kuidas need andmed liiguvad. Iga kiht lisab andmete ülevalt alla liikumisel saatja poole peal oma päise paketile juurde. Vastuvõtja poolel iga kiht võtab päise ja kasutab selles olevat informatsiooni ja viskab selle minema. 7. Ühendusele-orienteeritud ja ühenduseta andmeedastus
annaabi.ee 
