Floeemirakud- transpordivad fotosünteesiprotsessis moodustunud orgaanilisi aineid(assimilaate) Hajus meristeem- hajusalt paiknevad poolduvad rakud Juhtkimbud- koondunud juhtkoerakud Juhtkude- kannab endas vett ja toitaineid Kambium- juhtkimpudes asuv poolduvate rakkude kiht, mille tulemusel on võimalik varte ja juurte jämenemine. Kommunikatsioon- signaalide vahetus Ksüleem e. puiduosa- koosneb suurema valendikuga ja vahel väga pikkadest torujatest rakkudest- trahheedest. Ksüleemirakud- transpordivad vett ja selles lahustunud mineraalaineid. Kude- on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime organi osa. Leherood- lehes olev tihe juhtkimpude võrgustik(lehe tugiorgan) Põhikude e. parenhüüm- asub epidermi all ja on enamasti mitmekihiline Püsikoed e. diferentseerunud koed- kõik spetsialiseerunud koed Sõelaplaat- e. kokkupuutekoht sõeltorude vahel
koesüsteemideks vastavalt nende pidevusele läbi kogu taimekeha: a) Kattekudede süsteem N:epiderm- ühekihiline, katab taimeosi, temas on õhulõhed. b) Põhikudede süsteem N: parenhüüm mitmekihiline (sammaskude, kobekude), asub epidermi all. Seal paiknevad kloroplastid. c) Juhtkudede süsteem juhtkoerakud on kimpudes. *Ksüleemi e puidurakud transpordivad vett ja seal lahustunud mineraalaineid. Ksüleem koosneb torujatest rakkudest e trahheedest. Lühemaid rakke nim trahheiidideks. Raku otsmised rakukestad on kadunud moodustub pikk toru. *Floeemi e niinerakud transpordivad orgaanilisi aineid. Floeem koosneb elusrakkudest. Ained liiguvad sõeltorude kaudu. d) Tugikoed - puitunud ja paksenenud kestaga rakkudest. e) Erituskoed piimasoonte rakud, soolanääre, nektaarium. TAIMEDE PALJUNEMINE lk 23-27 Ontogenees organismide individuaalne areng
koosnevad pikaahelalistest alkaanidest, samuti rasvhapete estritest. Ka terpenoidsed ja fenooldsed ühendid on kutiikula koostises väga levinud. Nimetage juhtkudede floeemi- ja ksüleemi vett juhtivate rakkude peamised erinevused Floeemi vedelik on konsentreeritum kui ksüleemi vedelik (väga lahja). Floeemi rakud on elusad, ksüleemi rakud mitte. Floeem transport enamasti toimub ülevalt – alla , ksüleemis alt-üles. Ksüleem koosneb trahheedest ja trahheiididest, floeem sõeltorudest ja saaterakkudest. Kirjutage põhjus-tagajärg ahel mis viib õhulõhede sulgumisele veepuuduse tekkimisel mullas. Veepuudus mullas veepotentsiaal järelikult mullas on madalam kui taimes ,nii et vesi enam taime ei sisene ning tekib veepuudus ka taimes väheneb veepotentsiaal ka taime mesofüllirakkudes ning sulgrakud turgorrõhk väheneb ja õhulõhed sulgevad.
Kambiumi abil toimub varre paksenemine. Juhtkimpudes esineb kimbu- ehk fastsikulaarkambium, juhtkimpude vahel, säsikiirtes võib tekkida kimbuvahe- ehk interfastsikulaarne kambium. Nende kahe kambiumi servad liituvad ja nii moodustub varres pidev kambiumsilinder (puittaimedel on see juba algusest peale). Enamikul taimedel võib juhtkimbus eraldada kaht osa: *Varre tsentri ehk säsipoolse puiduosa e ksüleemi. Ksüleem koosneb vett juhtivatest trahheiididest ja trahheedest. Kõige enne tekkinud seega kõige vanem on puiduosa säsipoolne äär. Tähtsaks koeks puiduosas on tugikude, mis esineb puidukiududena. *Peritsükli ehk koorepoolse- niineosa ehk floeemi. Vastandina puiduosale on niineosa välimine külg kõige vanem, selle nooremad osad asetsevad aga seespool vastu puiduosa. Floeemi olulisemateks elementideks on sõeltorud ja saaterakud. Harilikult paikneb iga sõeltoru kõrval üks saaterakk. Floeemis leidub ka tugikudet -- niinekiude ning põhikudet
leidunud säsirakud võivad funktsioneerida veel aastaid. Varre keskosas asuv säsi võib olla sekundaarsete kudede poolt kokku surutud. Kõige selgemini on aastarõngaste piirjooned nähtavad okaspuudel. Lehtpuudest eristuvad aastarõngad hästi rõngassoonelistel liikidel. Aastarõngaste kevad- ja sügisosa erineb siin mõnevõrra värvuse, suuremal määral aga tiheduse poolest. Kevadosa koosneb suure läbimõõduga trahheedest, mis ristlõigul on vaadeldavad augukeste selge reana. Sügiseses osas on ülekaalus puidukiud ja väiksema läbimõõduga trahheiidid. Varjatud rõngassoonelistel liikidel paiknevad kevadosas rohkearvulised suured trahheiidid, sügiseses osas on need väiksema läbimõõduga ning trahheiidide vahele jääb rohkesti puidukiude. Hajussoonelistel lehtpuudel on aastarõngaid raske eristada, kuna sügis- ja kevadpuit erineb üksteisest vähe.
rakusein koosn maltspuitu(heledam välisosa).Okaspuudel täidavad trahheiidid mitmeid tselluloosist,hemitselluloosist ja ligniinist.Rakuseinas mood tselluloosi ülesandeid,seetõttu puit ühtlasema asetusega .Lehtpuu puidu ehitus molekulid mitselli(protofibrilli).Mitsellide õhu ja veega täitumine põhj puidu keerulisem:koosneb mitmest erinevast rakuliigist.Suurematest soontest e kahanemist ja paisumist.Mikrofibrillid-on koondunud fibrillideks,mis trahheedest toim vee transport juurestikust võrasse.Sooned võivad esineda kas omakorda mood lamelle,millest arenevad erineva kihi- ja suunalised hajutatult üle terve ristlõike v süstemaatiliselt koondatud aastarõndgaste rakuseinad.Sekundaarsein- seespool primaarseina ja rakuseina tähtsaim piiridele.Säsi ja juveniilpuit-säsi on puutüve keskosas asetsev kude,mis kulgeb osa,jaguneb väliskihiks(S1),keskkihiks(S2) ja sisekihiks(S3).Mikrofibrillid piki tüve ja mille tipp lõpeb pungaga
võivad olla kaetud vahaga. Epipleemil on karvad, peab vastu võtma vett. Järgneb esikoor, teatud sügavusel näeme juhtkimpe. Kaheidulehelistel on juhtkimbud varre ristlõikel ringina. Kui võrrelda kahe- ja üheidulehelisi, siis üheidulehelistel on juhtkimbud laiali pillatud ja kaheidulehelistel ringina. Varre sekundaarne ehitus Seotud kambiumi moodustumisega. Kambium moodustub esiniine ja esipuidu vahele. Väljapoole eristub kambium teiskooreks, sissepoole toodab teispuitu, mis koosneb trahheedest ja trahheiididest, puidukiududest, puidu parenhüümist, säsikiire parenhüümist. Aastaringid tekivad sellest, et kambium toodab puitu perioodiliselt. Kevadel tekivad suure läbilaskega trahheed juhtkoe elementidena, sügisel tekivad väikesed paksuseinalised trahheiidid, mis annavad tugevuse. LEHT Lehe ülesanded: 1. Fotosüntees ja tranpiratsioon 2. Säilitusorgan 3. Kaitsevahend(kaktusel okkad) 4. Putukate püüdmiseks(nt huulhein)
Vaatleme varre ehitust lihtsa taimevarre ristlõike abil. Väljast katab vart ühekihiline epidermis. Selle all paikneb parenhüümist ehk põhikoest koosnev esikoor. Esikoorele järgnevad juhtkimbud, millised moodustavad varre põhiosa ja annavad sellele mehhaanilise tugevuse. Enamikul taimedel võime juhtkimpude ehituses eristada kahte osa - säsipoolset e. puiduosa e. ksüleemi ja koorepoolset e. niineosa e. floeemi. Puiduosa koosneb põhiliselt vett juhtivast juhtkoest - trahheedest ja trahheiididest. Neis toimub vee ja lahustunud mineraalainete tõusev vool juurtest assimilatsiooniaparaati. Lisaks esineb siin mehhaanilist tugevust andev kude - puidukiud e. libriform. Veel leidub puiduosas puitunud seintega puiduparenhüümi rakke, millistesse kogunevad talveks säilitusained - tärklis ja mitmesugused rasvad. Kõik puiduosa moodustavate kudede rakud on puitunud rakuseintega. Niineosa olulisemad rakud on sõeltorud,
mille kaudu kulgeb tõusev trahheede kestad paksenevad vool (juurtega vastuvõetud ebaühtlaselt, nii tekivad näiteks vee ja mineraalainete spiral- ja rõngastrahheed liikumine taimes ülespoole Sõeltorud on üksteisega otsapidi Niines lehtedesse, õitesse, ühinenud elus rakud, kuid viljadesse), nimetatakse erinevalt trahheedest puiduosaks e ksüleemiks, rakuvaheseinad ei hävi – nad on laskuv vool (lehtedes varustatud pooridega ainete valminud ja vees lahustunud läbilaskmiseks. Sõeltorude seined orgaaniliste ainete voog ei puitu. Kitsad elusad rakud allapoole, varustamaks taime sõeltorude kõrval on saaterakud.
juurde. Raamatkopsu liistakud paiknevad nii nagu raamatulehed. --- 51 Kuidas hingavad putukad? Putukad on küll väikesed, kuid väga aktiivsed ja vajavad seepärast palju hapnikku. Suurem osa putukaid hingab kitiinist torukeste, s.o trahheede abil. Need moodustavad kogu keha läbiva võrgustiku ning selline süsteem on oluliselt arenenum kui ämblikel: torukesed hargnevad üha peenemateks harudeks, et varustada hapnikuga iga rakku. Trahheedest läheb hapnik rakkudesse ja süsihappegaas rakkudest välja ning nende transpordiks pole verd vaja. Putukatel aitab õhku läbi trahheede pumbata jalgade ja tiibade liigutamine lihaste abil. Suuremad putukad teevad tagakeha abil ka spetsiaalseid hingamisliigutusi, et saada piisavalt hapnikku ja energiat. Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Joonis: Putukavalmiku trahheedesüsteem. Alltekst: Kehapinnalt algavate trahheede imepeened harud jõuavad kõigi rakkudeni
annaabi.ee 
