tsenseerimata, toimetamata, amatöörlik suhe teosesse, juhuslikkus, avatus, refleksiivsus. Lühidalt öeldes audentsus ja ehedus esteetilise juhtmõttena. 3. Transgressiivne esteetika on painanud Eesti kirjandust iseseisusaja algusest saadik. Piiride ületamine on pärandus, mille me uue lääne kultuuriga kaasa saime. Peeter Sauteri puhul pandi seda tähele juba 1980ndate lõpus. (a) Transgressioon on minatunnetuse osa; piiri ja normide olemasolu teadvustamine kuulub inimkogemuse juurde ja (b) kehtestatud normid või kitsendused õhutavad rikkumisele ja piiriületamisele. Kuid seda ei tule mõista klassikalise opositsioonina transgressivse suhte iseloom meenutab pigem treppi või spiraali. 4. Ajalooainelises kirjanduses on märgata alternatiivseid ideid: kui raskuskese oli seni
Kainosoikumit on kutsutud ka imetajate aegkonnaks. Paleogeen-teod, korallid, kukkurloomad. Neogeeni loomastik ja taimestik sarnanes tänapäevaga. Kvaternaar-mammut, arenes inimene. 12.Maakoort kujundavad endogeensed protsessid- avalduvad Maa sisemusest vabaneva energia tulemusena. Murranguliikumised, vulkanism, maavärinad. Liikumapanevaks jõuks on Maa siseenergia. 13.Maakoore kõikuvliikumised: Endogeenne protsess. Vaadeldakse maakoore vajumisi ja kerkimisi. Nüüdisaegsed ja Varasemad. Transgressioon geoloogiline nähtus, mille käigus toimub maapinna vajumine ja mere pealetung. Regressioon- maapind kerkib ja mere tase alaneb. Eestis on kõikuvliikumised põhjustatud jääajast. 14.Maavärinad- maapinna lühiajaline ja äkiline liikumine, mis on tingitud hetkelisest Maa sisemuse kivimitesse kogunenud pingete lahendumisest. Tektoonilised- Maa vahevöös või maakoores esinevate sisepingete lahendus. Vulkaanilised-kaasnevad vulkaaniliste protsessidega.
Vendi setendid Eestis ei paljandu. TÄHTSUS : suured reostumata põhjaveevarud (kambriumi-vendi põhjaveekompleks). Kambriumi ladestu – Vendi ajastule järgnes Eestis pikem maismaaline periood, mille vältel kanti minema ka osa Vendi setetest. Kambriumi algul (570-480 milj a t) oli Eesti lõunapoolkeral külm- ja parasvöötme piirimail ning Eesti põhja ja kirde osa ujutati üle normaalsoolasusega veekogu poolt. Kambriumi ajastul oli basseini transgressioon (mere pealetung maismaale) tektooniliste liikumiste tõttu kord ühes, kord teises suunas, mistõttu Kambriumi lademe kihistute ida-lääne suunaline paksus on erinev (mõni kihistu nt Sõru, puudub idas täielikult). Nagu ka vendit, iseloomustavad Eesti kambriumit terrigeensed setendid (madalamerelised setted, mis koosnevad peamiselt maismaalt pärit setenditest). Karbonaatkivimid kambriumis puuduvad. Lääne-E
Haliit esineb peamiselt kerglahustuvad ühendid. alam- devonis 2 deltapiirkonda: 1 oli Ruhnu settekivimites, ta kuulub evaporiitide hulka, sest Maapinna morfoloogia (reljeef) mõjutab 13. Mis on transgressioon, mis ta moodustub auruvast veest välja saare ümbruses ja teine kagu- Eestis ja nad murenemise kulgu samuti kas otseselt (reljeefi regressioon, mis on regionaalne kristalliseerudes. Merevees lahustunud suundusid mõlemad Lätti.
kivimite astangute süsteem, mis algab Gotlandi saare lähistel ja on jälgitav kuni Lääne-Eesti mandrialani. Sinisavi Alam-Kambriumi sinakasroheline kuni lillakaskirju savi; kuni 90 m paksuse savilasundi ülemine osa paljandub Põhja-Eesti klindi jalamil. Stratotüüp tüüpläbilõige geoloogilise alajaotuse või selle piiride iseloomustamiseks. Tektooniline rike maakoore plokkide erisuunalisest liikumisest põhjustatud rebend kivimlasundeis. Transgressioon mere pealetung. Veer negatiivse pinnavormi (oru, lohu, nõo) küljeks olev kaldpind. Viirsavi jääjärvedes settinud peeneteraline viiruline sete, mille aastakihtide (varvide) loendamisel saab määrata lasundi kuhjumise aega ja mandrijää taandumise kiirust. Ülimanner superkontinent, kõiki mandrilise maakoore osi ühendanud hiidmanner. 23 Kirjandus Üldine geoloogia:
u. 240 000380 000 a.t. Holsteni ja 90 000125 000 a.t. Eemi meri. Algas maakoore kerkmine. Maakoore kermise erinev kiirus Läänemere eri piirkondades, on määranud tänapäevase Läänemere arengut. Eemi meri. Läänemere nõo lõunaosas oli meri juba paleogeenis. Umbes 110 000 a.t., Hisipleistotseeni algus, algas pärast mandrijää taandumist maailmamere veepinna kiire tõus ning vesi ujutas üle nüüdisaegse läänemere nõo ja külgnevad madalamad rannikualad Eemi mere transgressioon. Balti jääpaisjärv Joldiameri Antsülusjärv Litoriinameri Limneameri U. 12 000 a.t. kujunes välja 2 ulatuslikku jääpaisjärve: suurem LõunaBalti jääpaisjärv, mis hõlmas Lõuna Rootsi ja Riia lahte, väiksem Ramsay jääpaisjärv asus nõo idaosas, mis oli ühenduses PeipsiPihkva nõos olnud jääpaisjärvedega. Pärast liustiku taandumist Pandivere kõrgustikult 12 000 a.t., ühinesid kaks jääpaisjärve ja moodustasid Balti jääpaisjärve
jääaega, kui seal voolasid Taani väinade suunas mitmed hiigeljõed. Soome lahe kohal voolas Ürg- Neeva, millesse suubusid Põhja-Eesti jõed. 19. Läänemere arenguetapid Kvaternaaris (iseloomustus). Läänemere nõo lõunaosas oli meri juba paleogeenis. Umbes 110 000 a. t., Hilispleistotseeni algul, algas pärast mandrijää taandumist maailmamere veepinna kiire tõus ning vesi ujutas üle nüüdisaegse Läänemere nõo ja külgnevad madalamad rannikualad – Eemi mere transgressioon. Umbes 12 000 a. t. kujunes välja 2 ulatuslikku jääpaisjärve: suurem Lõuna-Balti jääpaisjärv hõlmas Lõuna-Rootsi ja Riia lahte, väiksem Ramsay jääpaisjärv asus nõo idaosas, mis oli ühenduses Peipsi- Pihkva nõos olnud jääpaisjärvedega. Pärast liustiku taandumist Pandivere kõrgustikult 12 000 a. t. ühinesid Männikvälja-Uljaste ümbruses Lõuna-Balti ja Ramsay jääpaisjärved ühtseks Balti jääpaisjärveks. Umbes 10 200 a. t
· Kvaternaari jäätumiste ajal hävitas liustike liikumine üle nõo varemkuhjunud settedvähe andmeid selle kohta · Holsteini meri säilinud tüsedad liivade ja savide kompleksid. Kliimatingimused olid võrreldavad nüüdisaegsetega või isegi veidi soojemad · Hilispleistotseen maailmamere veepinna kiire tõus, mis ujutas üle nüüdisaegse Läänemere nõo ja külgnevad madalamad rannikualad. See on Eemi mere transgressioon. Kliima oli merelisem. Balti klint · Kulgeb Laadoga järvest Ölandi lõunatipuni · Vee all täiesti nähtav · Tekkinud jõe ühe kaldana (üks teooriatest) · Pleistotseeni jäätumise alguseks kujunes välja ulatuslik sügavale maakoorde lõikunud jõgedevõrk. Tuntumad on arvukad Põhja-Eestis Soome lahte suunduvad mattunud orundid. Siluri klint Panga pank Läänemere arengulugu
annaabi.ee 
