Kui ennem suhtusin sellese kui ühte õpetamisstiili, kuna ma olin siis ise veel laps, siis nüüd olen jõudnud kindlale arusaamale, et see on vale. Selline käitumine võib jätta eluaegseid jälgi lapsepõlves esinenud alaväärsus komplekside tõttu lisaks sellele võtab see lapselt iseseisvuse ja soovi ise midagi ära teha ilma hirmudeta. Head meelt tekitab rõõmus õhkkond rühmaruumis, minumeelest on halb tegeleda lastega kes on vaiksed ja mõni julgem toriseb kuskil. Otseloomulikult peab laiasplaanis olema kord majas, kuid õhkkond peab olema vaba. Siis on kõik tegevused sujuvamad ja tulemused paremad. Paljud tegevused nõuavad harjutamist, vähe on asju, mis tuleb loomulikult. Noorsootöötajaks õppides pean ma arvestama, et ei lähe noorte ette nagu matemaatika õpetaja kellel selge siht silme ees, mida ta nüüd õpetama hakkab, vaid mina hakkan kujundama vastavalt nõudlusele olukorda
karjamaade ja uhkete männimetsadega, lummab meid tänapäeval ja ilmselt pani endasse armuma ka meie esivanemad, sest miks nad muidu siia jäid. Lihtne siin ei ole. Võib ju mõelda, et elu näiteks Aafrikas on miljon korda parem. Ehk kukuvad seal isegi banaanid puu otsast pähe ja kõhu täis saamiseks piisab vaid nende koorimisest. Tegelikkus on aga karm ja me peame mõistma, et ka seal on elu suurte mageveevarudeta ja pidevate põuaperioodidega raske. Eestlane toriseb ikka, et siin on vastik ja paha, aga tegelikult teavad kõik, et siin on meie kodu ja kuskil mujal pole pikemas perspektiivis parem. Laiale üldsusele võib-olla vähetuntud, kuid minu arvatses suure potensiaaliga noor eesti laulja Kemo on ühte oma laulu põiminud kuldsed sõnad: ,, Me ei vaja mägesid ,ei kuuma rannaliiva. Armastame Eestimaad, sest kuulume siia.". Arvatavasti saamegi praegu rääkida eestluse
"kiikudes" edasi-tagasi. See aga ei vii teda korgini ja hakkab riidlema. Ta paneb ennast korraks kõhuli ja siis uuesti neljakäpukile, haarab kinni tekiservast ja tõmbab seda enda poole. Paneb uuesti ennast kõhuli ja siis liigub tasapisi ikkagi kuidagi kiikudes korgini. Saabub vaikus. 10.17 Jõudes korgini, võtab sellest kinni ja viskab uuesti kaugemale. Vaatab korraks enda ümber ringi ja hakkab uuesti mõmisema. Paneb käed kokku ja siputab jalgadega, toriseb natuke. Enam ei tee katset sellele järele minna, vaid lihtsalt nagu ootaks ja vaataks, mis edasi saab. On kõhuli ja imeb oma näppe, vaadates päris pikalt kaamerat. Vahepeal siputab jalgadega hoogsalt ja mõmiseb. 10.25 Vaatab ikka huviga kaamerat ja üritab seda nagu kaugelt õhust haarata. Õde ilmub nähtavale ja teeb suus keelega häält, Karl vaatab tema poole ja naeratab. Õde võtab ta sülle ja paneb tagasi oma tekile, seekord selili. Keili raputab kõristit Karli
probleeme ei ole. On näha,et talle meeldib ka joonistada. Joonistas rühmas nii mind kui ka õpetajaid. Ka õppetööga tuleb ilusti toime. Rühmas on lapsi, kes kasutavad vahest vägivalda, teevad koledaid nägusid,sõimavad ja mõnitavad ning norivad teisi lapsi mõne asja puhul.On ka rahulikumaid lapsi, kes oskavad mängida ja olla nii,et neid ei peaks keelama. Õues olles on selles vanuses poistel tekkinud huvi tüdrukuid kiusata. . Rühmas on ka laps, kes näitab tihti oma võimu, toriseb kui midagi ei meeldi, hakkab vastu jonnib ja kaebab. Teiste lastega küll suhtleb, kuid teda ei taheta eriti mängu võtta. Kui ta teistega mängib,siis iga kord lõppeb asi riiuga. Kui tahab tähelepanu saada,siis teeb üle rühma või õue väga suurt kisa. Võib arvate,et ta on kodus harjunud alati oma tahtmist saama. Samas sellisese vanuses lapsed kipuvadki tihti sedasi käituma kui neile midagi ei meeldi. 6-7 aastaste laste tuju on tihti väga muutlik. Näiteid õppetegevusest
äi) eesti äike < äi (vanaisa, ka vadja äiä), väljend: äiä hoog (piksetuul), ka soome äijä jyriJää (müristab), v rd ka Äio soome‐karjala‐isuri ukkonen < ukko ’vanaä’, ka väljendid ukon kaari (vikerkaar) ja ukkosen vaaja (välgunool, „piksevai”) vadja ukoo jürü ~ ukuo jürü (piksemürin), ukoolookka (vikerkaar) liivi vana iza (vanaisa), ka pitki(z)‐iza; vrd eesti taevataat, taevaisa; väljendid: vana‐taat toriseb, vahn‐ezä tõrõlõs, taevaäJ nuhtleb. soome isäinen, isänen (pikne); väljendites isoin ilma (pikseilm), isän kuuri (äiksetorm). 2) deskripiivsõnad (pikk, valge, väle) eesti pikne < *pitk (pikk), vt Gutslaff 1644: Picken ja Picker; sama tüvega seotud ka vikerkaar soome pitkäinen, pitkänen (piiblitõlgetes ja murdesõnades) liivi pit’ki, pi’kiz, pit’kiz‐iza (pikne, pikse‐isa), ka pit’kis(z)‐koor(a) (vikerkaar) eesti välk < välkuma, seotud ka valgusega
Laual vedeleb päevapilte ja mitmesugust pudi-padi, nagu pintsleid, pabereid ja muud sellesarnast. Gina Ekdal istub laua ääres toolil ja õmbleb. Hedvig istub diivanil, käed silmadele varjuks ja pöidlad kõrvades, ning loeb raamatut. Ema kurjustab lapsega, et ta rohkem ei loeks, kuna isa ei lubavat õhtuti nii hilja lugeda. Hedvig ootab kangesti isa kojutulekut suurärimees Werle juurest. Vana Ekdal tuleb eesuksest, paberpakk kaenla all ja teine kuuetaskus. Vanamees toriseb midagi, on rahul, et jälle mõneks ajaks tööd sai ning läheb oma tuppa. Gina mõtleb mehele head uudist teatada, et nad on saanud toa välja üürida aga tütar soovitab selle mõneks teiseks päevaks jätta, kuna täna peaks ta nkn juba õnnelik olema. Parem kasutada seda head uudist mõni teine päev, kui tal tuju nii hea ei ole. Vana Ekdal tuulab veel korra toast läbi, võtab kuuma vett ning keelab kõiki täna tema tuppa sisenemast.
· eesti äike < äi (vanaisa, ka vadja äiä), väljend: äiä hoog (piksetuul), ka soome äijä jyriää (müristab), vrd ka Äio · soome-karjala-isuri ukkonen < ukko 'vanaä', ka väljendid ukon kaari (vikerkaar) ja ukkosen vaaja (välgunool, ,,piksevai") · vadja ukoo jürü ~ ukuo jürü (piksemürin), ukoolookka (vikerkaar) · liivi vana iza (vanaisa), ka pitki(z)-iza; · vrd eesti taevataat, taevaisa; väljendid: vana-taat toriseb, vahn-ezä tõrõlõs, taevaä nuhtleb. · soome isäinen, isänen (pikne); väljendites isoin ilma (pikseilm), isän kuuri (äiksetorm). 12/1/16 7 2) deskriptiivsõnad (pikk, valge, väle) · eesti pikne < *pitk (pikk), vt Gutslaff 1644: Picken ja Picker; sama tüvega seotud ka vikerkaar · soome pitkäinen, pitkänen (piiblitõlgetes ja murdesõnades) · liivi pit'ki, pi'kiz, pit'kiz-iza (pikne, pikse-isa), ka pit'kis(z)-koor(a) (vikerkaar)
Printsess laseb kokku kutsuda kõik printsid: nad peavad 3 mõistatust lahendama, et troonile pääseda, kes mõistatust ei lahenda, tapetakse. Prints näeb Turandoti pilti ja armub kohe. Ta tunneb, et peab Turandotiga abielluma, st ta peab mõistatused lahendama, et naise südant võita. Prints on esimene mees, kes kõik mõistatused lahendab ja on seaduse kohaselt abielu välja teeninud. Turandot aga toriseb. Kalaf on nõus sel päeval mitte abielluma, sest kui naine pole õnnelik, ei oleks ka abielu õnnelik. Ta annab printsessile hoopis mõistatuse enda kohta. Turandot peab Kalafile järgmisel päeval ütlema, kust too pärit on, siis pääseb abielust. Turandoti kinnisidee on lahendada mõistatus, et päästa oma au ja vabadus. Ta pigem sureb kui abiellub. Baraki naine on Turandoti teenija ema ja lobises välja, et Barak teab kõike. Vahepeal ilmub Kalafi isa Timur ja
annaabi.ee 
