aastal aga 50 % tööstuse kogutoodangust. Statistika andmetel kasvas tööstuse kogutoodang pidevalt. Hoolimata rasketööstuse eelisarendamisest, säilitasid küllaltki olulise koha ka kerge- ja toiduainetööstus. 1960.aastateks oli Eesti põllumajanduses kujunenud peamiseks haruks loomakasvatussaaduste tootmine. Tsentraliseerimise käigus väikesed kolhoosid likvideeriti ja loodi uued hiigelmajandid. Põllumajanduses arendati välja kaks tootmisharu: · piima ja liha tootmissuunaga tõuveisekasvatus · peekoni tootmissuunaga seakasvatus. Nende kõrval ka linnu-, lamba- ja karusloomakasvatus ning mesindus. Kadusid endised keskused ja ääremaadel olnud külad. Alates 1960. aastatest hakkas Eesti üldilmet muutma ulatuslik maaparandus. Eesti põllumajanduse kogutoodangust andis: · taimekasvatus ligi 30 & · loomakasvatus ligi 70 %. Peamiseks tootmisharuks kujunes loomakasvatus. 1975. aastal andis loomakasvatus põllumajanduse koguproduktist 67,8 %.
2. Kasutama rohkem ühistransporti 7. Otseselt tuntav: kliimamuutus, õhusaaste, mulla vaesumine, AIDSi levik jne. Mõju pole märgata: globaalne soojenemine, osoonikihi hõrenemine, maavarade ammendumine 8. 1. külvikord peab tagama ratsionaalse tootmise konkreetsetes mullastik - klimaatilistes tingimustes 2. külvikord peab tagama kultuuride ratsionaalse struktuuri, mis võimaldaks teiste agrotehniliste abinõude optimaalse rakendamise korral täita valitud tootmissuunaga püstitatud majanduslikud ülesanded 3. külvikord peab looma eeldused ja tingimused mulla füüsikaliste, bioloogiliste ja keemiliste omaduste paranemiseks ja tervikuna mullaviljakuse tõusuks Hävimine ja looduskaitse Peamine hävitaja on tänepäeval inimene. Looduskaitse üldiseks eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. Keskkonnakaitse on rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning
maksumuse ja tehtud kulutuste alusel • Elektrienergia- kasutamine annab võrreldes veeressurssidega teistsugust efekti o kasutamise efektiivsust hinnatakse kapitaalmahutuste seisukohast TEHNIKARESSURSSIDE EFEKTIIVSUS • Põllumajandustootja ülesanded o tootmistehnoloogia valik o masinate valik ja soetamine o masinate efektiivne kasutamine • Masinate ja tehnoloogia valiku mõjutegurid o tootmisüksuse suurusega ja tootmissuunaga o tootmistingimustega o tootmisressurssidega o masinaehitusfirmade ja maaletoojate poolt pakutavate masinate ja nende tehnilise hoolduse tingimustega o tootmisüksuse majandusliku suutlikkusega o majandustingimustega o masintehnoloogiate ja masinate alase nõuandetegevusega o keskkonnakaitseliste nõuetega • Masinakasutuse efektiivsus- sõltub milliste masinatega ja kui palju nendega tööd tehakse
taimekaitsevahendite ja põllutöömasinate kasutamise. 6)paremad ergonoomilised omadused. 18. Põllumajandustootja ülesanded ja valikud seoses tehnika kasutamisega 1) tootmistehnoloogiate valik, 2)masinate valik ja soetamine, 3) masinate efektiivne kasutamine. Sobivate masinate ja tehnoloogiate valikul ja soetamisel tuleb põllumajandustootjatel arvestada erinevate mõjuteguritega (tootmisüksuse suurusega ja tootmissuunaga, tootmistingimustega, tootmisressurssidega, masinaehitus firmade ja maaletoojate poolt pakutavate masinate ja nende tehnilise hoolduse tingimustega, tootmisüksuse majandusliku suustlikkusega, majandustingimustega (laenud, toetused), masintehnoloogiate ja masinatealase nõuandetegevusega, keskkonnakaitseliste jm tingimustega. 19. Tehnilist progressi iseloomustavad joonised (neutraalne, suuremat ja väiksemat väljundit andev)
Elektrienergia kasutamise efektiivsust hinnatakse kapitaalmahutuste seisukohast. 4. TEHNIKARESSURSSIDE EFEKTIIVSUS 7 Põllumajandustootja ülesandeks on: tootmistehnoloogiate valik; masinate valik ja soetamine; masinate efektiivne kasutamine. Sobivate masinate ja tehnoloogiate valikul ja soetamisel tuleb põllumajandustootjal arvestada erinevate mõjuteguritega: - Tootmisüksuse suurusega ja tootmissuunaga - Tootmistingimustega (nii looduslik-klimaatiliste ja mullastikutingimustega kui ka põldude seisundi, suuruse ja paiknevusega). - Tootmisressurssidega (nii tööjõu kui kapitaliressurssidega). - Masinaehitusfirmade ja maaletoojate poolt pakutavate masinate ja nende tehnilise hoolduse tingimustega, koolitustega. - Tootmisüksuse majandusliku suutlikkusega - Majandustingimustega, sh laenude ning toetuste kättesaadavusega
ammendumine 8. Juba vanad eestlased kasutasid põlluharimisel külvikordade vaheldumist. Tooge välja kolm tänapäeva teadmistele tuginevat põhjust, miks selline põllundus on otstarbekas. 1. külvikord peab tagama ratsionaalse tootmise konkreetsetes mullastik - klimaatilistes tingimustes 2. külvikord peab tagama kultuuride ratsionaalse struktuuri, mis võimaldaks teiste agrotehniliste abinõude optimaalse rakendamise korral täita valitud tootmissuunaga püstitatud majanduslikud ülesanded 3. külvikord peab looma eeldused ja tingimused mulla füüsikaliste, bioloogiliste ja keemiliste omaduste paranemiseks ja tervikuna mullaviljakuse tõusuks Õpik lk. 39 1. Tooge näiteid liike ohustavast inimtegevusest Eestis. Lageraie, karjäärid, tööstushooned ja nende rajamine 2. Nimetage looduskaitse tegevusvaldkondi. 1. klassikaline looduskaitse 2. maastikuhooldus, 3. loodusvarade kasutus ja kaitse 4
väikeettevõtetele. 3.19 Kirjelda projektipõhist struktuuri. Mis on selle plussid ja miinused? Projektipõhises org-is on moodustatud projektirühmad spetsialistidest, kes tegelevad ühe kindla ettevõtmise või tootega, mida juhib projektijuht. + rühmades osalevad inimesed tunnevad oma eriala ja suudavad teha häid otsuseid - lühiajalised, kestavad vaid projekti ajal. 3.20 Mis on kontsern? Kontserni moodustab emaettevõte koos tütarettevõtetega. Varem moodustati enamik kontserne sama tootmissuunaga ettevõtetest (nn horisontaalne kombineerumine), kuid nüüd moodustatakse kontserne põhiliselt diversifikatsiooni põhimõttel, s.o tootmistegevuse mitmekesistamise ja riskide hajutamise eesmärke silmas pidades. 13 Juhtimise alused 3.21 Miks organisatsioonid koonduvad kontsernidesse? Kontserni koondunud ettevõtted suudavad efektiivsemalt ära kasutad olemasolevaid ressursse
kompenseeritakse suurema kasumiga, mis saadakse kiirema kasvu ja parema söödaväärinduse kaudu. 65. Sisestav ja vältav ristamine sisestavat ristamismeetodit kasutatakse juhul, kui tõug vajab parandamist ja täiustamist, mis puhasaretuse teel ei ole nii ruttu võimalik. Sisestava ristamise korral säilitatakse parandatava tõu põhiomadused ning parandaja tõu abil püütakse parandada vaid mõnda teatud kindlat tunnust. Parandavaks tõuks valitakse harilikult samasuguse tootmissuunaga tõug, kes võiks olla ühtlasi sugulastõug. Tavaliselt ristatakse olemasolevat tõugu parandaja tõu isasloomadega üks kord. Ristandite seas tehakse ranget valikut ja õiget paaridevalikut, et tõu täiustamist sihikindlat suunata. Seejärel paaritatakse ristandeid tagasi parandatava tõu loomadega, kusjuures parandaja tõu mõju järjest väheneb. Näiteks Eestis kasutati sisestavat ristamist eesti maakarja parandamiseks dzörsi tõuga
annaabi.ee 
