Juuksed: lokisoengud, parukad, laiaäärelised peakatted, kõrgustesse soengud. Ka meestel olid pikad juuksed. Aksessuaarid: päikesevari, lehvikud. Barokki Maalikunst: toonitab liikumist, ruumi sügavust näidatakse hele-tumedusega (nn keldriluugi valgus). Tuntumad maalikunstnikud:Caravaggio ja Caracci. Barokk eestis: Kadrioru loss- õunkonna barokk •Pärnus Kuninga tn- rikaste kaupmeeste barokk •Palmse ja Sagadi mõis •Narva Raekoda- kõrged trepid, uhked uksed, tornike LÕPP Kasutatud allikad: http://kunstistiilidvoolud.blogspot.com/search/label/Barokk
Gooti stiil vihjab gootidele. Linna katedraale toetasid valitsejad.Gooti kirik on basiilika 3-5 lööviline. Kesklöövi müürid on kolmeosalised nagu romaani ajastulgi.Uued konstruktsioonid: ristvõlvid,tugipiilarid,-kaared, mis toetasid seina väljast, ümarad aknad,gooti teravkaar,palju torne, kaunistused. Välisarhitektuurile annab tüüpilise ilme toestik tugipiidad ja tugi- kaared. Tugipiitu võib olla kaks rida. Tugipiit aheneb astmetena ülespoole kerkides ja teda kroonib terav tornike või sammas fiaal. Tugikaare sees on renn, millesse jookseb vihmavesi katuselt; renn lõpeb tugipiida küljes oleva, kaugele eenduva veesülitiga, mille lõpp on kaunistatud loomapeade või mõne veidra olendi kujutisega. Väga iseloomulik gooti motiiv on akende ja portaalide kohal kerkiv kolmnurkne ehisviil ehk vimperg. Fiaalid, samuti tugikaarte ja ehisviilude ülemine kant on tihti kaunistatud mugulate ehk krabidega. Tornide, fiaalide, vimpergite,
võlvi roiete ristumiskohal paiknev võlvipinnast eenduv, üldjuhul dekoreeritud kivi, mis pingestab roided. Võlvisiilud ja seinad olid konstruktiivses mõttes teisejärgulised gooti katedraal on skelettehitis. (Romaani kirik seevastu massehitis). Vertikaalne suunitlus pürgimine kõrgusesse. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad dekoratiivsed ehistornikesed ehk fiaalid ning paljud raiddetailid ristlillikud, siirud, krabid. fiaal - sale terav tornike ehisviilude, tugipiilarite ja -piitade, tornide jms. fiaal ristlillik - ristikujuline stiliseeritud lehtede ja väikese pungaga lõppev kaunistuselement hilisgooti ehituste tornidel, viiludel, rinnatisel. krabi - (sks. Krabbe), ka ronileht ja kivilill- keerduvate lehtedega või ristlillik pungakujuline ehismotiiv gooti arhitektuuris. siir - kolmveerandringidest koosnev gooti ornamendimotiiv. krabi
Kõige toredam on läänefassaad oma rikkalikult kaunistatud portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal, suure ümmarguse nn. roosaknaga ning arvukate skulptuuridega. Fassaadi kroonisid tavaliselt kaks torni. Suurel osal katedraalidest jäid aga tornid lõpetamata, kuigi ehitus vältas teinekord aastasadu. Laes olid võlvid, nt täht- või lehvikvõlvid, kujunditest moodustuv sõrestik. 6. Mis on fiaal, rosett, siir, kuningate galerii? Fiaal- sale terav tornike ehisviilude, tugipiilarite ja -piitade, tornide jms. kaunistamiseks, lõpeb püramidaalse krabidega kaunistatud kiivri ja ristlillikuga. Rosett raidkivist aknaraami õietaoline kaunistus Siir kolmveerandringidest koosnev gooti ornamendimotiiv. Sõltuvalt ringide arvust kannab nime kolmiksiir, neliksiir, hulksiir. Kuningate galerii - gooti kiriku välisfassaadil teravakaarsetes nissides roosakna kohal asetsev skulptuuridest horisontaalrida, mis moodustab nn. fassaadi kolmanda vööndi. 7
· Gooti kirik on kõrge(erinevus Romaani stiilga) Kesklöövi kõrgus kuni 50m · Sama basiilika, mis romaani stiilil, kuid toimuvad konstruktiivsed uuendused Roidvõlvid (romaanil rist- ja silindervõlvid) Teravkaar(romaanil ümarkaar) Tugipiit ja kaar Pikemad, saledamad sambad, kimpsambad · Veel uuendusi : kõik detailid on peened, pitsilised. Kaunistuselemendid- ristlillik, fiaal e väike tornike. · Gooti aken- on suur, teravatipuline, kivist liigendusega, tehisraamistikuga. · Fassaad-alati läänes, peaaegu, mis romaanis, ainult et teravatipuline · Roosaken · Hilisgootikas võib kaar muutuda · Tähtsamad ehitusmälestised Prantsusmaa 1) Pariisi Jumalaema kirik Notre- Dame (varagootika)
vahel. võlvisiil - diagonaalsete roiete või servjoontega piiratud võlvipinnalõik tugikaar - basilikaalse gooti kiriku tugipiilarist üle külglöövi katuse kõrgseinani ulatuv pikk tugev kaar. haritorn - dekoratiivne tornikiivriga miniatuur torn, mis paikneb ehitiste katuseharjal. kabelitepärg - kiriku kooriruumi või kooriümbriskäiku ümbritsev väikeste kabelite rida, tavaliselt sümmeetrilise paigutusega fiaal - gootikale iseloomulik sale terav tornike ehisviilu külgedel. roosaken- rikkaliku ehis raamistikuga suur ümmargune aken romaani ja gooti kiriku fassaadis, paikneb portaali kohal lääneseinas või transepti otsaseinas. kuningate galerii - pikk rida, rõdu 13. Kirjelda Chartres´i katedraali põhiplaani. Katedraali põhiosa on 3-lööviline, koor 5-lööviline. Katedraal valmis kiiresti ja on seetõttu stiililt ühtne. Katedraali põhjapoolse roosakna keskel on Neitsi Maarja Jeesusega, tema ümber on inglid ja
kirikuid. Müürid ei pidanud enam massiivsed olema seetõttu sai kasutada väga palju aknaid. Võlvisiilud ja seinad olid konstruktiivses mõttes teisejärgulised gooti katedraal on skelettehitis. (Romaani kirik seevastu massehitis). Vertikaalne suunitlus pürgimine kõrgusesse. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad dekoratiivsed ehistornikesed ehk fiaalid ning paljud raiddetailid ristlillikud, siirud, krabid. fiaal - sale terav tornike ehisviilude, tugipiilarite ja -piitade, tornide jms. kaunistamiseks, lõpeb püramidaalse krabidega kaunistatud kiivri ja ristlillikuga. ristlillik - ristikujuline stiliseeritud lehtede ja väikese pungaga lõppev kaunistuselement hilisgooti ehituste tornidel, viiludel, rinnatisel. krabi - (sks. Krabbe), ka ronileht ja kivilill- keerduvate lehtedega või pungakujuline ehismotiiv gooti arhitektuuris
kirikuid. Müürid ei pidanud enam massiivsed olema seetõttu sai kasutada väga palju aknaid. Võlvisiilud ja seinad olid konstruktiivses mõttes teisejärgulised. Gooti katedraal on skelettehitis. (Romaani kirik seevastu massehitis). Vertikaalne suunitlus pürgimine kõrgusesse. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad dekoratiivsed ehistornikesed ehk fiaalid ning paljud raiddetailid ristlillikud, siirud, krabid. fiaal - sale terav tornike ehisviilude, tugipiilarite ja -piitade, tornide jms. kaunistamiseks, lõpeb püramidaalse krabidega kaunistatud kiivri ja ristlillikuga. ristlillik - ristikujuline stiliseeritud lehtede ja väikese pungaga lõppev kaunistuselement hilisgooti ehituste tornidel, viiludel, rinnatisel. krabi - (sks. Krabbe), ka ronileht ja kivilill- keerduvate lehtedega või pungakujuline ehismotiiv gooti arhitektuuris. Ronitaime kujutisena ehisviile, fiaale ja
Selleks ehitati väljapoole kiriku seinte vastu erilised tugipiilarid, kesklöövi ülaosa (valgmiku) ja tugipiilarite vahele laoti tugikaared. Piilarid, võlviroided, tugipiilarid ja tugikaared moodustavad hiigelsuure sõrestiku, mis seisaks ka ainuüksi sellisena püsti. Tundub, et kogu see sõrestik on pingul nagu vibu; selles pole enam kübetki romaaniaegsest raskest paigalseisust. Kõik ehitisosad otsekui sööstaksid ülespoole. fiaal - sale terav tornike ehisviilude, tugipiilarite ja -piitade, tornide jms. kaunistamiseks, lõpeb püramidaalse krabidega kaunistatud kiivri ja ristlillikuga. Keskmise portaali kohal asetseb tavaliselt ümmargune roosaken rikkaliku ehisraamistikuga suur ümmargune aken romaani ja gooti kiriku fassaadis, paikneb portaali kohal lääneseinas või transepti otsaseinas; koos vitraaziga omab sümboolset tähendust. 12. saj. keskel omandavad need olulise tähtsuse gootika arengus. Gooti
Akna ülemise osa täidavad mitmesugused rõngad, rosetid jne; nii tekkinud rikkalikku kivivõrku nimetatakse ehisraamistikuks. Gootika õitseaja basilikaalsete ehitiste sisemuses domineerib kesklööv; külglöövid on tavaliselt märksa madalamad ja kitsamad. 7 Välisarhitektuurile annab tüüpilise ilme toestik tugipiidad ja tugi-kaared. Tugipiitu võib olla kaks rida. Tugipiit aheneb astmetena ülespoole kerkides ja teda kroonib terav tornike või sammas fiaal. Tugikaare sees on renn, millesse jookseb vihmavesi katuselt; renn lõpeb tugipiida küljes oleva, kaugele eenduva veesülitiga, mille lõpp on kaunistatud loomapeade või mõne veidra olendi kujutisega. Väga iseloomulik gooti motiiv on akende ja portaalide kohal kerkiv kolmnurkne ehisviil ehk vimperg. Fiaalid, samuti tugikaarte ja ehisviilude ülemine kant on tihti kaunistatud mugulate ehk krabidega. Tornide, fiaalide, vimpergite,
Fourbeault' lippude, meiuokste kimpude, ilutulede ning paukude eest, kas siis parem pole julgelt otse peo südamesse tungida ja Greve'i platsile minna. «Vähemalt leian sealt,» mõtles ta, «ühe rõõmutule tukigi, et sooja saada, võin vahest suhugi pista mõne raasukese kolmest suurest suhkrust tehtud kuninglikust vapist, mis rahva jaoks linnapuhvetisse pidi välja pandama.» II. GREVE'I PLATS Tolleaegsest Greve'i platsist on säilinud ainult vaevalt märgatav jälg: veetlev tornike platsi põhjanurgas. Juba on sellelgi skulptuuride teravad piirjooned jämeda krohvi alla maetud, võib-olla kaob ta varsti täielikult selle uute pealekasvavate majade uputuse alla, mis nii kiiresti kõik Pariisi vanad fassaadid hävitab. Need, kes nagu meie iialgi Greve'i platsist üle ei lähe, heitmata kaastundmuse- ja poolehoiupilku sellele vaesele kahe Louis XV aegse majamüraka vahele surutud tornile,