Colreg 1972. a. Tuled, sektorid, asetus- käigusoleval, jõuseadmega, pikkus 50m ja rohkem, laeva. 1. Topituli on laeva pikitasandis paiknev valge tuli, mis katkematult valgustab silmapiirist 225 kraadi vöörist otse ja mõlemale poole kuni 22,5 kraadi tahapoole traaversit. 2. Pardatuled tähendavad rohelist tuld paremasd pardas ja punast tuld vasakus pardas; kumbki neist valgustab katkematult silmapiirist 112,5 kraadi vöörist otse ja kuni 22,5 kraadi tahapoole vastava parda traaversit. Alla 20 m pikkusel laeval võivad pardatuled olla paigaldatud laeva pikitasandis paiknevasse ühte laternasse. 3. Ahtrituli on laeva ahtrile võimalikult lähedal paiknev valge tuli, mis katkematult
täpselt kindlaks teha, kas teine laev sõidab vasakul või paremal halsil, peab ta sellele laevale teed andma. Reegel 13. Möödasõit Laev, mis möödub teisest laevast, on kohustatud mööduma möödasõitjast ohutus kauguses ja kui asjaolud seda lubavad, jätma selle paremale küljele. Manööverdamine peab toimuma aegsasti. Möödasõitvaks loetakse laeva, mis läheneb teisele laevale suunast, mis on rohkem kui 22,5o tagapool selle traaversit, seega on möödasõitva laeva asend möödasõidetava laeva suhtes niisugune, et öösel on võimalik näha ainult möödasõidetava laeva ahtrituld, kuid mitte kumbagi pardatuld. Kui laeval tekib kahtlus, kas ta on möödasõitev laev või mitte, tuleb eeldada, et ta on möödasõitev laev, ja tegutseda selle kohaselt. Reegel 14. Vastaskurssidel lähenemine Kui kaks jõuajamiga laeva lähenevad teineteisele vastaskurssidel või
suurpuri, või kui tegemist on raapurjestusega laevaga, selle parda vastaskülge, kus asub suurim pikipuri. 8 Reegel 13. Möödasõit a) Olenemata B osa I ja II jao reeglite sätetest peab teisest laevast mööda sõitev laev hoiduma kõrvale möödasõidetava laeva teelt. b) Möödasõitvaks loetakse laeva, mis läheneb teisele laevale suunast, mis on rohkem kui 22,5 o tagapool selle traaversit, seega on möödasõitva laeva asend möödasõidetava laeva suhtes niisugune, et öösel on võimalik näha ainult möödasõidetava laeva ahtrituld, kuid mitte kumbagi pardatuld. c) Kui laeval tekib kahtlus, kas ta on möödasõitev laev või mitte, tuleb eeldada, et ta on möödasõitev laev, ja tegutseda selle kohaselt. d) Kahe laeva omavahelise asetuse hilisem muutus ei tee möödasõitvat laeva käesolevate
paiknevaid avasid. Need pingid, erinevalt vertikaalpuurpinkidest, tagavad (ilma tooriku asendit muutmata) lõikeriista ja töödeldavate avade samateljelisuse töövõlli nihutusega. Pingi töövõll puuriga saab pöörleva pealiikumise ja vertikaalse ettenihkeliikumise. Toorik kinnitatakse töölauale. Puur seatakse tööasendisse traaversi pööramisega sambal ja töövõllikasti nihutamisega piki traaversit. 6.Kirjeldage meetodeid, mida kasutatakse ava asendi täpseks määramiseks tema töötlemisel. 7. Freesimisega töödeldavad pinnad ja nende tööötlemiseks kasutatavad freesid. Silinderfrees- tasapindade töötlemine. Ketasfrees- mitmesuguse profiiliga soonte, aga ka astmete ning tasapindade töötlemiseks. Laup- ehk otsfrees- tasapindade töötlemine, lisaks saab neid kasutada astmete ja süvendite töötlemiseks.
samba jala aluse ja sambajala pealmise osa 5 cm kõrgemalt kui ankru poldid. Rihitud sammaste kinnikeratud mutrid punktitakse kinni. Terasvermide montaaz Vermide tuulesidemed paigaltatakse alles pärast sammaste ja nendevaheliste jäikusidemete rihtimist ja lõplikku kinnitamist. Ühentatud vermid ehk vermipaar haaratakse tõstmisel vähemalt neljast punktist. Tõstmiseks kasutatakse troppe või traaversit. Vermid rihitakse kohe peale nende paigaldamist. Vermi tugisõlmede kõrgust kontrollitakse nivelliiriga. Otsekohe peale iga järgmise vermi paigaldamist, rihtimist ja kinnitamist asetatakse neile tsingitud profiilplekk mille paksus on 0.6-1.5 mm ja ribide kõrgus 40-120mm Lehtterasest konstruksioonide montaaz Lehtterasest konsrtuktsioone kasutatakse mitmesuguste mahutite, gaasihoidlate, kõrgahjude kestade jne. Lehtterasest konsrtuktsioonide mõõtmed on väga suured ei
Need pingid, erinevalt vertikaalpuurpinkidest, tagavad (ilma tooriku asendit muutmata) lõikeriista ja töödeldavate avade samateljelisuse töövõlli nihutusega. Pingi töövõll puuriga saab pöörleva pealiikumise ja vertikaalse ettenihkeliikumise. Toorik kinnitatakse töölauale. Puur seatakse tööasendisse traaversi pööramisega sambal ja töövõllikasti nihutamisega piki traaversit. 9.Kirjeldage meetodeid töödeldava ava asendi määramiseks tema puurimisel. 10.Käia iseloomustavad näitajad: käia kõvadus, teralisus ja struktuur. Teralisus Abrasiivse tööriista teralisuse all mõistetakse lõikava materjali terade suurust, mis moodustavad tema lõikavat osa. Käia teralisuse mõju lihvimisprotsessile: 1) mõjutab töödeldud pinna karedust 2) mõjutab
vasturaskust. Liikurnoolkraanade hulka kuuluvad rööbas-, raudtee-, sammuv-, auto, ratas-, roomik- ja ujuvkraanad. Eestis saadaoleva suurima liikurkraana tõstevõime on 1300 tonni. 22. Mis on tostetraavers, mida selle abil tostetakse? Tõstetraaversid - erikujuliste konstruktsioonide tõsteks. Traaversi külge on kinnitatud ripptrossid või ketid. Peamiselt kasutatakse traaversit pikkade ja suurte elementide tõstmisel. Traaversi abil on võimalik vähendada kraanakonksu madalamat asendit. 23. Mida tostetakse terastroppide abil? Terastroppide abil tõstetakse peamiselt sarrusterast. 24. Mida tostetakse linttroppide abil? Linttroppide abil tõstetakse enamike materjale. 25. Kuidas muutub koormus, mida suudab vastu votta linttropp soltuvalt
Radiaalpuurpinkidel töödeldakse suure massiga toorikute teineteist kaugel paiknevaid avasid. Need pingid, erinevalt vertikaalpuurpinkidest, tagavad lõikeriista ja töödeldavate avade samateljelisuse töövõlli nihutusega. Pingi töövõll puuriga saab pöörleva pealiikumise ja vertikaalse ettenihkeliikumise. Toorik kinnitatakse töölauale. Puur seatakse tööasendisse traaversi pööramisega sambal ja töövõllikasti nihutamisega piki traaversit. Horisontaalpuurpingid kuuluvad samuti puurpinkide rühma, kuigi neil võib sooritada ka treimis- ja freesimisoperatsioone. 15. Hambalõikamine. Hambalõikurid. Hambafreespink. Hambalõikamine. Hambalõikamisel kasutatakse kahte meetodit: kopeer- ja rullumismeetodit. Kopeermeetod põhineb hammaste profileerimisel lõikuriga, millel on hammastevaheline profiil. Üksiktootmisel lõigatakse hambad kopeermeetodil ketasmoodulfreesiga või sõrmmoodulfreesiga ühe hambavahe kaupa
Ι ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 42 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE • Ebaühtlane jäitekoormus, pikipaine − normjäitekoormus tuleb korrutada kõigil juhtmetel ühel pool masti kõiki traaverseid vähendusteguriga α1, juhtmetel teisel pool traaversit aga vähendusteguriga α2. α 2Ι α 1Ι Põhiplaan α 1Ι α 2Ι • Ebaühtlane jäitekoormus, väändepaine − normjäitekoormus tuleb korru- tada kõigil ühel pool masti pikitelge ja ühel pool masti traaversit paikne- vatel juhtmetel vähendusteguriga α3, kõigil ülejäänud juhtmetel aga vä-
annaabi.ee 
