Taimkate puudub peaaegu täielikult. Vaid väga vähesed taimed suudavad kohastuda Antarktise karmi kliimaga. Siinsed suurimad taimed on samblad, samblikud ja üks liik kõrrelisi (kastevars). Vees on rikkalikult planktonit, vetikaid. Loomastik · Elustik on enamasti seotud veega. · Antarktika üheks sümboliks peetakse lennuvõimetut pingviini. Antarktikas elab 17 pingviiniliiki. · Hülged, merileopardid · Sinivaalad, mõõkvaalad · Tormilinnud, ännid, albatrossid Asustus · Antarktis on ainuke manner, kus puudub alaline asustus. · Antarktise ainukesed elanikud on teadlased, kes töötavad siin lühiajaliselt · Polaaruurijad elavad spetsiaalsetes külmakindlates uurimisjaamades (polaarjaamades). · On olemas kindlad rahvusvahelised reeglid Antarktika leping1961.aastast, mis keelab siin peaaegu igasuguse majandustegevuse · keelatud on kasutada Antarktist sõjalistel eesmärkidel
lõunalaiuskraadi vetikad ja pingviinid(nt. puudub. Seal on osooniaugud. vahel. (Vaikne plankton. Adeelia poraaljaamad, kus Mandritel ei ole ookean, Altandi Suuremas osas pingviin), tegeletakse mingisugust ja India ookean) siiski taimestik tormilinnud, loodusuurimisega. majandustegevu puudub. mustatäpiline Meeskonnad st. Kõige merileopard. vahetuvad. karmima kliimaga
murenemine : kivimid murenevad suure temperatuuri muutuse tulemusel. Suuremas osas antarktikas taimkate ja loomastik puuduvad. Ainult rannikul ja saartel kasvavad samblad,samblikud ning vetikad. Õistaimi on ainult üksikuid liike. Antarktika polaaralade vetes on rikkalikult planktonit. Pingiini kohastumised : on märgumatu sulgkate,ujulestad,toituvad kaladest,nahaalune rasvakiht. Peale pingviinide elavad seal ka tormilinnud,kuid kalade poolest on Antarktika vaesem sest seal pole kudemiseks soodsaid jõgesid. Päris inimasutus puudub. Polaarjaamad asutati alles käesoleval sajandil. Mandril puudub igasugune majandustegevus , seal ei kavandata maavarasid , ei rajata tööstust ega sõdita. Pingviinide rasvast leitud taimekaitsemürgid ja polaaralade kohal esinevad osooniaugud tõendavad maakera loduse suurt saastatust. Kui kogu Antarktika jää sulaks,kerkis ookeani
on isasest suurem. Vaalapoja kaal on sündides 7 tonni või rohkemgi. Hiidloom on ka lõuna-lonthüljes, kes võib olla kuus meetrit pikk ja kaaluda kuni 3 tonni. Noortel isastel on londi asemel londikujuline moodustis - sellest ka looma nimi lonthüljes. Lonthüljeste seas tuleb tihti ette võitlusi. Paaritusajal võistlevad isased lonthülged emaste pärast. Nad möirgavad vastamisi ja mõnikord läheb kaklus veriseks. Teised Antarktika loomad on näiteks mõõkdelfiinid, küürvaalad, tormilinnud, krabihülged, pingviinid ja merileopardid. Antarktika vetes on tohutult palju krilli. Vaalad ujuvad tuhandeid kilomeetreid, et sinna toituma pääseda.
polaarmagun, loomadest on sinivaal, morsk, hülged, kotikud, kalad, jääkaru, polaarrebane, polaarkajakad, hahad, püsiv asutus puudub, töötavad polaarjaamad. Antarktika: kõige karmim kliima maakeral, suvel on õhutempeatuur -30...-35 kraadi, talvel on tavaline -70 kraadi, tugevad tuuled ja tuisud, valdavalt sajab lund, aastane sademetehulk on kuni 250mm, rannikul ja saartel kasvavad vetikad, samblikud ja samblad, plankton, sinivaal, mereleopard, delfiinid, pingviinid, tormilinnud, ännid, püsiv inimasutus puudub, kõige vähem reostatud piirkond, polaarjaamad. · Tundrad ja metsatundrad. Asuvad lähispolaarses vöötmes. Asuvad vaid põhjapoolkeral. Esined polaaröö ja polaarpäev. Igikelts. Omapäraks on polügonaalpinna, mis tekib külmumise ja sulamise vaheldumisel. Võrreldes jää- ja külmakõrbetega on suvi pehmem. Talv on pikk ja karm. Vähestest sademetest langed suurem osa uduvihmana. Lumikate on õhuke ja kaitseb pakase eest madalaid taimi. Sageli
padikann. Antarktika polaarvetes on rikkalikult planktonit, mis on toiduks paljudele pisivähikestele. Nendest omakorda toituvad kalad, hülged, vaalad ja linnud. Seepärast on Antarktika loomastik seotud ookeani ja rannikuga. Antarktika loomad on hülged, mõõkvaalad, delfiinid, sinivaalad. Antarktise ainus maismaal elav loom on 0,5 cm pikkune tiibateda kärbes, kes on kohastunud karmi kliimaga. Ka linnuliike on karmil kliima tõttu vähe, peamised linnud on tormilinnud, pingviinid ja ännid. Pingviinid on Antarktika kõige kuulsamad põlisasukad. Antarktikas elab 17 liiki pingviine. Kalade poolest on Antarktika mered vaesemad kui põhjapoolkera mered, sest seal pole kudemiseks soodsaid jõgesid. Püsiv inimasustus Antarktikas puudub. Polaarjaamad, kus tegeletakse sealse looduse uurimisega, asutati alles käesoleval sajandil. Igal aastal polaarjaamade meeskonnad vahetuvad. Hoolimata rasketest tingimustest ja suurtest
Mandri kõrgeim tipp on Vinson 5140 m. Antarktises on avastatud mitut maavara: kivisütt , rauamaaki ja värvilisi metalle. Kõrge jääkilbi ja pooluselähedase asendi pärast valitseb Antarktises karm mandriline polaarkliima. Taimestik ja loomastik on rikkalikumad ainult rannikul ja oaasides, seal kasvab samblaid (80 liiki) samblikke (300 liiki) ja vetikaid, antartika poolsaarel ka 3 liiki õistaimi. Imetajast elutsevad antarktises hülged, lindudest adeelia keiser- ja kuningpingviin, tormilinnud, ännid. Pilt 4 :Oaasi maastik. 10 Antarktise avastamine 1820 jõudis antarktise ranniku lähedale F. Bellingshauseni ja M. Lazarevi uurimisrühm. 1821 avastati Aleksander Imaa jt. saari. Esimesena talvitus mandril norra uurija C. E. Borchgrevinki ( 1864 1934 ) ekspeditsioon 1899 1900. Mandri sisealasid uurisid 20 saj. Alguses R. F. Scott (1901- 1904, 1910-1912) E.Shackleton (1907 1909), R. Amundsen (1911 1912, jõudis 15
· Ehitus- keha katavad suled, luud on õhukesed ja kerged, palju õhukambrikesi, luuline nokk, väike kaal, nokal on kaks ninaava, hingavad kopsudega, voolujooneline keha, väike pea, pikk saba, tiivad on muundunud, ees jäsemed. · Eluviis- on kohanenud eluks maismaal, rändavad külmast sooja, püsisoojased. · Elupaigad- ehitavad puude ja postide otsa endale pesad, pingviinid Arktika jääväljadel ja tormilinnud ookeani avarustel. Metsad ja pargid, niidud ja põllud, vees. · Osa looduses- on toiduks, sulgi kasutatakse ehetena, kogutakse mune, peavad lemmikloomadena, hävitavad kahjurputukaid. 22.teab imetajate ehitust, eluviisi ja elupaika ning osa looduses · Ehitus- suurus on kindlapiiriline, keha koosneb paljudest organitest. Enamike imetajate keha katab tihe karvastik, mis kaitseb neid vigastuste ja kliima eest. Kõik
pingviinide arvukus on Rossi meres kliima soojanedes aina kasvanud) · Alati pole süüd kliima muutumine lõunatirk (vastavalt kliima soojenedes on arvukus vähenenud) o Tegelikkus: 60.-datel aastatel toimus kalastusrevolutsioon püüti nendele lindudele sobiv toit merest välja, seega hävitab neid inimese sekkumine o Arktika tormilinnu arvukuse vähenemine hiid-tormilinnud on 14,5% vanalindudest ära söönud; arktika ännid sõid ära munad Külmalained · KilingiNõmme linnud: väikesed linnud+külm ja lumi=surm · Niagara juga: 20a tagasi hukkus 4000 jääkosklat Tit for tat in animal cooperation and where there is the personality Indikis Kraks 25. Nov The main probleem is stability in Latvia the relationships are not as stable as they wish the to be. How can cooperation/altruism evolve?
annaabi.ee 
