kiire suremine. Alles aastal 1516 sündis tütar Mary, kes jäi elama ning nimetati 1525. aastal walesi printsessiks ehk Inglismaa ajaloo esimeseks naissoost troonipärijaks. Tal oli ka ebaseaduslikult sündinud poeg Henry Fritzroyd, ta sai Richmondi ja Somerseti hertsogiks. Henry proovis endale võita ka Prantsusmaa trooni, selleks alustas ta 1513.aastal sõda kuningas Louis XII vastu. Inglismaale oli see edukas sõda, ta vallutas Põhja-Prantsusmaa kindlused ja Tournai. Ta maine tõusis tuntavalt. Kuna suhted Henry ja Katariina vahel pingestusid sai Henry teiste naistega mitmeid vallaslapsi. 1552.aastal läks kuningas taas prantslaste vastu sõtta, olles keiser Karl V ustavaim liitlane. 1525. aasta paiku armus Henry sügavalt Anne Boleyni, oma kunagise armukese Mary nooremasse õesse. Sellel ajal küpses temas ka plaan oma senine abielu ükskõik, kuidas tühistada ning Anniega seduslik troonipärija saada. 1527. aastal teatas ta
maale), isel. malerism, figuurid pikad, saledad ja graatsilised, pead väikesed; Gonjon reness. tipp; süütute kaev Pariisis; Diana hirvega; Bontemps sirgus ja lihtsus, Franqoise II hauamon. Saint Denis kirikus; Pilon Henry II hauamon. Saint Denis kirikusse Madalmaad: puuplastika erilisel kohal, nikerdatud altarite valmistamise keskus Brüssel ja Antverpen, parim looja: Borman, 16.saj keskel hakkas levima It. reness.; meister: Cornelius Floris triumfikaare kujuline vahevõre Tournai katedraalis ja hertsog Albrerti hauamon. Küningsbergis. Saksamaa: piirkondlikud erinevused suured (killustatuse tõttu); mõjud kolmest suunast Prantsusmaa, Itaalia ja Madalmaad. Oluline puuskupltuur - keskuseks Nürmberg, kuulsad skuptorid: Stoss kuulsaim töö: Maria altar Krakovi kirikus, Kraft Kristuse taganutmise stseen Nümbergis ja Riemenschneider loobus altarite
Henry, kes nägi end õigluse eestvõitlejana, püüdis endale võita ka Prantsusmaa trooni, et korrata oma nimekaimu Henry V kunagist saavutust. Selleks alustas ta 1513. aastal koos keiser Maximilian I ja äia Fernando II-ga Cambrai liiga raames sõda kuningas Louis XII vastu. Puhtsõjalises mõttes oli see Inglismaale edukas, kuningas lõi prantslasi Guinegate'i lahingus ja vallutas paljud Põhja-Prantsusmaa kindlused, sealhulgas vallutamatuks peetud Tournai. Tema maine tõusis tuntavalt. Samas ei olnud sellel erilisi poliitilisi tagajärgi, pigem oli tegu armee ja kuninga sõjameheoskuste eksponeerimisega, mis majanduslikult oli riigile äärmiselt kurnav. Tunduvalt kaalukam oli Inglismaale regendiks jäetud kuninganna ja Surrey krahvi Thomas Howardi korraldatud vastulöök prantslaste liitlastele sotlastele, kes 1513.aastal Flodden Fieldi lahingus täielikult purustati, ka nende kuningas James IV langes. 1510. ja 1520
kummardamise pildil pole perspektiivset ühtsust. Ka õhuperspektiiv on puudulik, sest tagaplaanil olevad esemed on kujutatud sama selgelt ja teravalt kui esiplaanil olevad esemed. (Vaga 2004: 452) Põhja-Madalmaade koolkonda kuulus lisaks vendadele van Eyckidele veel Petrus Christus (1443-1472)– tegu on puhtalt flaami koolkonnaga, mille peamiseks keskuseks on Brugge. Samal ajal tekkis ka Lõuna-Madalmaades oma koolkond, mille keskuseks oli Tournai. Selle kuulsaimateks esindajateks olid Flémalle’i meister, kelle tööd identsed Robert Campini (1378- 1444) omadega. Campin oli hea kolorist ja peenmaalija, hea siseruumide kujutamisel. Lõuna- Madalmaade tuntuimaks meistriks oli aga Rogier van der Weyden (1400-1464), kes rikastas Madalmaade kunsti uute vormide ja dramaatilisema sisuga. Tema kuulsaimateks töödeks on 1438. aasta „Kristuse ristilt võtmine“ ja 1446 valminud „Viimne kohtupäev“ Hospice de
Theoderich rajas tugeva idagootide Itaalia riigi, kuid sellele vaatamata ei suutnud tema järglased eriti edukal vastu seista Justinianus Suure sissetungile, mistõttu Itaalia langes mõneks ajaks taas Ida-Rooma riigi kätte. Langobardid Germaani hõim, mis VI sajandil vallutas Itaalia ja 774. aastal sai lüüa Karl Suurelt. Chlodovech Sündis umbes 466 ja suri 511. Alates 481. aastast saali frankide kuningas, Childerichi järglane. Saali frankide põhiline keskus oli sellal Tournai. 486 purustas Rooma kindrali Syagriuse ja viis pealinna Soissons'i. Sai enda kätte peaaegu kogu Gallia, peale Provence'i, mida Theoderich ei lasknud tal vallutada. Sai kõikide frankide kuningaks. Tark samm oli katoliiklusse astumine (496), tänu millele sai ortodoksia kaitsjaks ariaanidest barbarivalitsejate vastu. Sai segastel aegadel loota rooma ülikkonna ja vaimulike toetusele. Andis ka ettekäände alustada sõda ariaanlastest naabrite, burgundide ja läänegootide vastu.
järglased eriti edukal vastu seista Justinianus Suure sissetungile, mistõttu Itaalia langes mõneks ajaks taas Ida-Rooma riigi kätte. Langobardid Germaani hõim, mis VI sajandil vallutas Itaalia ja 774. aastal sai lüüa Karl Suurelt. Nende riik ühines frankidega. Chlodovech Sündis umbes 466 ja suri 511. Alates 481. aastast saali frankide kuningas, Childerichi järglane. Saali frankide põhiline keskus oli sellal Tournai. 486 purustas Rooma kindrali Syagriuse ja viis pealinna Soissons'i. Sai enda kätte peaaegu kogu Gallia, peale Provence'i, mida Theoderich ei lasknud tal vallutada. Sai kõikide frankide kuningaks. Tark samm oli katoliiklusse astumine (496), tänu millele sai ortodoksia kaitsjaks ariaanidest barbarivalitsejate vastu. Sai segastel aegadel loota rooma ülikkonna ja vaimulike toetusele. Andis ka ettekäände alustada sõda ariaanlastest naabrite, burgundide ja läänegootide vastu. Merovingid 5.-8
segunemast hoida (abielukeeld gootide ja roomlaset vahel). Tema ajal eksisteeris veel senat ja Colosseumis peeti etendusi. Idagoot-Irföderaat-Itaaliatung-läänegoodikunn-goodid roomlased Langobardid. Germaani hõim, kes tungis 568 Itaaliasse (tol ajal Bütsantsi ehk Ida-Rooma käes) ja vallutas ajapikku Põhja- ja Kesk-Itaalia. Nad lõid seal oma riigi. 773-774 Frangi kuningas Karl Suur vallutas Langobardide riigi. Chlodowech I (valitses 481-511)Tournai ümbruse frankide kuningas. 482 sai ripuaari frankide kuningaks. Ta lasi tappa kõik teised frankide kuningad. Nii sai temast frankide kuningas ja FRANGI RIIGI RAJAJA. Võttis vastu roomakatoliku usu (oma katoliiklasest naise õhutusel), mistõttu ta sai paavsti toetuse ja samas ka ettekäände teiste germaanlastega sõdida. Nimelt olid muud germaani hõimud ariaanlikud kristlased. 506 lasi kirja panna saali õiguse (Lex Salica). Vallutas Põhja-Gallia, alemannid ja Akvitaania.
Heemskerck j�tkas hollandi talupojamaalide traditsiooni, kuid kaldus talle omaselt humoorikamate sotsiaalsete stseenide poole. Meister t��tas Hispaania kuninga Charles II �ukonnas. Arvatakse, et tema patrooniks v�is olla ekstravagantne �ukondlane John Wilmot, Rochesteri teine krahv ja Adderbury parun Inglismaal. Kunstniku teosed on esindatud j�rgmistes kollektsioonides: Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Mus�e du Louvre, Pariis, Prantsusmaa; Mus�e des Beaux-Arts, Tournai, Belgia; Bowes Museum, Barnardi loss, Inglismaa; National Gallery of Victoria, Melbourne, Austraalia ja Fitzwilliam Museum, Cambridge, Inglismaa. Egbert van Heemskercki kunstis on selgelt j�lgitav suurima olme�anri meistri Adriaen Brouweri m�ju. Autori teosed on tihti m��tmetelt miniatuursed, kujutades lihtsustatult talurahva eluning keskendudes grotesksetele figuuridele ja n�oilmetele. Antud kaks v�ikest stseeni on t��piliseks n�iteks Heemskercki maalilaadist.
Ruumis taotleti suuremat avarust, kirikute juurde ehitati arvukalt mitmesuguseid hooneid. Hispaania hilisgootikat (15.saj. lõpp, nim. ka Isabel-stiiliks) iseloomustab elurõõmus rikkalik plastiline dekoor ja ühtse ruumimõju hülgamine ( Toledo San Juan de los Reyes kloostri kirik, 1477; Valencia börsihoone 1482-98). Madalmaade gooti arhitektuur sõltus suures osas prantsuse eeskujudest. Praeguse Belgia keskaegsetest ehitustest väärib mainimist veel romaani ajal alustatud Tournai katedraal (12.- 13.saj.), mille suure ja pikihoonest palju laiema kooriosa arhitektuuris on näha otseseid prantsuse kõrggooti mõjutusi (tugikaared, tugipostid, dekoratiivsüsteem.). Eriti intensiivselt arenes arhitektuur Belgia aladel hilisgootika ajal. Ehitati tavaliselt ühe massiivse torni, suhteliselt madalate ja laiade löövide ning väga vähe eenduva põiklööviga kirikuid. Jõuliselt edenes profaanarhitektuur. Keskaegse Madalmaade linnad olid jõukad ning linnakodanlus ehitas palju
annaabi.ee 
