Mälumehhanismid on siirdunud ilmselt ikka rakutasemele, siis kahe närviraku välise sünapsi funktsioneerimiseni (LTP-long-term potentiation ja glutamaatiin- NMDA retseptorid). Molekulaargeneetika on esirinnas nüüdisaju ja mälu uuringute selgitamisel. Nüüdisaja teadusuuringute alusel on ajus enam kui 100 miljardit närvirakku, mis on üksteisega ühendatud keerulise võrgustikuga. Üest närvirakust teise liigub informatsioon ja erinevate keemiliste virgatsainete (transmitterite) kaudu. Närvisignaali võimendamine toimub kindlates kontaktpunktides - sünapsites. Dopamiin on ajus transmitteri rollis ja aitab meil kontrollida oma liigutusi, samuti sama teeb serotoniin, mis on seotud meeleolu muutustega. Näiteks Parkinsonismi tõbi on seotud dopamiini puudumisega teatud ajuosades. Aasta 2000 Nobeli meditsiinipreemia anti ühele aju-uurijale Eric Kandelile, kelle elutööks on avastus, kuidas saab
kokkupuutes. Ühe neuroni akson sirutub järgmise neuroni dendriitideni. Kuidas nende vahel signaale edasi antakse? Seda kannavad edasi neurotransmitterid ehk virgatsained. Neurotransmitterid on keemilised ained, mis on võimelised signaale edastama. Neurotransmitterid vabastatakse aksonitest ja korjatakse üles lähedalasuvate neuronite poolt, mis vahendavad signaali edasi. Uimastid toimivad mõjutades ühe või mitme neurotransmitteri tegevust. See võib juhtuda viiel erineval moel. 1. Transmitterite vabanemine intensiivistub või väheneb, põhjustades nende suurema või väiksema hulga sattumise sünaptilisse pilusse (nagu juhtub amfetamiini puhul). 2. Lammutamine MAO poolt on häiritud, põhjustades transmitterite pikema viibimise sünaptilises pilus (nagu amfetamiini puhul). 3. Tagasipöördumine aksoni kaudu, mida võimaldavad tagasihaardemolekulid, on häiritud ja transmitterid jäävad sünaptilisse pilusse (nagu juhtub kokaiini puhul). 4. Transmittereid imiteeritakse
saab)? o Mõisted parakriinne, autokriinne, endokriinne ja neurokriinne signalisatsioon. o Rakkudevahelised signalisatsioonid o Parakriinne- toimuvad ainult vahetus läheduses olevatele rakkudele o Endrokriinne- signaalid satuvada verre ning sealt levivad üle kogu keha laiali paiknevatele rakkudele o Neurokriinne- toimuvad läbi närvilõpnetes olevate mediaatorite või transmitterite Kuidas on hormoonide toime organismis reguleeritud? o 9. Inimorganismi ainevahetus. Glükolüüs. Ainevahetus e. Metabolism. Metaboolne rada, metaboolne võrgustik (selgitus). o Metabolismi ülesanded: Energia omastamine väliskeskkonnast Toitainete omastamine ja kasutamine biosünteesiks Biomolekulide lagundamine ja resüntees
- Juhteed – närvikiudude vaheldumisel on üksikud närvisüsteemi osad omavahel seostatud, nad koonduvad pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks – juhtteedeks - Närvirakk – neoron - Vegetatiivne närvisüsteem juhib sisseelundite tegevust - Motoorne närvisüsteem – liikumine - Sensoorne – meeleelundid 8. Millised vanuselised muutused toimuvad närvisüsteemis? - Vananedes väheneb ensüümide, retseptorvalkude ja transmitterite süntees. Vanaduses väheneb valutundlikkust nõrgendavate enkefaliinide ja endrofiinide süntees, mis koosneb serotoniini produktsiooni langusega häirib valuvastase süstmeemi talitlust. Selle tulemusene häirivad unerežiim, meeleolu, isu, tugevnevad valuaistingud ja depressioon, väheneb motoorne aktiivsus ja haveneb mälu. 9. Tähtsamad neurotransmitterid ja nende tähendus organismi elutegevuses (ärevus, meeleolu, valu, sõltuvus).
Uus AP ei saa kohe uuesti tekkida- refraktaarsusperiood. Müeliniseeritud närvikius AP saab tekkida ainult müeliinirõngaste vahelistes alades, AP hakkab levima hüppeliselt. Sünaps- info ülekandja neuron neuron või neuron effektorrakk · Elektriline sünaps koosneb mulkühendustest (gap junction), mis loob ühenduse kahe raku tsütoplasmade vahel, mille kaudu otseselt ioone vahetada. · Info ülekanne keemilises sünapsis toimub mediaatorite ehk transmitterite kaudu Madalmolekulaarsed mediaatorid- Ach, NA Postsünaptilisel membraanil paiknevad selle aine suhtes tundlikud retseptorid: ionotroopsed, mis on oma olemuselt ligand-sõltuvad ioonkanalid (N-tüübi kolinoretseptorid) , ja metabotroopsed, mis on tavaliselt seotud G-valguga (adrenoretseptorid, M-tüüpi kolinoretseptorid). Postsünaptilise membraani potentsiaali, mis tekib transmitteri seondumise tagajärjel retseptoriga, nimetatakse postsünaptiliseks potentsiaaliks (PSP). Need võivad olla
Hormooni ja raku plasmamembraani retseptori ühinemisel tekib retseptorkompleks, mis annab toime edasi raku sisemusse. Närvisüsteemi ja endokriinse süsteemi vahel valitseb organismi talitluse koordineerimisel tihe seos. Hormoonide teket reguleeritakse närvisüsteemi kaudu antavate impulssidega, paljud kesknärvisüsteemi struktuurid valmistavad nn neurohormoone ja närviimpulsidki toimivad kudedele ülekandeainete ehk transmitterite vahendusel. Ka väljaspool kesknärvisüsteemi ja endokriinseid näärmeid, nn difuusses endokriinses süsteemis, produtseerivad paljud rakud või rakukogumikud bioloogiliselt aktiivseid aineid. Eriti palju mitmesuguseid regulaatoraineid tekib seedetraktis, aga ka kopsudes, südames, neerudes ja teistes elundites. Hormoonide toime ülekandmisel rakkudele ja kudedele peetakse oluliseks: rakumembraanide transportsüsteemide mõjutamist;
kolesteroolist viiakse sapiga välja 17. Endokriinse süsteemi talitluse põhijooned. Sisenõrenäärmete süsteem. Hüpotalamus-ajuripatssüsteem (adenohüpofüüs ja neurohüpufüüs). Hüpotalamus-ajuripats-neerupealised süsteem. Mõju hormoonide vahendusel, liikumine veres, ühendumine vastava raku hormooni retseptroriga. Tekib retseptorkompleks. Hormoonide oluline: rakumembraanide transport süs mõjutamine, ensüümide sünteesi stimuleerimine, rakusiseste sekundaarsete transmitterite nagu cAMP ja cGMP kaudu antavate mõjutuste aktiveerimine., plasmamembraanide regulaatorproteiinide hulka kuuluva Gproteiini tegevuse mõjut. Sisesekretsiooninäärmed on ajuripats, käbinääre, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harknääre, kõhunäärme Langerhansi saared, neerupealisekoor ja –säsi ja sugunäärmed. Hormoonide jaotamine põhineb nende vesilahustuvusel: ○ Vesilahustuvad hormoonid ■ katehhoolamiinid (adrenaliin ja noradrenaliin) ■ peptiidse struktuuriga hormoonid
Keemiliste ainete kaudu edasi antav reguleeritav mõju on neuraalsest pidevam ja kestvam.Kindlale rakkuderühmale või elundile toimivad hormoonid tänu rakuplasmamembraani hormooniretseptori spetsiifilusele.Närvisüsteemi ja endokriinse süsteemi vahel valitseb organismi talituse koordineerimisel tihe seos.Hormoonide teket reguleeritakse närvisüsteemikaudu antavate impulssidega,paljud kesknärvistruktuurid valmistavad nn neurohormoone ja närviimpulsidki toimivad kudedele ülekandeainete e transmitterite vahendusel. Hormoonid on rakkude poolt toodetavad substantsid, mis primaarse signaalmolekulina edastavad signaali vajatava muutuse tekitamiseks märklaudrakus ja mille sidumiseks on märklaudrakul(plasmamembraanis, tsütoplasmas, tuumas, mitokondrites või mujal) spetsiifilised retseptorid. Endokriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul transporditakse märklaudrakuni, kus ta seostub
Keemiliste ainete kaudu edasi antav reguleeritav mõju on neuraalsest pidevam ja kestvam.Kindlale rakkuderühmale või elundile toimivad hormoonid tänu rakuplasmamembraani hormooniretseptori spetsiifilusele.Närvisüsteemi ja endokriinse süsteemi vahel valitseb organismi talituse koordineerimisel tihe seos.Hormoonide teket reguleeritakse närvisüsteemikaudu antavate impulssidega,paljud kesknärvistruktuurid valmistavad nn neurohormoone ja närviimpulsidki toimivad kudedele ülekandeainete e transmitterite vahendusel. Hormoonid on rakkude poolt toodetavad substantsid, mis primaarse signaalmolekulina edastavad signaali vajatava muutuse tekitamiseks märklaudrakus ja mille sidumiseks on märklaudrakul(plasmamembraanis, tsütoplasmas, tuumas, mitokondrites või mujal) spetsiifilised retseptorid. Endokriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul transporditakse märklaudrakuni, kus ta seostub
ühinemisel tekib retseptorkompleks, mis vahendab toime edasse signaliülekanderaja abil raku sisemusse. Närvisüsteemi ja endokriinse süsteemi vahel valitseb organismitalitluse koordineerimisel tihe seos, kuna hormoonide teket reguleeritakse närvisüsteemi kaudu anatvate impulssidega. Mitmed kesknärvisüsteemi struktuurid toodavad neurohormoone, ning paljud närviimpulsid toimivad kudedele ülekandeainete e. Transmitterite vahendusel. Ka väljaspool kesknärvisüsteemi ja endokriinseid näärmeid (nn.difuusses endokriinses süsteemis) produtseerivad paljud rakukogumikud bioloogiliselt aktiivseid aineid, näiteks seedetraktis, kopsudes, südames ja neerudes jm. Hormoonidel on kahesugune mõju rakudele ja kudedele: 1) Mõjutab rakumembraanide trantsportsüsteeme, ilmneb kiirelt toimivate hormoonide mõju edasiandisel (insuliin kiirendab glükoosi, aldosteroon Na-ioonide trantsport jne)
insuliinile vastandlik, mõlemad kõhunäärmest. 17. Endokriinse süsteemi talitluse põhijooned. Sisenõrenäärmete süsteem. Hüpotalamus- ajuripats süsteem (adenohüpofüüs ja neurohüpofüüs). Hüpotalamus-ajuripats- neerupealised süsteem. Mõju hormoonide vahendusel, liikumine veres, ühendumine vastava raku hormooni retseptroriga.Tekib retseptorkompleks. Hormoonide oluline: rakumembraanide transport süs mõjutamine, ensüümide sünteesi stimuleerimine, rakusiseste sekundaarsete transmitterite nagu cAMP ja cGMP kaudu antavate mõjutuste aktiveerimine., plasmamembraanide regulaatorproteiinide hulka kuuluva Gproteiini tegevuse mõjut. Ajuripats ehk HF. HF eessagar ehk adenohüpofüüs on 70-80% HF massist, prdutseerib mitteglandotroopseid ja teiste endokriinsete näärmete tööd stimuleerivaid glandotroopseid aineid. Mitteglandotroopsed on nt kasvuhormoon(kõikide kudede kasv), prolaktiin(piimanäärmete kasv, areng, töötamine). Glandotroopsed on nt
annaabi.ee 
