4. Jalam 5. Sill 6. Daik 7. Vulkaanilise tuha kihid 8. Nõlv 9. Laavakihid 10. Kraatri põhi 11. Parasiitkoonus 12. Laavavool 13. Kraater 14. Kraater 15. Vulkaanilise tuha pilv Vulkaanide asukohad Vulkaanid ei paikne ükskõik kus. Maakoor on jaotunud umbes tosinaks suuremaks ja paljudeks väiksemateks laamadeks, mis aeglaselt liiguvad. Vaba ruumi aga laamade vahel pole, mistõttu nad pidevalt omavahel hõõrduvad ja kokku põrkavad. Vulkaan ehk tulemägi ... tekib, kui maakoorelõhest tungib välja vahevöö sulanud kivimmass ehk magma. Maa seest väljunud tulikuum sulam on laava Laava on madalama tº-ga ja gaasidevaesem Maailmas on inimajaloo vältel tegutsenud umbes 1500 vulkaani (maismaal)
• 1926. aastal lõid Theodor ja tema abikaasa Aksella Luts esimese eesti täispika mängufilmi "Noored kotkad", mille stsenaariumi autor oli Aksella Luts. • 1931. aastal valmis neil vaatefilm "Kas tunned maad?" ning kultuurantropoloogilise dokumentaalfilmi "Ruhnu". Koostöös soomlastega valmisid nad 1931. aastal eesti esimene heli- ja tantsufilmi "Päikese lapsed". Pärast edukat filmi jäid nad tosinaks järgnevaks aastaks Helsingisse. Teise maailmasõja lõpu eel otsustasid Lutsud poliitiliselt ebakindlast Soomest lahkuda ning siirdusid üle Rootsi Brasiiliasse, kus Theodor Luts jätkas tööd mängufilmi operaatorina. Koos Aksellaga tegid nad ka mitmeid dokumentaal- ja reklaamfilme. • Film helindati soomes “Eesti Kultuurifilm” sai helifilmi tegemiseks vajalikud seadmed kätte 1937. aasta suvel. • 1947.a hakkab tegutsema Tallinna Kinostuudio, mis
paljudes maakirikutes ( Tarvastus, Helmes, Paistus, Hallistes, Vändras, Suure-Jaanis jm), kus taolised kontserdid olid veel haruldased. Tema kavades oli palju Bachi, Mendelssohn - Bartholdy jt oreliteoseid. Miina Härma kontserdid tutvustasid maarahvast klassikalise muusikaga. Sagel esines ta koos meie esimese lauljatari Aino Tammega. 1894.aastal asutas Miina Härma Tartus segakoori, mis sai tuntuks ka kaugemal - esineti Riias, Pihkvas ja Peterburis. Kui Härma 1903.aastal tosinaks aastaks Kroonlinna muusikaõpetajaks läks, jäi koori tegevus ajutiselt soiku. Kodumaalt sundis teda lahkuma vajadus leida soodsamaid teenimisvõimalusi. Ta naasis Tartusse 1915.aastal ning jätkas tööd kooriga, mis 1920.aastast kandis nime Miina Hermanni Lauluseltsi segakoor. Ta juhatas koore ka maakondade laulupidudel ning laulupäevadel. Ta paistis silma Eesti Vabariigi ajal silma aktiivse seltskonnategelasena. Ta kuulus paljude
obsidiaan, mida kasutati lõikeriistadena. Ka tänapäeval on vulkaanid ja nende uurimine olulised, sest nendega on seotud paljud maavarad ning nende vahetus ümbruses elab palju inimesi, keda tuleb ohu korral kiirelt evakueerida. Selle ohu hindamine ongi paljude vulkanoloogide tööks. -6- Vulkaanide asukohad Vulkaanid ei paikne reeglina suvalistes kohtades. Maakoor on jaotunud umbes tosinaks suuremaks ja paljudeks väiksemateks laamadeks, mis aeglaselt ringi liiguvad. Vaba ruumi aga laamade vahel ei ole, mistõttu toimub nendevaheline pidev hõõrdumine ja kokkupõrked. Maa sügavusest tõusvate kuumade ainevoogude kohal toimub laamade lahknemine, tekkinud tühimikku pressitakse aga pidevalt uut magmat. Et lahknemine toimuda saaks, peab kusagil mujal toimuma koondumine, mis väljendub ühe laama sukeldumises teise alla või kahe laama kokkupõrkes. Nii
60. aastatel, siis kui Hando veel linna kolinud polnud, läks Aime tõesti iga päev lehmaga Runnelite üle tee asunud majast mööda mäest üles. Ning kaks last oli neil sel ajal juba ka. Kust mujalt ta sel ajal ikka teemasid sai, kui mitte siit, ütles Aime Lunts. Ärileht 1998 Viimased paarkümmend aastat, 19882008, on Hando Runnelil tulnud luulet jagada. Mitte just tükkideks, ent siiski vähemalt pooleks tosinaks. Hando Runnel on tahtnud endaks jääda. See «tema ise» on ligikaudu «konservatiivne liberaal», ettepoole vaatamine koos ajaloo ja tema vigade meelespidamisega. Niisugust erakonda Eestis pole, järelikult pole Hando Runnelil ka kuhugi astuda. Oma saamisloo ja sisu poolest on «Eesti mõttelugu» tegelikult poliitiline ime, sest ta on sündinud ühistegelikul alusel ja samas tunnistanud tolerantsi ka teisitimõtlejate suhtes.
huvitav ja õpetlik. See nõuaks pisut eelteadmisi, aga annaks neile lisagi: see, mis kirjutada on, pole populaarne elulugu, vaid sisevaated tema loomingusse niiviisi, et seda võib ka ülistada vaadetesse Runnelisse endasse, teistesse kirjanikesse ja luulesse üldse. Mitte ainult luuletaja Viimased paarkümmend aastat, 19882008, on Hando Runnelil tulnud luulet jagada. Mitte just tükkideks, ent siiski vähemalt pooleks tosinaks. Olles poliitiline küll juba varakult, on Hando Runnel jäänud ikka erakonnaväliseks või -üleseks. See on vabaduse küsimus: niipea, kui loov inimene on parteiliselt kallutatud, pole ta enam tema ise, sest ka temast võidakse teha tööriist. Hando Runnel on tahtnud endaks jääda. See «tema ise» on ligikaudu «konservatiivne liberaal», ettepoole vaatamine koos ajaloo ja tema vigade meelespidamisega. Niisugust erakonda Eestis pole, järelikult pole Hando Runnelil ka kuhugi astuda.
845. aasta ülestõusmispühal ründasid 160 km mööda Seine´i jõge ülespoole tunginud jüütid Pariisi. Pärast 850. aastat hakkasid taanlastest viikingid röövitavates maades ka talvituma, tegutsedes seal jõesuudmeisse rajatud poolalaliste tugipunktide najal. Järgmiseks loogiliseks sammuks oli okupeerimine ning 865. aastal jõudiski Inglismaale esimene paljudest võimsatest viikingite väesalkadest. See maa oli tollal jagunenud pooleks tosinaks üksteisega võitlevaks kuningriigiks, mis üksteise järel langesid. 880. aastal pidas vastu veel ainult Wessexi kuningriik. Wessexi väljapaistev valitseja Alfred Suur tõkestas pealetungi, kuid üle poole Inglismaast oli selleks ajaks vallutajate käes. Nad jätsid enda kontrolli all olnud alale, mida kutsuti Danelaw´ks, püsiva jälje, pärandades järeltulevatele põlvedele kirjutatud seaduste ja vandekohtu traditsiooni
Seega Gregoriuse kalendris on vaid need liigaastad, mis jaguvad 400-ga – nii et aasta 2000 oli liigaasta, aga aasta 2100, 2200 ja 2300 28 pole, 2400 on kuid 2500, 2600 ja 2800 pole jne. Vanas Egiptuses jagati algselt ööpäev – kahe päikesetõusu vaheline aeg esialgu kaheks osaks – päevaks ja ööks. Tänastes mõõtühikutes kumbki 12 tundi pikad. Seejärel, umbes 2000. a e.Kr, jaotati nii päev kui öö tosinaks (12) võrdseks osaks – tekkis 24-tunnine ööpäev. Babüloonlased olid umbes aastal 300 e.Kr esimesed, kes võtsid aja arvamises kasutusele 60-nd süsteemi. 360-päevane aasta oli jaotatud 60 dekaadiks, dekaadid omakorda väiksemateks 1/60-deks. Sealt ongi pärit tunni jaotamine 60 minutiks ning minuti jaotamine 60 sekundiks. Sekundid tekkisid kellade sihverplaatidele esimest korda umbes 16. sajandil. Sekundi „täpne“ pikkus defineeriti esmakordselt 1900.
Petseri jalaväepolku Narvas ja saadeti sealt peagi edasi St. Peterburgi sõjakooli. Lõpetas selle 1. septembril 1901 nooremleitnandina ja saadeti teenima 1. Soome laskurpolku, kust sama aasta 5. detsembril viidi üle 2. Soome laskurpolgu õppekomandosse nooremohvitseriks. 1905. aastal lõpetas ta Oraniebaumis ohvitseride laskekooli kursuse ja teenis seejärel 2. Soome laskurbrigaadi kuulipildujaroodus. 1906. aastal viidi ta üle 5. Soome laskurpolku, kuhu jäi teenima tosinaks aastaks. Läks selle polguga I maailmasõtta; osales lahinguis Ida-Preisimaal, Karpaatides ja Leedus; sai 3 korda põrutada ja korra haavata. Alustanud maailmasõda rooduülemana, tõusis ta peagi pataljoniülemaks, seejärel polguülema abiks ja alates 20. maist 1917 polguülemaks. Aasta varem oli ta tõusnud polkovniku auastmesse. Teenis I maailmasõjas välja Püha Stanislavi III ja II järgu, Püha Anna III ja II järgu ning Püha
annaabi.ee 
