........................................................................................................................3-4 TRAALNOOTADE KORDASEADMINE PÜÜGIKS....................................................................5-6 KALAOTSIMINE................................................................................................................................7 TRAALNOODA SISSELASKMINE..................................................................................................8 TRAALIMINE.....................................................................................................................................9 TRAALNOODA VÄLJAVÕTMINE.................................................................................................10 TRAALNOODAST KALA VÄLJAVÕTMINE................................................................................11 TRAALNOODA KORRASTAMINE UUESTI SISSELASKMISEKS VÕI PÜÜGI LÕPETAMISE PUHUL................................................
Kaabel Ujukid Pära gruntropp Molluskipüügi tragi Molluskipüügitragi · Kasutatakse nt. molluskipüügil. · Põhjas liikumiseks on olemas jalased · Liigub tihedalt vastu merepõhja · Tragi kasutamisega kaasneb oluline mõju merepõhjale Traalpüügi tehnika Traalpüügi põhilised tööoperatsioonid: · traalnooda vettelaskmine · traalimine · traalnooda väljavõtmine · kala väljakallamine Traalnoot tekil valmis sisselaskmiseks Pära sissevedu Traalnooda sissevedu Kui gruntrop on vees hakkavad kaablid traalnooda takistusjõu tõttu vette jooksma Lisaks liigub traaler kiirusega ca 2 sõlme Kaablite sisselaskmise järel läheb pige üle traalalaudadele ja vaier jääb pingevabaks. Traallaua haarade ühendusots
Traalloogad asuvad laeva ahtris Võrgurull - traalnooda võrkosa keritakse trummlile ja kasutatakse traalnooda võrkosa veeskamiseks ning välja võtmiseks Traalpüügi protsessid: Kalaotsimine - püügipiirkonda jõudes alustab laev kajaloodi abil kala parvede otsimist. Traalnooda sisselaskmine - traalnooda võrkosa lastakse vette võrgurullilt, siis ühendatakse kaablid traallaudadega ja alustatakse traallaudade ning vaierite sisselaskmist traalvintsilt. Traalimine - traalnooda pukseerimine laeva järgi ettenähtud kiirusega, kusjuures jälgitakse pidevalt kajaloodiga ja traalianduritega kalade liikumist ning merepõhja. Traalnooda väljavõtmine - traalnooda väljavõtmist alustatakse vaierite väljavõtmisega vintsi abil vähendades laevakiirust. Pärast vaierite väljavõtmist kinnitatakse traallauad traallookade külge ja kaablid ning traalnooda võrkosa keritakse võrgurullile kunikalakotini.
on earth Millions of people worldwide are depending on the oceans for their daily livelihoods (elatis). Do not waste marine products too much. WORD LIST Support - toetus Destruction – hävitamine Leads - juhtima Bycatch – kaaspüük Discards – vette tagasi Degradation – lastud allakäik, lagundama Trawling – traalimine Non-sustainable - Stocks – varud jätkusuutmatu Overexploitation – Fleets - laevad ülekasutatud Species - liigid Collapse – kokkuvarisemine Capacity - võimsus Predatory – röövellik Impact - mõju Entire – kogu Unity – ühtsus Tremendous – tohutu, Gear – käik kolossaalne WORD LIST
koordinaadid (B ja L) geotsentrilised ristkoordinaadid XYZ. Kõik need hõlmavad moonutusi. 17. Objektid ja andmed, mis kantakse merekaartidele: Rannajoon, Põhjaprofiil, Objektid, mis on abiks navigeerimisele nii maal kui merel, sügavused. 18. Põhilised hürdograafilised tööd: Tööde piirk geod ettevalmistus. Nullsügavuse määramine ja kõrgusliku aluse rajamine. Merepõhja mõõtmine ja mõõtmiste taandamine nullsügavusele. Hüdrograafiline traalimine. Ranniku topograafiline kaardistamine, andmete kogumine lootsinduse tarvis. 19. Veealused plaanilise aluse merepunktid: Teadaolevate koordinaatidega kindlustatud merepunkt , mis on vajalik geodeetilisteks töödeks. Veealused märgid võivad olla aktiivsed või passiivsed.(passiivne on madalaveelistel aladel, sest nõrk leitavus, Aktiivne saadse ka signaali ja on seega suuremal distantsil kasutatav. 20
melanogaster ) jpt. Koostöös WWF-iga on loodud jätkusuutlike istanduste programm. Lisaks metsakeskkonnale on ohustatud ka Sunda piirkonna mereelustik. Enamikes kalapüügi piirkondades toimub täismahus- või ülepüük. Samal ajal üritab Indoneesia pidevalt suuroriental iucnendada kalapüüki, mis põhjustab kalapopulatsioonide lähenemist väljasuremisele. Halvad kalandustaktikad ainult süvendavad probleemi. Näiteks ookeani põhja traalimine krevetipüügil Arafura meres Ida-Indoneesias, kus kaaspüügi osakaal on 10:1! Toimub ka absoluutselt destruktiivset kalastamist tsüaniidi ja korallriffide õhkimisega, mis mitte ainult ei hävita ökosüsteeme vaid mõjutab tohutul hulgal mereliike, kes neist ökosüsteemidest lähemalt või kaudsemalt sõltuvad. Kuna tegemist on suhteliselt vaese piirkonnaga on eelkirjeldatud probleemide leevendamiseks tarvis lisaks kaitsealade loomisele ja hooldamisele sotsiaalse
making the transfer of the bridles (one or two according to the type of rigging) or the wing extremities (upper and lower) on one side of the trawl. The ends of the bridles or the wing extremities are tied to the heaving line, pulled quickly aboard partner vessel and connected to its warp. The midwater pair trawl is towed with one or two warps on each vessel; the rigging with two warps from each vessel is more common. 3. Towing the net (traalimine) : When all the warp is set and the winch brakes applied, the trawlers commence towing on parallel courses. Maintaining the correct spacing between vessels while towing is a crucial factor, in particular for the correct horizontal opening of the mouth. Anyway, it is very important that skippers keep in touch with each other during all the fishing operations. 4. Hauling the net (traalnooda pardale võtmine) : Once the net has been pulled through the
Hajutatud kalakogumite püügil on tulemused adekvaatsemad. Kahe päraga traalnooda meetod Ühel traalnoodal on korraga kaks pära. Üks neist on uuritava, teine peenesilmaline. Puuduseks on, et traalnoodas tekkivate hüdrodünaamiliste ja optiliste väljade tõttu võib kala hoiduda rohkem ühele poole ja seetõttu võivad traalnooda pärade saagid üksteisest tunduvalt erineda. Seda ka pikkuselise koosseisu osas. Paralleelsetel kurssidel traalimine. 6 Sel juhul mõjub kalade erinev ruumiline jaotus veelgi rohkem. Saab siiski kasutada juhtudel, kui kala on horisontaaltasapinnale projekteeritult jaotunud suhteliselt ühtlaselt küllalt laialdasel merealal. Vajalik traalida täpselt paralleelsetel kurssidel, traalnoodad ise peavad olema ühesugused, v.a
a.). Kui teleasutustel on postistik valmis, on õhukaabli paigaldus tehniliselt võimalik ja kasulik valik. Mugavus ja kiirust ja sääst saavutatakse ka ehitusõiguse hankimisel. Kui atramist ei või kasutada suurenevad kaevemaksumused palju kõrgemale kui riputuskulud. Veealused kaablid Arvesse võtta: * sama mis maakaablitel. * veekindlus. 44 * pikad valmispikkused. * kiudude venimine paigaldusel ja eriti veaparandusel (traalimine) * piisav kaabliraskus. * sukelduja kasutamine kaabli rannaosal ja kivisel põhjal. * kaabliuputus põhja näiteks kalastusalal. * põhja iseloom (muda, liiv, savi, moreen, graniit). Teles kasutatakse kaablialust, mida kasutatakse merel kaablilaskmiseks merre. Sisejärvedel kasutatakse väiksemat tööalust. Paigalduses kasutatakse peamiselt tavalist meetodit. Kuna tavapärased valguskaablid on üsna kerged, võib juhtuda, et nad ei lasku kindlalt põhja, näiteks
kiiresti koristada, kuid tahes-tahtmata avaldab seegi mõju veekogu seisundile ja veeorganismidele. Suurenenud reisiliiklus häirib veeloomi ja -linde, merre satub prahti ja mitmesugust reostust. Lisaks sellele on oht, et laevade ballastveega tuuakse siia võõrliike maailma teistest piirkondadest. Märkimisväärset mõju avaldab ökosüsteemile kalastustegevus. Mõnede liikide varud on seetõttu tugevasti vähenenud kas üle- või röövpüügi tõttu. Mõned kalastusviisid, nt traalimine, võivad kahjustada või hävitada mereasukate elupaiku või püütakse koos soovitud liikidega välja ka mittevajalikud liigid. Läänemere ökosüsteemile avaldavad üha suuremat toimet ka veealuste kaablite ja torujuhtmete paigaldamine (näiteks piki merepõhja kulgevad Nord Streami gaasijuhtmed), merepõhja süvendamine, kaevandamine, avameretuulepargid jms. --- 75 Kõik see häirib või hävitab lindude ja veeloomade harjunud elupaiku.
annaabi.ee 
