Selle all kannatavad enam nõrgema ja pindmise juurestikuga puuliigid (kuusk, nulg, kask) ning tormiheidet esineb sagedamini liigniisketel aladel, kus puudel juurestik väga maapinnalähedane. Tormiheite teket soodustab ka puudel esinev juuremädanik. Tormimurd esineb juhul, kui tuule painutav jõud on suurem kui tüve vastupanuvõime, seega esineb peamiselt puudel, mille tüve on kahjustanud mädanikud ja mis on sügavama juurestikuga, kuid haprama puiduga (mänd, haab, ka kuusk). Tormikindlamateks liikideks on sügavale tungiva juurestikuga ning kõva puiduga lehtpuud (tamm, saar ja jalakas, okaspuudest harilik mänd). 5.5 Mets ja muld. Mulla mõju metsale: Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mis on kujunenud mitmesugustest kivimitest atmosfääri ja elusorganismide mõjul ning mille iseloomulikumaks tunnuseks on viljakus. Kliimategurite kõrval on muld üheks peamiseks metsa kasvu mõjutavaks faktoriks.
Selle all kannatavad enam nõrgema ja pindmise juurestikuga puuliigid (kuusk, nulg, kask) ning tormiheidet esineb sagedamini liigniisketel aladel, kus puudel juurestik väga maapinnalähedane. Tormiheite teket soodustab ka puudel esinev juuremädanik. Tormimurd esineb juhul, kui tuule painutav jõud on suurem kui tüve vastupanuvõime, seega esineb peamiselt puudel, mille tüve on kahjustanud mädanikud ja mis on sügavama juurestikuga, kuid haprama puiduga (mänd, haab, ka kuusk). Tormikindlamateks liikideks on sügavale tungiva juurestikuga ning kõva puiduga lehtpuud (tamm, saar ja jalakas, okaspuudest harilik mänd). Tormikahjustused on metsaomanikule ebameeldivad, kulukad mitmel põhjusel: 1. Kui hukkuvad veel mitte raieküpsed metsad, jääb saamata oluline osa tulust (raievanused on enamasti optimaalsed, kui raiuda liiga vara (keskealisi või noori puistusid), jääb saamata oluline osa potentsiaalsest juurdekasvust), 2
nulg, kask) ning tormiheited esinevad sagedamini liigniisketel aladel, kus puudel on moodustunud pindmine juurestik (siin kahjustatakse ka mändi). Tormiheite teket põhjustab ka puudel esinev juuremädanik. Tormimurd esineb juhul, kui tuule painutav jõud on suurem kui tüve vastupanuvõime, seega esineb peamiselt puudel, mille tüve on kahjustanud mädanikud ja mis on sügavamale tungivate juurtega, kuid haprama puiduga (mänd, haab, ka kuusk). Tormikindlamateks liikideks on sügavale tungiva juurestikuga ning kõva puiduga lehtpuud (tamm, saar ja jalakas). 89. Inimese mõju puittaimedele Inimese mõju puudele võib olla nii kaudne (tahtmatu) (tulekahjud, õhusaaste, tallamine jne) kui otsene (tahtlik) (põlengute tekitamine, ebaõige metsade majandamine, planeerimisvead jne). 90. Kliima mõju ja tähtsus puittaimedele Orgaanilise aine valmistamiseks peavad taimed peale materjali (süsihappegaas,
ning tormiheited esinevad sagedamini liigniisketel aladel, kus puudel on moodustunud pindmine juurestik (siin kahjustatakse ka mändi). Tormiheite teket põhjustab ka puudel esinev juuremädanik. Tormimurd esineb juhul, kui tuule painutav jõud on suurem kui tüve vastupanuvõime, seega esineb peamiselt puudel, mille tüve on kahjustanud mädanikud ja mis on sügavamale tungivate juurtega, kuid haprama puiduga (mänd,haab, ka kuusk). Tormikindlamateks liikideks on sügavale tungiva juurestikuga ning kõva puiduga lehtpuud (tamm, saar ja jalakas). Puude tormikindlus oleneb väga mitmesugustest erinevatest teguritest: 1. Tuule iseloom (hooti, ühtlane) 2. Aastaaeg (talvel maa külmunud ja juurestik tugevamalt mullas) 3. Puuliik (mänd, kuusk) 4. Puu asetus puistus (puistu keskel, servas) 5. Puistu vanus (noorendik, vana puistu) 6. Puistu sanitaarne seisund (juurepess, haavataelik) 7
peamiselt puudel, mille tüve on kahjustanud 1100 tonni. Põhilise vajalikust veest hangivad Metsad mõjutavad tugevasti ka jõgede mädanikud ja mis on sügavama juurestikuga, kuid puud juurte kaudu mullast, kuid väikestes veereziimi. Kuna metsades sulab lumi hiljem, siis haprama puiduga (mänd, haab, ka kuusk). kogustes võivad nad vett omastada ka lehtede, seeläbi ühtlustavad metsad lume sulamisel tekkivat Tormikindlamateks liikideks on sügavale tungiva okaste kaudu. Valguse ja temperatuuri kõrval on veehulka ja stabiliseerivad veeseisu jõgedes juurestikuga ning kõva puiduga lehtpuud (tamm, vesi üks olulisemaid fotosünteesi mõjutavaid kevadisel perioodil. See on oluline, sest kevadised saar ja jalakas). tegureid, puittaimede kasv oleneb temperatuuri üleujutused võivad tekitada olulist kahju. Puude tormikindlus oleneb väga erinevatest
ning tormiheited esinevad sagedamini liigniisketel aladel, kus puudel on moodustunud pindmine juurestik (siin kahjustatakse ka mändi). Tormiheite teket põhjustab ka puudel esinev juuremädanik. Tormimurd esineb juhul, kui tuule painutav jõud on suurem kui tüve vastupanuvõime, seega esineb peamiselt puudel, mille tüve on kahjustanud mädanikud ja mis on sügavamale tungivate juurtega, kuid haprama puiduga (mänd, haab, ka kuusk). Tormikindlamateks liikideks on sügavale tungiva juurestikuga ning kõva puiduga lehtpuud (tamm, saar ja jalakas). 89. Inimese mõju puittaimedele Inimese mõju puudele võib olla nii kaudne (tahtmatu) (tulekahjud, õhusaaste, tallamine jne) kui otsene (tahtlik) (põlengute tekitamine, ebaõige metsade majandamine, planeerimisvead jne). 90. Kliima mõju ja tähtsus puittaimedele Orgaanilise aine valmistamiseks peavad taimed peale materjali (süsihappegaas, vesi ja
liigniisketel aladel, kus puudel juurestik väga maapinnalähedane. Tormiheite teket soodustab ka puudel esinev juuremädanik. Tormimurd esineb juhul, kui tuule painutav jõud on suurem kui tüve vastupanuvõime, seega esineb peamiselt puudel, mille tüve on kahjustanud mädanikud ja mis on sügavama juurestikuga, kuid haprama puiduga (mänd, haab, ka kuusk). Tormikindlamateks liikideks on sügavale tungiva juurestikuga ning kõva puiduga lehtpuud (tamm, saar ja jalakas, okaspuudest harilik mänd). Puude tormikindlus oleneb väga erinevatest teguritest: 1. Tuule iseloom (puhub hooti, ühtlaselt) 2. Aastaaeg (talvel maa külmunud ja juurestik tugevamalt mullas) 3. Puuliik (mänd, kuusk) 4. Puu asetus puistus (puistu keskel, servas) 5. Puistu vanus (noorendik, vana puistu) 6. Puistu sanitaarne seisund (juurepess, haavataelik) 7
kask) ning tormiheited esinevad sagedamini liigniisketel aladel, kus puudel on moodustunud pindmine juurestik (siin kahjustatakse ka mändi). Tormiheite teket põhjustab ka puudel esinev juuremädanik. Tormimurd Tormimurd esineb juhul, kui tuule painutav jõud on suurem kui tüve vastupanuvõime, seega esineb peamiselt puudel, mille tüve on kahjustanud mädanikud ja mis on sügavamale tungivate juurtega, kuid haprama puiduga (mänd, haab, ka kuusk). Tormikindlamateks liikideks on sügavale tungiva juurestikuga ning kõva puiduga lehtpuud (tamm, saar ja jalakas). Puude tormikindlus oleneb väga mitmesugustest erinevatest teguritest: 1. Tuule iseloom (hooti, ühtlane) 2. Aastaaeg (talvel maa külmunud ja juurestik tugevamalt mullas) 3. Puuliik (mänd, kuusk) 4. Puu asetus puistus (puistu keskel, servas) 5. Puistu vanus (noorendik, vana puistu) 6. Puistu sanitaarne seisund (juurepess, haavataelik) 7
on moodustunud pindmine juurestik (siin kahjustatakse ka mändi). Tormiheite teket põhjustab ka puudel esinev juuremädanik. Tormimurd. Tormimurd esineb juhul, kui painutav jõud on suurem kui tüve vastupanu paindele, seega esineb peamiselt puudel, mille tüve on kahjustanud mädanikud ja sügavama juurestikuga, kuid haprama puiduga liikidel (mänd, haab, ka kuusk). Tormimurdu soodustab tüvemädaniku olemasolu, mis põhjustatud haava- ja männitaeliku poolt. Tormikindlamateks liikideks on sügavale tungiva juurestikuga ning kõva puiduga lehtpuud (tamm, saar ja jalakas). Puude tormikindlus oleneb väga mitmesugustest erinevatest teguritest: 1. Tuule iseloom (hooti, ühtlane) 2. Aastaaeg (talvel maa külmunud ja juurestik kindlamalt mullas) 3. Puuliik (mänd, kuusk) 4. Puu asetus puistus (puistu keskel, servas) 5. Puistu vanus (noorendik, vana puistu) 6. Puistu tervislik seisund (juurepess, haavataelik) 7
annaabi.ee 
