15.03.2011 Tööjõu efektiivne kasutamine tootmisprotsessis Juhtimine so inimeste ja protsesside juhtimine, kusjuures viimane toimub samuti inimeste kaudu. Ettevõte tootmisvarade efektiivne kasutamine oleneb personali teadmistest, oskustest ja kogemustest ning motivatsioonist neid võimeid kasutada. Masinate ja seadmete läbimõeldud valik, soetamine ja rakendamine tagab nende funktsionaalse kasutamsikindluse ja efektiivsuse. Ettevõte personal(tööjõu) otstarbekohane komplekteerimine ja rakendamise korraldamine jääb prognoosimatult ebakindlak, isegi hoolika valiku ning ettevalmistatuse korral. Personali jaotus
kavandatud ja N. Liidu põhialadel rakendatud skeemi. Muudatused algasid maa natsionaliseerimisega. Sellega kaasnes 1940. aastal alustatud ning 1945. aasta jätkunud maareform. See oli ettevalmistuseks põllumajanduse kollektiviseerimisele. Püüti kujundada enam-vähem ühesuuruste väiketalude süsteemi, millega põllumajandust oluliselt nõrgestati. Osa suurtalude võõrandatud varadest anti hobulaenutuspunktidele, mis pidid kujutama endast esmast tootmisvarade ühiskasutuse vormi. Nende varad hävisid kiiresti. Seniseid suuremate talude valdajaid püüti laostada ülejõukäivate maksudega ning toodangu müügi- ning metsatöökohustustega. Seejärel alustati propagandat väiketootmise vähese efektiivsuse kohta. Vabatahtlikule kolhoosidesse ühinemisele siiski ei loodetud. See kavandati läbi viia massirepressioonide ja terrori õhkkonna loomise taustal. Talurahva 1949. aasta Siberisse küüditamise aktsiooni mõjul
-st. Kõik panga kaotustest; 8)annab portfellile pandlikkuse; 9)hea väärt- ·aruandluse esitamise hilinemine ·debitoorse võlg- aktsionäärid on omavahel seotud osapooled. Eesti paberiportfell kaunistab panga bilanssi. Vp-I portfelli nevuse kasv ilma läbimüügi suurenemiseta ·võlgade panga normatiivid: ·Kapitali adekvaatsus 10% ·Panga moodustamisel pangad lähtuvad mitmetest teguritest inkasseerimise pikk periood ·tootmisvarade ringlus- likviidsus (II) 35% ·Kliendi riskikons. 25% ·Panga ja asjaoludest: 1)tulusus; 2)investeerimisriskid; 3)tulu riskikons. 800% ·Kohustuslik reservimäär 10% kiiruse aeglustumine ·tootmisvarade järsk kasv ·likviid-
3) tööoperatsioonide ühitamine (põimmasinad, mis ühe töökäiguga teevad mitu tööoperatsiooni); 4) tehnoloogia muutmine/täiustamine (otsekülv); 5) optimaalne masinapark; 6) masinate ühiskasutus ja rentimine; 7) masina korrashoid ja masinajuhi hea töö. TÖÖJÕURESSURSSIDE EFEKTIIVSUS Tööjõu efektiivne kasutamine tootmisprotsessis Juhtimine – see on inimeste ja protsesside juhtimine, kusjuures viimane toimub samuti inimeste kaudu. Ettevõtte tootmisvarade efektiivne kasutamine oleneb personali teadmistest, oskustest ja kogemustest ning motivatsioonist neid võimeid kasutada. Personaliga seotud uuringud makrotasandil: - töövõimelise elanikkonna arvukuse ja regionaalse paiknemise planeerimine; - tööjõu jaotumine tegevusvaldkondade lõikes; - personali jaotumine tegevusalade lõikes üksikutes valdkondades; - erialase väljaõppe korraldamine. Personaliga seotud uuringud ettevõtte tasandil:
2. arenguvõimalsute väljaselgitamiseks Tootmis efektiivsuse näitajate süsteem kujundab tootmise eesmärk, mis määrab efektiivsuse kriteeriumi ja teiselt poolt tootmiseks vajalike ressursside (kulude) suurus. Tootmisressursid on tööjõud, põhi-ja käibevarad, haritav maa. Efektiivsus väljendub mitmeastmeliselt ja seda iseloomustakse vastavate näitajate süsteemi kaudu. Vara rentaablus on tootmise üleefektiivsuse näitaja, seda kasutatakse tootmisvarade majandusliku efektiivsuse hindamiseks . 25.Kasumit mõjutavad tegurid ettevõttes. Millest sõltub kasumi suurus? Millised tegurid kujundavad toote/teenuse müügihinda ja omahinda? Kasum= puhastulu- maksud 26.Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid. Investeerimineon raha piagutamine pikemaks perioodiks ja kindla, kestvalt ilmneva efekti saavutamiseks. 1. Tootmistingimused ( looduslikud, majanduslikud) 2. Tootmistehnoloogia 3. Tootmise mastaap
kavandatud ja N. Liidu põhialadel rakendatud skeemi. Muudatused algasid maa natsionaliseerimisega. Sellega kaasnes 1940. aastal alustatud ning 1945. aastal jätkunud maareform. See oli ettevalmistuseks põllumajanduse kollektiviseerimisele. Püüti kujundada enam-vähem ühesuuruste väiketalude süsteemi, millega põllumajandust oluliselt nõrgestati. Osa suurtalude võõrandatud varadest anti hobulaenutuspunktidele, mis pidid kujutama endast esmast tootmisvarade ühiskasutuse vormi. Nende varad hävisid kiiresti. Seniseid suuremate talude valdajaid püüti laostada ülejõukäivate maksudega ning toodangu müügi- ning metsatöökohustustega. Seejärel alustati propagandat väiketootmise vähese efektiivsuse kohta. Vabatahtlikule kolhoosidesse ühinemisele siiski ei loodetud. See kavandati läbi viia massirepressioonide ja terrori õhkkonna loomise taustal. Talurahva 1949. aasta Siberisse küüditamise aktsiooni
Debitoorse võlgnevuse käibekordaja väärtus oli 94 aastal 4,46, 95 aastal oli see 7,6 ja 96 aastal oli see 4,86. Raha laekumise välde oli 94 aastal 71 päeva, 96 aastal oli see 58 päeva ja ka 96 aastal oli see 58 päeva. See et raha laekumise välde on vähenenud võib olla mõnevõrra tingitud üldisest majanduskeskkonna arengust. Tootmisvarude käibekordaja oli 94 aastal 7,99, 95 aastal oli see 5,98 ja 96 aastal oli see 5,10. Tootmisvarude käibekordaja järgi hinnates oli tootmisvarade käive kõige kiirem 94 aastal, see et antud kordaja järgnevatel aastatel langenud on võib olla tingitud tootmisvarude suuruse kahekordistumisest aastatel vahemikus 94 kuni 96. Laos oleva valmistoodangu maht on selle ajavahemiku jooksul umbes viiekordistunud ja realiseerimise netokäive on selle ajavahemiku jooksul suurenenud 113,201 tuhandelt kroonilt 153,857 tuhande kroonini, mis oleks võinud olla mõnevõrra suurem kõrgema efektiivsuse saavutamiseks.
kaks tüüpi: 1) sama väljundi kogus toodetakse ühe või enama sisendi väiksema kogusega 12) VÕI 2) sama sisendite kogusega toodetakse endiselt suurem väljundi kogus 13) 5. Tööjõuressursside efektiivsus 14) 5.1. Tööjõu efektiivne kasutamine tootmisprotsessis 15) JUHTIMINE - inimeste ja protsesside juhtimine, kusjuures viimane toimub samuti inimeste kaudu. 16) Ettevõtte tootmisvarade efektiivne kasutamine oleneb personali teadmistest, oskustest ja kogemustest ning motivatsioonist neid võimeid kasutada. 17) Masinate ja seadmete läbimõeldud valik, soetamine ja rakendamine tagab nende funktsionaalse kasutamiskindluse ja efektiivsuse. 18) Ettevõtte personal (tööjõu) otstarbekohane komplekteerimine ja rakendamise korraldamine jääb prognoosimatult ebakindlaks isegi hoolika valiku ning ettevalmistuse korral. 19) Personali jaotus
suletakse lausendiga: 45 D Tootmiskulude koondkonto K Tootmise otsekulud • Tootmise kaudsed kulud (ehk tootmise üldkulude) konto on konto, millel ei ole ei algsaldot ega lõppsaldot. Selle konto deebetisse kantakse perioodi (kuu, kvartal, aasta) jooksul tootmises tehtud kaudsed väljaminekud. Näiteks põhivara amortisatsioon, tootmisvarade ülalpidamiskulud, tootmistöötajate palgad (mis ei ole seostatavad tootega) ja nende sotsiaalmaks, küte, elekter, kindlustus, valve jne ehk kõik kulud, mis tehakse tootmisosakonnas ja mis ei sõltu tegevusmahust. Perioodi (kuu, kvartal, aasta) lõpul nimetatud konto suletakse lausendiga: D Tootmiskulude koondkonto K Tootmise kaudsed kulud • Halduskulude konto on konto, millel ei ole ei algsaldot ega lõppsaldot. Selle
Kasumi abil ei toimu ettevõtte tööle hinnangu andmist, vaid ta on tootmise arendamise aluseks. Kasum pole tootmise efektiivsuse üldistav näitaja, vaid oluline näitaja efektiivsuse näitajate süsteemis. Kuna kõik tootmisressursid pole ühis-mõõdetavad, pole ka tootmise koguefektiivsust võimalik mõõta ühe näitaja abil. Efektiivsus väljendub mitmeastmeliselt ja seda iseloomustatakse vastavate näitajate süsteemi kaudu. Vararentaablus -tootmise üldefektiivsuse näitaja, mida kasut tootmisvarade majandusliku efektiivsuse hindamiseks nii põllumajanduses tervikuna kui ka ettevõttes ja selle põhiharudes, taime- ja loomakasvatuses. Põllumajanduses rakendatud tootmisressursid: tööjõud, tootmise põhi- ja käibevarad ning haritav maa, mis ei kuulu tootmisvarade hulka. Tootmisressurssidega seotud efektiivsuse näitajad: 1.tööviljakus e tootlikkus (P/T) toodangu hulk/tööaeg 2.vara e fonditoolus (P/F) P toodangu hulk /F- varad 3.haritava maa tootlikkus (P/M) toodangu hulk/maa