Selles novellis oli peategelaseks Peep, kes sõitis Balti jaama trammis. Sõidu ajal tuli tema juurde üks mees, kes hakkas jutustama, kui huvitav ja võimas Eesti loodus on. See mees jutustas väga pikalt ja kirglikult ning läbi selle mehe jutu sai minu arvates kirjanik välja näidata oma armastust looduse vastu. Just see novell meeldis mulle kõige rohkem, kuna lugu lõppes väga ootamatult. Nimelt, kui loodusest jutustanud vanamees oli trammist maha läinud, märkas Peep, et tal oli taskus ainult paar krooni. Telefon, rahakott ja muud väärtesemed olid kadunud. Selline lõpp pani mind muigama. Enamik teisi novelle jäid minu jaoks liiga ulmeliseks või siis liiga sügavmõtteliseks.
Tasku oli tühi! Raha polnud! Rong peatus. Emil silmas eemal musta kõvakübarat. Järgmisel hetkel oli Emil platvormil ja jooksis kõigest väest väljapääsu poole. Nüüd oli tähtis mitte kaotada teda silmist. Emil jälitas meest salaja. Mees läks trammile ja Emil järgnes talle. Üks võõras mees annab Emilile piletiraha. Vanaema oli tulnud Emilile jaama vastu, aga poissi ei tulnud rongilt. Nad otsustasid tulla veel järgmisele rongile vastu, alles siis helistavad emale. Trammist väljudes läks mees kohvikusse. Nagu salapolitseinik, kes püüab kirpe. Emil läks kiiresti ühe ajalehekioski nurga taha. Korraga tuututas keegi ta selja taga. Emil sai esialgu väga kurjaks, aga siis rääkis, miks ta siin seisab. Poiss Gustav tuli talle appi. Ta kutsus teised poisid appi. Koos hakati plaani välja mõtlema. (professor, Dienstag) Emil kirjutas vanaemale kirja ja poisid toimetasid selle kohale, et vanaema ei muretseks tema kadumise pärast. Poisid jälitavad meest taksoga
TUBA TOAS SUUR SUURES VÄIKE VÄIKESES PUHAS PUHTAS HUVITAV HUVITAVAS MAITSEV MAITSVAS KUS? VANAEMA SÕBRA JUURES JUURES SÕBRA JUURES SÕPRADE JUURES KOOLI JUURES TAHVLI EES BUSSIPEATUSES SUVILAS MINU JUURES MEIE JUURES SINU JUURES TEIE JUURES TEMA JUURES NENDE JUURES KUST? BUSS BUSSIST TRAMM TRAMMIST TROLL TROLLIST AUTO AUTOST KOOL KOOLIST UJULA UJULAST POOD POEST AED AIAST RAAMATUKOGU RAAMATUKOGUST KAUPLUS KAUPLUSEST SÖÖKLA SÖÖKLAST KÖÖK KÖÖGIST TUBA TOAST KUST? KOOLIS T SUVILAS
valmistajakiirust Muudatused liiklusreeglite osas Sõidukiiruse valimine Juht peab sõitma piisavalt väikese kiirusega ja vajaduse korral seisma jääma, kui ta möödub: teel või tee läheduses olevast lapsest; teel olevast lastebussist, millel on sisselülitatud ohutuled; valge kepiga või juhtkoeraga pimedast jalakäijast jalakäijast, kellest on näha, et puude või haiguse tõttu on tema liikumine takistatud või häiritud; pärisuunalisest trammist, mis seisab või hakkab peatuma trammipeatuses sisselülitatud vilkuriga eritalituse sõidukist Muudatused liiklusreeglite osas Sõidukiiruse valimine Kiiruspiirangu tunnusmärk ei pea olema paigutatud tasakaaluliikurile, pisimopeedile või mopeedile Mootorsõidukil või autorongil, välja arvatud mopeedil, mis ei tohi või ei saa sõita kiiremini kui 40 kilomeetrit tunnis, peab olema taga vasakul äärel või keskel aeglase sõiduki tunnusmärk.
.. lühiajaliselt sõitjate peale- või mahamineku ajaks või veose laadimise ajaks. kui sõidu jätkamine on ohtlik või tehniliselt võimatu. kohas, kus sõidukite peatamine ja parkimine on keelatud. Sõiduki töötuled võivad põleda... kui sõidetakse tööülesandeid täitma. ainult seoses tööülesande täitmisega. igal ajal. Sõidad trammiteega tänaval. Tramm on parajasti peatunud keset teed olevas peatuses. Kuidas toimid? Annan teed trammist väljujatele ja trammi sisenejatele. Kui vaja, jätan auto tee andmiseks seisma. Kui trammist väljujad ja trammi sisenejad on tänavalt lahkunud, sõidan ettevaatlikult edasi. Kas sõidurada ja sõidurida tähendavad ühte ja sama? Jah. Ei. Kuidas peab juht toimima manöövri tegemisel? Ei tohi ohustada ega takistada jalakäijaid ning teel töötajaid. Ei tohi ohustada ega takistada teisi liiklejaid. Mitte hiljem kui 3 sekundit enne manöövri alustamist tuleb anda suunamärku.
.. 3 IV Toimunust sokeeritud I hakkas toimunus W-d süüdistama. Sellepeale W põgenes ja I hakkas teda taga ajama. I takistas aga W abiline. Kui I W abilisest lõpuks mööda sai, siis jooksis ka abiline koos W minema ja nendega ühines veel suur must kass, kes kõndis tagumistel käppadel. Kass hüppas trammi peale ja ulatas konduktorile kümnekopikalise. Ta visati küll trammist välja, kuid kass hüppas tagumise vaguni peale ja pääses põgenema. I hakkas endale ette kujutama, kus W põgeneda võis ja hulkus linnas ringi. Ta läks ka Moskva jõkke ujuma ning veest välja tulles olid tal riided varastatud. I hakkas seejärel ainult aluspüksid jalas MASSOLIT poole liikuma, arvates, et W läks sinna. V I jõudis MOSSULIT majja kus juba teati M kurvast saatusest. Ta hakkas rääkima, mis temaga juhtus ja kõik pidasid teda hulluks
.. 3 IV Toimunust sokeeritud I hakkas toimunus W-d süüdistama. Sellepeale W põgenes ja I hakkas teda taga ajama. I takistas aga W abiline. Kui I W abilisest lõpuks mööda sai, siis jooksis ka abiline koos W minema ja nendega ühines veel suur must kass, kes kõndis tagumistel käppadel. Kass hüppas trammi peale ja ulatas konduktorile kümnekopikalise. Ta visati küll trammist välja, kuid kass hüppas tagumise vaguni peale ja pääses põgenema. I hakkas endale ette kujutama, kus W põgeneda võis ja hulkus linnas ringi. Ta läks ka Moskva jõkke ujuma ning veest välja tulles olid tal riided varastatud. I hakkas seejärel ainult aluspüksid jalas MASSOLIT poole liikuma, arvates, et W läks sinna. V I jõudis MOSSULIT majja kus juba teati M kurvast saatusest. Ta hakkas rääkima, mis temaga juhtus ja kõik pidasid teda hulluks
liikleja ja teega piirneva elamuala tolmutamist. Juht peab sõitma piisavalt väikese kiirusega ja vajaduse korral seisma jääma, kui ta möödub: 1) teel või tee läheduses olevast lapsest; 2) teel olevast lastebussist, millel on sisselülitatud ohutuled; 3) valge kepiga või juhtkoeraga pimedast jalakäijast; 4) jalakäijast, kellest on näha, et puude või haiguse tõttu on tema liikumine takistatud või häiritud; 5) pärisuunalisest trammist, mis seisab või hakkab peatuma trammipeatuses; 6) sisselülitatud vilkuriga eritalituse sõidukist. (LS § 50 lg 1, lg 2, lg 3, lg 4, lg 7) 37. Nimeta suurim lubatud sõidukiirus (asulas, asulavälisel teel, jääteel, pukseerimisel, pukseeritava seadme veol, õuealal, õppesõidul, bussil (seisvad sõitjad), veoautol (inimeste veol), mopeed, pisimopeed, liikurmasin, tasakaaluliikur, maastikusõiduk). Asulas: 50km/h Asulavälisel teel: 90km/h
lihtsalt enam ei juleta sõita. Jalgratturina tuntakse end sagedamini ohustatuna Kesklinnas ja Nõmmel. Kõige enam tuntakse end jalakäijana ohustatuna Kesklinna, Kristiine ja Nõmme piirkonnas. Ka eelmise küsitluse ajal oli see arv Nõmmel üks kõige kõrgemaid. 2000.a. küsitluse andmetest ilmnes, et 33,3% vastajatel oli ohustatuse tunne tekkinud seal, kus jalakäijal oli olnud eesõigus. Näiteks ilmneb siin selgelt valgusfooriga reguleerimata vöötraja eluohtlikkus, trammist väljumise ja ka kõnniteel kõndimise ohtlikkus. 2000.a. küsitluses ilmnes, et liikluse ohtlikkuse tajumisel olid eri vanuses vastajatel suured erinevused. Kõige enam märgiti, et liikluses olid end tundnud ohustatuna 20-29 aasta vanused vastajad (73%), kõige vähem aga üle 65-aastased vastajad (52%). Selged erinevused ilmnevad ka harituse osas kuivõrd ohustatuna end liikluses tuntakse. Nii märgib kõrgharidusega vastajatest 76%, et nad on tundnud end
Joobnud valmis vastavalt sellele tegutsema. juht arvab, et ta tuleb kõigega väga hästi toime, tegelikku- Tuleb arvestada, et liikluses ei tee vigu üksnes meie ise, ses aga kujuneb kõik teisiti. Isegi pärast väikest napsi vaid seda võivad teha ka teised. pikeneb reageerimisaeg vähemalt kolmandiku võrra. Sama- Kui ettenägelik mootorrattur möödub näiteks peatuses aegselt väheneb ka tähelepanuvõime, mis on eriti tähelda- seisvast trammist või bussist, vähendab ta kurust ja hoiab tav ootamatutes ja keerukamates olukordades. Peale selle halveneb liigutuste kooskõlastatus. Ei tohi ka unustada, et 293 292 juba ennetavalt jala piduripedaalil, sest ta teab, et viima - haigevoodis taibatakse, et pisiasi -- näiteks sõidueesõiguse sel hetkel võib keegi teele ette hüpata (joon. 164). andmine teisele-- võinuks vältida õnnetuse. Eriti
annaabi.ee 
