kirik. Tori vallas on tähtsal kohal turism- vald asub Pärnu jõe ääres ja on väga ilus koht looduse poolest, seal on ka palju kohti mida külastada: Tori põrgu,muuseum ja rahvamaja, kanuumatkakeskus ning mitmed turismi- ja puhketalud. Tori kõige tuntum turismiobjekt on loomulikult Tori hobusekasvandus. Tori hobusekasvandus- Tori Hobusekasvandus asutati Liivimaa aadli ettepanekul 1856. aastal, eesmärgiga päästa kohalik eesti hobune hävimisohust. Hobusekasvandus rajati Torisse, 26 km kaugusele Pärnu linnast. Tori Hobusekasvandus komplekteeriti 47 eesti tõugu märaga ja 7 noore täkuga. Lisaks osteti Soomest 10 soome tõugu mära ja 3 täkku. Sõidu- ja luksushobustena osteti veel Saksamaalt 3 araabia täkku ning lisaks neile ka 2 traavlitäkku. Eesti hobuse parandamine ei andnud soovitud tulemusi hetkeni, kui Tori Hobusekasvandusse toodi norfolk- roadsteri tõugu ristandtäkk Hetman, kes sünis 1886
pühendatud mälestuskirik: Tori Püha Jüri kirik. Kloostrid Tori vallas puudusid. Kuni Liivi sõjani kuulus Tori kihelkonna territoorium Pärnu komtuurkonda, Rootsi võimu ajal aga Pärnu krahvkonda. Omaette kirikukihelkonnaks sai Tori 1634. aastal. 17. sajandi teisel poolel olid temaga mõnda aega ühendatud Häädemeeste ja Tahkuranna kihelkonnad. Orduajal Toris olnud Püha Maarja kabel purustati 16. sajandi lõpus. Hiljem rajati Torisse puitkirik ja 1852-54 selle asemele nüüdne kivikirik, mis põles 1944. aastal varemeiks, kuid mida alates 1990. aastast taas taastatakse. 1869. aastal valmis Randiväljal Tori õigeusukirik. Joonis 6. Osa Tori kihelkonnast 1839. aasta Liivimaa kaardil Kasutatud kirjandus http://www.aai.ee/~urmas/aba/abaja1a.html, http://riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=721716, http://torivald.ee/index.php?leht=ajalugu, http://www.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&page_id=274&menu_id=113, http://www.vkg
Õuest oli kuulda hirmsat lennukite ja pommide vilinat. Tookord seletati talle, et kui pomm tuleb vilinal, pole vaja pommi karta, kuna siis läheb ta mööda. Aga kui pomm tuleb susinal, siis võib pihta saada. Ta vanemad olid kodunt ära ja väike Aarne oli koos vanaemaga põrandal maas ning ootasid, kuni pommisadu lõppes. Hiljem nad evakueeriti Tallinnast maale, sest kardeti uut pommitamist ja rinne hakkas samuti lähenema. Nad sõitsid rongiga Torisse, kus nad mõnda aega ajutiselt olid. Seal sai ta aga kurva teate: teatati ta isa surmast. Ta isa sai surma rongiõnnetuses. Ta oli parajasti toomas rongiga haavatuid ja kuna rongid ei tohtinud olla valgustatud, põrkas vastutulev rong nende rongile pihta, isa suri silmapilkselt. Peale isa surma tuli perele appi Aarne onu, kuid ei läinud kaht kuudki, kui suri tema ema. Ta ema haigestus difteeriasse. Ka Aarne sai emalt nakkuse ning nad mõlemad saadeti haiglasse.
Tori rahval on suhteliselt lihtsam minna kunagi põrgu, see on käepärasem. Pealegi on surnuaed üleval ja põrgu all. Mees läinud hobusega Tori põrgust mööda. Ise kartnud, et siin neid põrgulisi hulgub. Äkki hakatud kuube seljast ära rebima. Teinud hirmuga nööbid lahti ja andnud hobusele piitsa. Kuub tõmmatud seljast ära. Jõudnud suure vaevaga koju. Seal poeg leidnud, et kuuehõlm oli jäänud hoopis rattavahele. Teelised jõudnud hilisel sügisõhtul Torisse ja jäänud põrgusse öömajale. Teinud lõkke maha. Süüa pole olnud, saatnud ühe mehe mõisa karjaaeda lammast varastama. Tori kirikuõpetajal olnud jalad haiged, käinud üle jõe rahvaarsti juures tohterdamas. Ei saanud ise mäest alla lootsiku juurde, kutsar kandis seljas. Mehed põrgus näinud, et keegi tuleb midagi seljas, 6 arvanud et kaaslane lambaga, hõiganud: "Kas on hästi rasvane!" Kui õpetaja seda kuulnud,
Tori rahval on suhteliselt lihtsam minna kunagi põrgu, see on käepärasem. Pealegi on surnuaed üleval ja põrgu all. Mees läinud hobusega Tori põrgust mööda. Ise kartnud, et siin neid põrgulisi hulgub. Äkki hakatud kuube seljast ära rebima. Teinud hirmuga nööbid lahti ja andnud hobusele piitsa. Kuub tõmmatud seljast ära. Jõudnud suure vaevaga koju. Seal poeg leidnud, et kuuehõlm oli jäänud hoopis rattavahele. Teelisedjõudnud hilisel sügisõhtul Torisse ja jäänud põrgusse öömajale. Teinud lõkke maha. Süüa pole olnud, saatnud ühe mehe mõisa karjaaeda lammast varastama. Tori kirikuõpetajal olnud jalad haiged, käinud üle jõe rahvaarsti juures tohterdamas. Ei saanud ise mäest alla lootsiku juurde, kutsar kandis seljas. Mehed põrgus näinud, et keegi tuleb midagi seljas, arvanud et kaaslane lambaga, hõiganud: "Kas on hästi rasvane!" Kui õpetaja seda kuulnud,
hobust kolmel moel: a) kõrgem turi b) tõid raudjat värvust sisse c) valged märgised *a) eesti hobust lubati 1973-2000 ristata temast suuremate hobuste saamiseks araabia tõugu täkkudega *b) temast väiksemate (tk 120cm) saamiseks lubati samal ajavahemikul eesti märasid paaritada setlandi täkkudega *c) ponideks nimetatakse kuni 148 cm turjakõrgusega hobuseid 17) a) tori tõu esiisaks on norfolki-roadsteri tõugu ristandtäkk Hetman b) ta on Torisse toodud Poola mõisast , ta oli Toris kasutusel 1890-aastatel c) tori tõu täiustamiseks saabusid 1937.a Saksamaalt 3 täisverd araabia täkku ning Soomest ja Peterburgist 3 soome tõugu täkku. d) eesti raskeveohobuse täienduseks toodi 1920/30ndatel Eestisse ardenni tõugu täkke. e) eesti raskeveo täiendamiseks toodi 1950-60ndtel nõukogude raskeveo tõugu täkke. 18) a) Lääne-Euroopa raskeveohobused on: Belgia veohobune, Inglise veohobused, Prantsuse veohobused
Eesti hobust oli kasutatud viatka, admurdi hobuse parandajana. Liivimaa maapäev otsustas luua 1855 aastal hobusekasvatuse, 1856 alustas Tori hobusekasvandus. Eesti hobuse baasil hakkas välja kujunema 3 tõugu. Prooviti eesti hobust parandada araabia tõuga, mis aga ei toiminud. Ristati eesti hobust ka Soome tõugu hobusega.Norra hobusega ja ardennidega prooviti ka. Ja tori tõu aretuseks toodi Norfolk-roadster ja hunteri ristand täkk Hetman, alguses võeti rendile Torisse 1892, 1894 osteti ja 1912 lasti maha pidulikult. Tori hobuse tõug saadi tasase aretuse käigus. Isegi viletsad paaritustulemused sai suht kallilt tsaarivalitsusele maha müüa. 1917 oli mõisnike käes 58%. Virumaal isegi 71,2. Ainult Saaremaal oli 45%. Suurimad mõisad olid Pärnumaal 4261 ha maadega. Väiksemad mõisad olid Harjumaal ja Saaremaal. Eestis oli u 2200 perekonda kel oli aadlitiitel. Kõige rohkem oli eramõisaid 80,9%. 10 % olid riigimõisad, ehk kroonumõisad.
●● haavatu tekkimisel tehakse koheselt jaoülemale ettekanne (näiteks: nr 2 (5 või 7 või...) haavatud); ●● jaoülem otsib esimese olemasoleva varje ja annab käskluse „ESIMENE ( TEINE ) POOLJAGU KATAB!”, „ESIMENE (TEINE) POOLJAGU HAA- VATU SINNA VARJESSE!” ning näitab käega varje asukoha; kui varje asub lähemal kui 20 m, ei pea katvat pooljagu liigutama; ●● kui varje asub kaugemal kui 20 m (pooljaod satuvad üksteise laskesek- torisse) kasutab jaoülem sinna jõudmiseks jao liikumisviisi pooljagudena; jaoülema esimene käsklus on „TEINE (ESIMENE) POOLJAGU KATAB!”, „ESIMENE (TEINE) POOLJAGU HAAVATU SINNA VARJESSE!”; ülejää- nud käsklused vastavalt jao liikumisviisidele oma tule toetusel; ●● peale jaoülema käsklust määrab pooljao ülem kattegrupi ja evakuee- rimisgrupi käsklusega „NR 4 KATAB, 3 JA 1 HAAVATUD SINNA VAR- JESSE!” ning näitab käega;
kesed paiskuvad ts^ntrifugaalj õu toimel vastu filtri kere seina, kaotavad hoo ning langevad tolmukogujasse. Tol must vabanenud õhk juhitakse kesktoru kaudu karburaa- torisse. Selliseid õhufiltreid käsutati vanemaM mootor- rataistel (MÄ-56 jt.), sest nad püüavad vaid 50, . .70% tolrdüst. · v · _ - . ' · . "·'"!: '!>- '".. "-· , , : Efektiivseimad on p o o r s e d (vahetatava paberele-
annaabi.ee 
