Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"topelius" - 9 õppematerjali

Soomerootslus ja soomerootslased
2
doc

Soomerootslus ja soomerootslased

ametikuuluvuse statistika Tuntud soomerootslased: protsentides: Tove Marika Jansson oli soomerootsi kirjanik, Aasta: 1950 1970 2004 raamatuillustraator, paljude koomiksite autor ning Põllundus: 37,6 19,4 6,8 kunstnik. Tema loodud on kuulsad Muumitrollid. Tööstus: 22,3 23,8 16,4 Zacharias Topelius oli 1854 Helsingi Ülikooli Ehitus: 4,3 5,5 4,6 ajalooprofessor ning aastatel 1875­1878 ülikooli Käsitöö: 12,1 22,1 27,9 rektor. Topelius oli üks soome rahvusromantilise Ametnikud: 13,1 18,0 33,0 kirjanduse silmapaistvaimaid esindajaid; ta kirjutas peamiselt rootsi keeles. Akseli Gallen-Kallela oli Soome kunstnik. Gallen-Kallela maalid on rahvusvaheliselt ühed kõige tuntumad soome kunstiteosed.

Kategooriata → Uurimistöö
21 allalaadimist
Jean Sibelius-Tema soololaulud
48
doc

Jean Sibelius. Tema soololaulud

Kreeka keeles. Üle kõige oli Sibeliusele inspiratsiooniks poeet J.L.Runeberg ; paljud Sibeliuse parimate laulude autor on Runeberg. Paljude allikate poolt on pandud kokku ,,pingerida", mis näitab summaarselt, palju on Sibeliuse laule kindla poeedi sõnadele kirjutatud : Runeberg (30), Tavaststjerna, Rydberg, Josephson 17 (10), Topelius (7), Fröding, Grippenberg (5),Kalevala (6) ja Kanteletar (4). Lisaks on loonud laule ka järgmiste poeetide sõnadele : Wechsell, Karlfeldt, Schybergon, Leino ja Maesterlinck. Libretodes on Sibelius alati pari kujutamas loodust. Armastuslaulude seadedest on vaid vähesed edukad, erandiks on leitud Till Frigga. Kõige tavalisemad teemad sisaldavad loodust- aastaajad, päev ja öö ­ juubelihümnid, huumor, rõõm armastusest, leinamine, surma ootamine ning palvetamine. 3

Muusika → Muusika
45 allalaadimist
Soome kultuuri konspekt
14
docx

Soome kultuuri konspekt

veeteede ääres, veeteede ristumiskohtades, koskede harjal, soostunud maaks muutunud endisete veeteede ääres. Nad on säilinud, kuna kaljupinnale on moodustunud klaasjas ränidioksiidi kiht. Selle läbipaistvus on erinev, vahel lausa raskesti nähtav. Paremini näha märtsis-aprillis, kui jää sulab. 1323 Pähkinänmääre rahu jagas Soome kaheks, ida osa jäi slaavi mõju alla ja lääs rootsi mõju alla. Idasoomlased on rikkamad, jutukamad, altimad väljakutsetele. Sakari Topelius (1875) ,,Maamme-kirja", on eelkõige ajaloolane, aga ka muinasjutu vestja. Karjalane- siiras, tore, pruunijuukseline, sinisilmne, sõbralik Hämelane- tõsine, karm, linakarva juuksed, hallid-sinised silmad, ebasõbralik Eelmine kord: ida ja lääne erinevused kuni keskaja kultuurini, seal hulgas muinasusust ja ristiusust. Rajati kloostreid, jutlused algasid emakeeles. Soome ristiusu tulek oli kahtlane, soome kaitse pühak on Püha Henrik, kes kirjutas ,,Helina surma" jne

Kultuur-Kunst → Soome kultuur
56 allalaadimist
Soome kultuur
13
doc

Soome kultuur

Cratti ­ maasse peidetud aardeid valval kummitus, hämelastel Liekkiö Hämelaste Calevanpojad olid hiiglased. Juba Agricola tegi vahet ida- ja läänesoome rahvatraditsioonidel. Rahvausundit hakati tõsisemalt uurima 18. sajandil. 1789. ilmus Gananderi soome minevikku ja maailmapilti käsitlev teos Mythologia Fennica. Alfabeetiline soome mütoloogilisi sõnu ja nimesid sisaldav teatmeteos ­ soome rahvausundit kästilevate allikate hulgas üks olulisemaid. Topelius, "Pakanalliset jumalat ja sankarisadut": Ukko, Rauni, Päivätär (päikesetütar), Kuutar (kuutütar), Tähdetär (tähetütar), Panu (päikesepoeg). Juba 11. sajandil ristiti Ahvenamaa. Vähehaaval levis ristiusk üle kogu Soome. Soomes võeti ristiusk vastu kolme ristiretkega. Kuningas Gustav I Vaasa algatusel teostati reformatsioon, mille tulemusel sai Rootsi- Soomest protestantlik riik (16. saj). Uppsala piiskop Henrik 1155. Turu toomkiriku nimipühak. Esimene ristiretk ­ kuningas Eerik

Kultuur-Kunst → Soome kultuur
51 allalaadimist
Soome Kultuur
13
doc

Soome Kultuur

Cratti ­ maasse peidetud aardeid valval kummitus, hämelastel Liekkiö Hämelaste Calevanpojad olid hiiglased. Juba Agricola tegi vahet ida- ja läänesoome rahvatraditsioonidel. Rahvausundit hakati tõsisemalt uurima 18. sajandil. 1789. ilmus Gananderi soome minevikku ja maailmapilti käsitlev teos Mythologia Fennica. Alfabeetiline soome mütoloogilisi sõnu ja nimesid sisaldav teatmeteos ­ soome rahvausundit kästilevate allikate hulgas üks olulisemaid. Topelius, "Pakanalliset jumalat ja sankarisadut": Ukko, Rauni, Päivätär (päikesetütar), Kuutar (kuutütar), Tähdetär (tähetütar), Panu (päikesepoeg). Juba 11. sajandil ristiti Ahvenamaa. Vähehaaval levis ristiusk üle kogu Soome. Soomes võeti ristiusk vastu kolme ristiretkega. Kuningas Gustav I Vaasa algatusel teostati reformatsioon, mille tulemusel sai Rootsi- Soomest protestantlik riik (16. saj). Uppsala piiskop Henrik 1155. Turu toomkiriku nimipühak. Esimene ristiretk ­ kuningas Eerik

Keeled → Soome keel
23 allalaadimist
Soome kirjanduse ajalugu
27
doc

Soome kirjanduse ajalugu

Tähtsamad kogumisalad paiknevad peamiselt väljaspool Soome piire- eelmisel sajandil talletatud "soome rahvaluule" on tegelikult soome-karjala rahvaluule. Põhjapoolseim kogumispiirkond oli Viena-Karjala; lõuna poole edasi liikudes järgnesid Aunus ja Laadoga- Karjala ning Soome lahe kagusopiga piirnev Ingeri. Vienas säilis meeslaulikute poolt esitatav kangelasruno 19.sajandini. Ingeri pärimus oli naiste päralt. Viena runod avastati 19.saj algupoolel. Uusikaarlepyy jaoskonnaarst Zachris Topelius vanem märkis üles Viena rändkaupmeeste esitatud eepikat ja avaldas oma kogu aastatel 1822- 31 pealkirjaga "Soome rahva vanu runosid ja ka uuemaid laule" 1833-1834 reisis Elias Lönnrot Viena-Karjalasse ja leidis sealt suured runolauljad Arhippa Perttuse ja Onrtrei Malise. Runode üleskirjutamist jätkati kogu 19.sajandi jooksul. Tuntud kogujad olid muude hulgas A.A. Borenius ja Ingeri pärimuse talletajad J.Länkelä, V.Porkka ja V.Alava. Rahvaluule kogumine kasvas 19

Kirjandus → Soome kirjandus
74 allalaadimist
Rootsi kirjanduse ajalugu I osa
56
docx

Rootsi kirjanduse ajalugu I osa

Den direkta impulsen var behovet att efter 1809 finna en ny grund för nationens liv. I Sverige gav samma händelse, förlusten av Finland, upphov till Götiska förbundet osv. Inom akademiska kretsar i Åbo väckte tankar på att endast en finsk nationalkänsla och kultur skulle kunna integrera samhället. Det var en tidig form av fennomani, som hade två linjer: en politisk-teoretisk och en konstnärlig-litterär (intresse för det finska språket, folkdiktningen och – kulturen) ; Zachris Topelius, Andreas Johan Sjögren, Reinhold von Becker. Under dess blomstringperiod under 1820-talet dominerade de politiska aspekterna. Åboromantiken fick ett visst stöd av de ryska myndigheterna eftersom dessa var intresserade av allt som kunde fjärma Finland från Sverige. 18 De konstnärliga och litterära aspekterna dominerade under 1830-, 1840- och 1850-talen, då Helsingfors var händelsernas centrum

Kirjandus → Kirjandus
10 allalaadimist
Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad
17
docx

Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad

laadi ühendamist. Soome : · Rahvalaulud(äiutus-, hälli-, mängitus-, mängulaulud) · Mikael Agricola ,,ABC-kirja" 1543 · J.G.Pritius ,,Barna-Bibel" 1730 · J.Tengström ­ ,,Uusi Aapelus" 1847 · 19.saj. I pool ­ rahva liikumise tõus · E.Salmelainen ,,Suomen Kansan Satuja ja Tarinoida" 1852-1866, lastekirjanduse lähteteos · 1847 P. Hannikainen ,,Viron Satuja" · Z.(Sakari) Topelius (1818-1898) ,,Lukemisia lapsille", 1865-1896 · 1854-1866 esimene iluustratsiooniline lasteleht · Suonio ­ teadlane, luuletaja ja ka lasteluuletaja Rootsi: · Laurentsius Johannis Laelius ,,Ilus ja tore neitsi peegel" (1591) · 17.-18.saj. domineeris didaktiline kirjandus: Uusulise suunitlusega, Ilmalik kirjandus · Valgustusajastu (18.saj) tõi kaasa muutumise lapsesse. Uute zanrite

Kirjandus → Maailmakirjandus ii
38 allalaadimist
Nimetu
64
pdf

Nimetu

Akadeemiline, agraarne, klerikaalne, talupoeglik, konservatiivne, samas valikuliselt radikaalne: oluline soomekeelse rahva õiguse eest seismine. Soomluse minapilt · vastandumine A) Venelastega: ajalooliselt, usuliselt, kultuuriliselt, keeleliselt, poliitiliselt (1899---) ja sõjaliselt (1914---) B) Rootsiga: keeleliselt ,,Vapra" soomlase kuvandi loomine ja ,,ilusa" soome looduse omapära defineerimine (1830-1875) nt Z. Topelius (I Soome ajaloo professor) Raamat meie maast. Rahvuslikud voorused: töökus, tagasihoidlikkus, vagadus, sitkus, vastupidavus, siirus, otsekohesus, lojaalsus, räägib vähe, sõjaline tublidus (Suur-Rootsi ajastu ja Soome sõda.). Pühad väärtused: kodu, religioon, isamaa. ,,Jumala poolt äravalitud rahvas" Loodus: (ürg)metsad ja tuhanded järved. Kaardil ,,soome neiu". Soome sini-valged värvid (Topelius). Sõna vägi (Kalevala) ja emakeel (Runeberg, oma riik, 19.sajandi lõpp---)

Varia → Kategoriseerimata
45 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun