Nafta töötlemine: Eeltöötlemisel veest, mineraalsooladest, lahustunud gaasidest ja happelistest ühenditest vabastatud nafta juhitakse toruahjudega destilleerimsseadmesse, kus ta jaotatakse keemistemperatuuri järgi fraktsioonideks. Tavaliselt saadakse atmosfäärirõhul tegutsevast destilleerimisseadmest bensiini, ligroiini, petrooleumi ning diislikütuse ja kerge gaasiõli või solaarõli fraktsioone. Atmosfääridestillatsiooni jääki masuuti kuumutatakse uuesti toruahjus ja destilleeritakse ühes või mitmes vaakumkolonnis. Destilleerimisel saadavaid fraktsioone töödeldakse mitmesuguseid sekundaarseid menetlusi rakendades (krakkides, reformeerides, pürolüüsides, aromatiseerides, alküülides) või kasutatakse pärast rafineerimist kütuste, määrdeõlide ja muude saadustena. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust vesinikust väävlist lämmastikust ning hapnikust.
torujuhtmetega. Eeltöötlemisel veest, mineraalsooladest, lahustunud gaasidest ja happelistest ühenditest vabastatud nafta juhitakse toruahjudega destilleerimsseadmesse, kus ta jaotatakse keemistemperatuuri järgi fraktsioonideks. Tavaliselt saadakse atmosfäärirõhul tegutsevast destilleerimisseadmest bensiini, ligroiini, petrooleumi ning diislikütuse ja kerge gaasiõli või solaarõli fraktsioone. Atmosfääridestillatsiooni jääki masuuti kuumutatakse uuesti toruahjus ja destilleeritakse ühes või mitmes vaakumkolonnis. Destillaatidena saadakse harilikult rasket gaasiõli ning määrdeõlide fraktsioone, destillatsioonijäägina gudrooni. Destilleerimisel saadavaid fraktsioone töödeldakse mitmesuguseid sekundaarseid menetlusi rakendades (krakkides, reformeerides, pürolüüsides, aromatiseerides, alküülides) või kasutatakse pärast rafineerimist kütuste, määrdeõlide ja muude saadustena. Suuremal hulgal hakati naftat destilleerima alles 19
sisaldavad süsivesinikke C8...C16. 3.Nafta kaheastmelise destillatsiooni skeem ning saadavad produktid Kogu seade koosneb kahest toruahjust ning kahest kolonnist: esimene töötab atmosfäärirõhul ja teine, masuudi lahutamise kolonn, vaakuumis . Toornafta läbib kõigepealt esimese ja teise kolonni soojusvaheti, mille tulemusena ta soojeneb üles, seejärel suunatakse ta esimese kolonni toruahju, kus ta kuumutatakse üles ning juhitakse esimese kolonni alumisse otsa. Toruahjus põletatakse vedel-või gaasilist kütust. Kolonnist väljuvad (bensiini) aurud kondenseeritakse ning osaliselt suunatakse kolonni .Bensiini saagis nafta lihtdestillatsioonil oleneb nafta koostisest . Mootorikütus on seda kõrgema kvaliteediga, mida kõrgem on oktaanarv. Peale selle peab kütus olema keemiliselt stabiilne, mittekorrodeeriv .Lennukibensiin ;diisel. 4.Määrdeõlide tootmine Toornafta destillatsioonil saadud määrdeõlide fraktsioonid suunatakse
Destillatsioonikolonn koosneb erineva temperatuuriga korrustest. Temperatuur on kõrgem allpool ja madalam ülalpool. Vaatame järgmisel slaidil, kuidas see süsteem toimib. 123.Nafta koostises olevad süsivesiniku molekulid liiguvad destillatsioonikolonni läbi toruahju. Pane tähele, et kolonni satuvad erineva süsinikahela pikkusega süsivesiniku molekulid, mille keemistemperatuurid on erinevad. Mida pikem süsinikahel, seda kõrgem on keemistemperatuur. Toruahjus kuumutatakse naftat nii, et kõik fraktsioonid peale destillatsiooni jäägi on gaasilises olekus. 124.Toruahjus aurustumata jäänud osa naftast ehk masuut väljub destillatsioonikolonni alumisest otsast. Laborikatses oli see destillatsiooni jääk, mis valati viimasesse katseklaasi. Tavaliselt läheb see osa naftast järeltöötlemisele. 125.Selleks, et vaadelda lähemalt kolonnis toimuvat, tee hiireklõps rohelises aknas
ettevalmistusest, põletamisest ja jahvatamisest. Tooraine ettevalmistus seisneb selles, et lubjakivi purustatakse killustikuks ja lastakse läbi kuulveskite koos veega kus tast saab pastataoline lubjalobri. Savi segatakse vees pastataoliseks savilobriks ja mõlemad lobrid pumbatakse torupumpade abil silournidesse kus võetakse mõlemast proovid toseerimis vahekorraks. Edasi suunatakse lobrid lobribasseini, kus tema koostist võib veel korrigeerida. Tsemendi põletamine toimub pöörlevas toruahjus. Toruahi kujutab endast 150 m pikkust ja 3m jämedust terastoru, mis on seest kaetud tulekindlast materjalist voodriga ja pöörleb aeglaselt ümber oma telje. Ahi on horisondi suhtes veidi kaldu. Ahju ülemisest otsast juhitakse sisse lobri, mis vajub aeglaselt allapoole. Alumisest otsast puhutakse düüsi kaudu sisse kütus koos põlemiseks vajaliku õhuga. Kunda tehases kasutatakse kütuseks jahvatatud põlevkivi.
.................CH2 = CHCl + HCl 170-175°C-ni, seejärel suunatakse ta esimese kolonni Polükloorbifenüüle (PCBs) on kasutatud dielektriliste HCl püütakse kinni veega absorptsioonil. Vinüülkloriidist toruahju, kus ta kuumutatakse üles 350°C-ni ning vedelikena ning on teada, et nad mõjutavad negatiivselt (kt. (-13,4 C) toodetakse PVC. juhitakse esimese kolonni alumisse otsa. Toruahjus inimese immuunsüsteemi, põhjustavad vereloome 12. Propüleen (Propeen) põletatakse vedel- või gaasilist kütust. Kolonnist haigusi jt. Propeen - see on propüleeni ametlik nimetus IUPAC väljuvad kõige kergema fraktsiooni (bensiini) aurud Prioriteetsed saasteained järgi
on 3-5mm ning tavalisest savist tehtud plaatide paksus on 5-7mm. Keraamiliste plaatidega kaetud sein on veekindel, kergesti pestav ega vaja viimistlust. Mosaiikplaat- on väga väiksed, serva pikkusega 20-50mm. Nad on glasuuritud või glasuurimata. Plaate müüakse üldjuhul n.ö vaipadena, kus mosaiikplaadid on kleebitud umbes 1 ruutmeetrilise võrgu peale. 22.Kergkruus-tootmine, omadused, kasutus Kergkruus ehk keramsiit: TOOTMINE: saadakse savi paisutamisel 1150 kraadi juures pöörlevas toruahjus, kus savi kuulikesed paisuvad mahult 2- 3 korda. .kergkruusa on mitmes fraktsioonis: keramsiitliiv jämedusega 2-4, keramsiitkruus 4-10 ja 10-20mm. OMADUSED: Kuulide poorsus on 60-80%, mahumass 400-800kg/m3 . Väga kerge kaaluline. KASUTUS: kasutatakse kergekaalulise isolatsiooni-, täite- ja dreenmaterjaline nt kergbetoon ja fibo kergplokkide tootmine, põranda ja lagede isoleerimine, täitmine ja tasandamine, pinnase isoleerimiseks. 23
kasutuspiirid. Gaasilisi määrdeid (sageli õhk) kasutatakse vähe koormatud aparaatide laagreis (tsentrifuugid), kus pöörlemiskiirus ületab 10 000 p/min. Õlid Õlide saamine Enamik õlisid toodetakse otseste destilleerimisjääkidest masuudist ja gudroonist. Neid destilleeritakse teistkordselt ja seejärel puhastakse. Masuuti kuumutatakse temperatuurini 420°C ja tekkinud aurud juhitakse rektifikatsioonikolonni. Süsivesinike molekulide lagunemise vältimiseks tekitatakse nii toruahjus kui ka kolonnis vaakuum ning juhitakse juurde veeauru. Vedeldunud fraktsioonid juhitakse kolonnist välja eraldi. Masuudi destilleerimise põhifraktsioonid on järgmised: · kerge tööstusõli; · raske tööstusõli; · mootoriõli; · raske masinaõli Neid õlisid nimetatakse destillaatõlideks. Fraktsioonid, mis sel temperatuuril ei aurustunud, kogunevad kolonni põhja ja moodustub gudroon. Masuudist saadud fraktsioonid on aluseks eri liiki õlide tootmisele
kasutuspiirid. Gaasilisi määrdeid (sageli õhk) kasutatakse vähe koormatud aparaatide laagreis (tsentrifuugid), kus pöörlemiskiirus ületab 10 000 p/min. Õlid Õlide saamine Enamik õlisid toodetakse otseste destilleerimisjääkidest masuudist ja gudroonist. Neid destilleeritakse teistkordselt ja seejärel puhastakse. Masuuti kuumutatakse temperatuurini 420°C ja tekkinud aurud juhitakse rektifikatsioonikolonni. Süsivesinike molekulide lagunemise vältimiseks tekitatakse nii toruahjus kui ka kolonnis vaakuum ning juhitakse juurde veeauru. Vedeldunud fraktsioonid juhitakse kolonnist välja eraldi. Masuudi destilleerimise põhifraktsioonid on järgmised: · kerge tööstusõli; · raske tööstusõli; · mootoriõli; · raske masinaõli Neid õlisid nimetatakse destillaatõlideks. Fraktsioonid, mis sel temperatuuril ei aurustunud, kogunevad kolonni põhja ja moodustub gudroon. Masuudist saadud fraktsioonid on aluseks eri liiki õlide tootmisele
tooraine on lubjamergel; 2) märgmenetlus kasutatakse kui tooraineid on 2. Toormaterjali ettevalmistus: Märja menetluse puhul lubjakivi purustatakse killustikuks ja segatakse vee ja saviga ning loheb märjalt jahvatamisele. Saadakse peeneks hõõrutud pasta taoline mass lobri. See suunatakse lobri basseini, kust võetakse proove ja vajadusel lisatakse veel midagi. Kuiva meetodi puhul kivid purustatakse ja sorteeritakse. Tsemendi põletamine: see toimub pöörlevas toruahjus, (ühelt poolt lobri sisse torus temp. ~1450oC, teiselt poolt juhitakse torusse kütus ja õhk mis põleb ja samast toru otsast väljub klinker). Lobri hakkab kuivama, praguneb tükkideks, need veeretatakse ümmargusteks kuulideks 1-4 cm. Lubjakivist eraldub CO2 ja järelejäänud CaO ühineb paakumisel saviga, tekib tsemendiklinker. See suunatakse klinkrilattu kus seda hoitakse 13
annaabi.ee 
