häälepilu, sisaldab nõrgaltarenenud maitsmiskiude b. Externus (sisaldab branhiomotoorseid kiude) häälepilu ahendajad, esmajoones m cricothyroideus ja osalt ka alumist neelukonstriktorit · Rr cardiaci cervicales sup ja inf plexus cardiacusse 3. Rinnaosa harud plexus oesphangus ant (vasak vagus) · N laryngeus recurrens a. Rr tracheales trahheale, rr oesophagi söögitoru ülaosale b. N laryngeus inf kõik kõri lihased (va m cricothyroideus) · Rr cardiaci thoracici plexus cardiacusse · Rr bronchiales pelxus pulmonalisesse · Rr pericardiaci perikardile, rr oesophagi söögitoru alumisele osale (plexus oesophagusest) 4. Kõhuosa harud ( parasümpaatiline) truncus vagalis ant/postplexus coeliacusperiateriaalne
Järgnevalt paigutub vasak vaagus söögitorru eesmisele pinnale, kus moodustub plexus oesophagus anterior; parem vaagus moodustab söögitoru tagumisel pinnal plexus oesophagus posterior'i . lähenedes diafragmale koonduvad pleksused uuesti kaheks tüveks truncus vagalis anterior et posterior, mis sisaldavad mõlema vaaguse kiude. Rinnaosa harud: · N laryngeus recurrens laskunud koos suurte veresoontega kaelapiirkonnast rinnapiirkonda. Rr tracheales trahheale, rr oesophagei söögitoru ülaosale N laryngeus inferior lõppharu, innerveerib kõiki kõri lihaseid (peale m cricothyroideus'e) ja limaskesta allpool häälepilu. N laryngeus recurrens'i ühepoolsel halvatusel on häälekur liikumatult keskpidises asendis. · Rr cardiaci thoracici plexus cardiacus'sse · Rr bronchiales plexus pulmonalis'esse · Rr pericardiaci perikardile, rr oesophagei söögitoru alumisele osale.
ajuarter). B. Aordi rinnaosa harud: -aordi rinnaosast lähtuvad harud on kõik suhteliselt peened; -Aordi rinnaosa harud jagatakse kaheks: a)paarilised ja b) paaritud harud. -a) Aordi paarilistest harudest on suuremad roietevahelised arterid (arteriae intercostales), mis kulgevad roiete alumise serva lähedal ja varustavad rindkere seina. -b) Aordi paaritud harud lähevad mediastiinumis paiknevatele elunditele – söögitorule, trahheale (ja siit edasi koos bronhidega kopsu – bronhiaalarterid!), harknäärmele, sidekoesse jne. C. Aordi kõhuosa harud: -Aordi kõhuosa harud varustavad verega kõhuõõne elundeid ja kõhuseina;ka kõhuosa harud jaotatakse a)paarilisteks ja b) paarituteks. -a) Aordi kõhuosa paarilised harud: 1.Neeruarterid (aa. renales), kõige jämedamad paarilised harud, viivad verd neerudesse. 2.Neerupealiste arterid (aa. suprarenales), suhteliselt peened, kuid väga tähtsad 3
3. adventitsiaalkest - tunica adventitia (moodustab sidekude) Limaskest katab mitmerealine ripsepiteel - kõik rakud kinnituvad paksule basaalmembraanile, kuid kõik ei ulatu välispinnani. Kõige alumise rea moodustavad basaalrakud, nende peale jäävad endokriinrakud. Epiteeli välispinnale ulatuvad karikrakud ja ripsrakud. Nende vahele jäävad pikliku kujuga kiilrakud, mis ei ulatu välispinnani. Proopria moodustab sidekude. Fibroelastne kiht on õõnesorganitest iseloomulik ainult trahheale, milles paiknevad elastsed kiud. Submukoosa koosneb sidekoest, seal on ka trahheaalnäärmete lõpposad, mis avanevad epiteeli pinnale. Siin ka veresooni. Fibrokarilagiinkest - sisaldab hüaliinsest kõhrkoest trahheaalrõngaid, neid ühendab sidekude ja dors. seinas paiknev trahhea ristilihas. Bronhi – bronchus - sein on kolmekestaline: 1. limaskest - tunica mucosa 2. kondrofibrooskest - tunica chondrofibrosa 3. adventiitsiaalkest - tunica adventitia (moodustab sidekude)
(söögitoru eesmisel pinnal), parem vagus moodustab plexus oesophagus posteriori (söögitoru tagumisel pinnal). Diafragma juures koonduvad plexused uuesti 2 tüveks: truncus vagalis anterior et posterior (sisaldavad mõlema vaguse kiude). Rinnaosa harud: 1. N. laryngus recurrens: parem vagus pöördub tagasi ristumiskohalt a. subclaviaga, vasak ristumisel aordikaarega. Kulgevad hinge- ja söögitoru vahelises vaos kõri suunas ülespoole. Trahheale, söögitoru ülaosale, innerveerivad kõiki kõri lihaseid (va m. cricothyroideus) ja limaskesta allpool häälepilu. 2. Rr. cardiaci thoracici: plexus cardiacusesse 3. Rr. bronchiales: plexus pulmonalisesse 4. Rr. pericardiaci: perikardile (südamekest) , rr. oesophangi: söögitoru alumisele osale (plexus oesophageusest) 1. Tundlikkus söögitoru ülaosalt/trahhealt: n. laryngeus recurrens gangl. inf et sup. n. vagus nucl. solitarius 2
tulevad ajju läbikuklaluu. Aju arterioosring e Willisi ring aju alumisel pinnal on kõik need arterid omavahel ühenduses. Aordi rinnaosast lähtuvad harud on kõik peened, jagatakse kaheks: paarilised ja paaritud harud. Aordi paarilistest harudest on suuremad roietevahelised arterid, mis kulgevad roiete alumise serva lähedal ja varustavad rindkere seina. Aordi paaritud harud lähevad mediastiinumis paiknevatele elunditele söögitorule, trahheale, harknäärmele, sidekoesse. Aordi kõhuosa harud varustavad verega kõhuõõne elundeid ja kõhuseina, ka kõhuosa harud jaotatakse paarilisteks ja paarituteks. Aordi kõhuosa paarilised harud: · neeruarterid - kõige jämedamad paarilised harud, viivad verd neerudesse · neerupealiste arterid suhteliselt peened, kuid väga tähtsad · munandi- või munasarjaarterid · 5-6 paari nimmeartereid kõhu tagaseinale Aordi kõhuosa paaritud harud:
rakud ei ulatu välispinnani Kõige alumise rea moodustavad basaalrakud, nende peale jäävad endokriinrakud e endokrinotsüüdid Epiteeli välispinnale ulatuvad karikrakud ja ripsrakud – nende vahele jäävad pikliku kujuga kiilrakud, mis ei ulatu välispinnani (lisaks võib leida trahhea epiteelis üksikuid Clara rakke) Proopria moodustab kohev sidekude Järgmine kiht on õõnesorganitest iseloomulik ainult trahheale ja selle moodustab fibroelastne membraan e kiht Kihis paiknevad pikisuunalised orienteeritud elastsed kiud Kohevast sidekoest submukoosas näeme trahheaalnäärmete lõpposi, nende juhad avanevad mitmerealise epiteeli pinnale – selles kihis paiknevad ka suuremad veresooned Kondrofibrooskest Sisaldab hüaliinsest kõhrkoest trahheaalrõngaid, neid ühendab elastseid kiude sisaldav sidekude
tõkestusele? Sel juhul tuleb kohe kindlaks teha, kas selle obstruktsiooni on põhjustanud mõni võõrkeha või on sellel muu põhjus. Sissehingatud võõrkehad tuleb kohe eemaldada (→ peatükk „Hingamishäired“, „Vabade hingamisteede käsitlus“). Kui mitteküllaldane hingamine pole põhjustatud võõrkehast, tuleb patsienti intubeerida või luua kirurgilisel teel juurdepääs hingetorule (trahheale) (→ peatükk „Hingamishäired“, „Vabade hingamisteede käsitlus“). 515 Kui on tagatud vabad hingamisteed, tuleb hinnata hingamispuudulikkust. Kui tõdetakse hingamise seiskumist, tuleb alustada kopsude kunstliku ventilatsiooniga hingamiskoti ja maski abil (→ peatükk „Hingamishäired“, „Vabade hingamisteede käsitlus“). Enamikul juhtudest on vaja endotrahheaalset intubatsiooni.
annaabi.ee 
