tihedalt inseneride ja juhtkonna poolt. Joe Adams võttis hiljuti osa ühepäevasest seminarist, kus ta sai teada palju huvitavat tööliste osaluse kasutamisest. Seminar nagu avas tema silmad, veendes teda osaluse kasulikkuses. Joe Adamsil tekkis soov rakendada seda oma konveierliinil. Juhtkond leiab aga, et konveieritöö ei võimalda osalust kasutada. Juhtkond arvab, et enamus töölistest eeldab juhtide autokraatset lähenemisviisi. Juhtkond on samuti öelnud, et tootmiskava ei võimalda leida osaluseks aega tööpäeva jooksul. See tähendab, et kui Joe tahab korraldada osalusealaseid koosolekuid, peab ta seda tegema pärast tööd, vabal ajal. Adams tunneb, et töölised ei soovi loobuda oma vabast ajast ja ta pole kindel, et nad teeksid seda ületunnitasu eest. Küsimused 1. Analüüsi situatsiooni ja anna Joe Adamsile nõu, kuidas tegutseda. 2. Kasuta järgmisi teooriaid: McGregor, Herzberg, McClelland, osaluse
Paradoksaalne olukord kui JIT ei vähenda ladusid vaid sunnib neid juurde rajama. MRP material requirements planning Arvutipõhine tootmise ja varude kontrolli süsteem, mille ülesanne on varude vähendamine, hoides samas tootmisprotsessis piisavalt materjalivaru Kui on teada, millist lõpptoodet toota, on ka teada kui palju on tarvis materjale. Teoreetiliselt ei ole vaja varusid kui teame kui palju on vaja kindla aja jooksul toota. Koosneb: põhisisend on keskne tootmiskava (master production schedule, MPS), mis koostatakse regulaarselt kindlaks ajavahemikuks. Materjalispetsifikatsioon ehk lõpptoote struktuur (bill of materials, BOM) on ülevaade kõigist materjalidest ühe lõppühiku loomiseks. Materjalivaru fail (inventory status file) kajastab kõiki antud toote jaoks kasutatavate materjalide varusid ettevõttes, mis pole juba muudele tootepartiidele reserveeritud · Genereerib: Ostuvajaduste loetelu (mida, kui palju ja millal)
lõpptoote tootmiseks materjale ja komponente. MRP-II- (Tootmisressursside planeerimine) näol tegemist tagasisisendatud süsteemiga, mis võimaldab erinevate plaanimismoodulite tegevusplaanide automaatset kohandamist juhtudel, kui tegevusjadas järgneva mooduli nõudlus osutub väiksemaks eelneva asuva mooduli vajadusest. MRP II –s algab plaanimine ettevõtte äriplaanist, mille alusel koostatakse müügiplaan, siis tootmise koondplaan ja seejärel keskne tootmiskava. Keskne tootmiskava- MRP süsteemi põhilsisend on keskne tootmiskava. See on põhimõtteliselt nimekiri kõikidest lõpptoodetest ja –teenustest, mida ettevõte peab teatud ajavahemikul tootma/tarnima koos vajalike tootmismahtude ja tähtaegadega, millal konkreetset toodet või teenust vajatakse. Materjalispetsifikatsioon (bill of materials)- on diagramm, insenerijoonis või n nimekiri kõikidest materjalidest koos kogustega, mis on vajalikud ühe lõpptooteühiku tootmiseks.
build in quality by eliminating the root causes of defects. Heijunka (hi-JUNE-kuh) is a Japanese word for leveling. It is part of the lean methodology of process improvement that helps organizations match unpredictable customer demand patterns and eliminate manufacturing waste by leveling the type and quantity of production output over a fixed period of time. MRP ja ERP süsteemid Kiisler ptk 7 lk 203-210 Märksõnad: MRP lk 203, MRP-II lk 206, keskne tootmiskava lk 204, materjalispetsifikatsioon lk 205 (bill of materials) Struktuurijooniseid ja ERP andmefaile ei ole vaja pähe õppida, nii detailseks eksamil ei lähe MRP I – arvutipõhine tootmise ja varude kontrolli süsteem, mille ülesandeks on varude vähendamine, hoides samas tootmisprotsessis piisavat materjalivaru. MRP-põhimõte lähtub eeldusest, et kui on teada, millist lõpptoodet toota, siis on ka teada, kui palju tarvis selle toote jaoks materjale
Materjalide liigid ja kogused, mis tuleb hankida väljaspoolt ettevõtet, arvestades juba olemasolevadid varusid Materjalide liigid ja kogused, mida tuleb toota ettevõttes, arvestades juba olemasolevaid varusid Millal esitada tellimusi kas väljast hankimiseks või ettevõttes tootmiseks võttes arvesse tellimise täitmisaegu MRP – süsteemi põhisisend on keskne tootmiskava (MPS). See on pmst nimekiri kõikidest lõpptoodetest ja – teenustest, mida ettevõte peab teatud ajavahemikul tootma/tarnima koos vajalike tootmismahtude ja tähtaegadega, millal konkreetset toodet või teenust vajatakse. MPS koostatatkse nõudluse prognooside ja teadaoleva nõudluse alusel. Materjalispetsifikatsioon ehk lõpptoote struktuur (BOM) on diagramm , insenerijoonis või nimekiri kõikidest materjalidest koos kogustega mis on ajalikud ühe lõpptooteühiku tootmiseks
Tavaliselt asutvad ostjad JIT süsteemide puhul tarnijatega pikaajalisele lepingulistesse suhtesse. JIT süsteemide puudused: Neid ei saa hästi kasutada liiga suurenõudluse kõikumise ja liiga suurte laodefitsiidikulude korral. JIT on hea kontrolliks, kuid kehv planeerimiseks. Tarnijate kulude kasv. Sõltuvus tarnijate geograafilisest kaugusest. 6. MRP ja ERP süsteemid Märksõnad: MRP, MRP-II, keskne tootmiskava, materjalispetsifikatsioon (bill of materials), materjalivaru fail MRP on arvutipõhine tootmise ja varude kontrolli süsteem, mille ülesandeks on varude vähendamine, hoides samas tootmisprotsessis piisavalt materjalivaru. MRP põhimõte lähtub eeldusest, et kui on teada, millist lõpptoodet toota, siis on ka teada, kui palju on tarvis selle lõpptoote tootmiseks materjale ja komponente. Kontseptsioon arendati välja ja täiustati 1960. ja 1970a. MRP süsteem on
arvesse tellimuse täitmisaegu MRP II tootmisressursside plaanimine MRP II on põhimõtteliselt MRP I, kuhu on kaasatud ettevõtte finants-, turundus- ja logistikategevuse komponente. Erinevalt MRP-st on MRP II näol tegemist tagasisidestatud süsteemiga, mis võimaldab erinevate plaanimismoodulite tegevusplaanide automaatset kohandamist juhtudel, kui tegevusjadas järgneva mooduli jõudlus osutub väiksemaks eelneva mooduli vajadustest. Nt: kui keskne tootmiskava ei võimalda toota väljundeid vajalikus mahus või õigeks ajaks, kohandab süsteem müügiplaani. Lükkamispõhimõte 1. Tarneahel osaoptimeeritud 2. Eelmine aste püüab lükata järgmise astme täis kaupa, et tekib vajadus müüja 3. Tarneahela haldamine tähendab selles kontekstis ostmist ja müümist 4. Müüja püüab müüa suurte partiidena ja harva 5
kulusid. Kui see jõuab veel edasi, siis see muutub 100x kulukamaks jne. kogu aeg x10. See reegel on aluseks JIT süsteemile, kõik tegevused peavad olema 100% õigesti tehtud. 49. Mida kujutab endast MRP? (materjalivajaduste planeerimine) PÕHIMÕTE: tootmise ja varude kontroll. Kui on teada, millist lõpptoodet on vaja toota, siis teatakse ka kui palju on vaja materjali. EESMÄRK: Varude vähendamine, hoides samas tootmisprotsessides piisavalt materjalivaru. PÕHISISENDID: Keskne tootmiskava – nimekiri kõikidest lõpptoodetest -ja teenustes, mida ettevõte peab teatud ajaperioodi jooksul tootma/tarnima. Materjalispetsifikatsioon ehk lõpptoote struktuur (bill of materials BOM) – kõik detailid, mida lõpptoote tegemiseks vaja on. Materjalivaru fail – kajastab varusid ettevõttes 50. Mis on MRP II ? (tootmisressursside planeerimine) PÕHIMÕTE: Tootmisressursside plaanimine - MRP I laiendus. Kaasatud on ettevõtte finants-, turundus- ja logistikategevuse komponente.
Samuti on materjalivaru registrisse sisestatud läbimisajad: kas ettevõttesiseselt tootepartii tootmiseks vajalik aeg või tarnijalt ostetava materjali tarneaeg. Süsteem genereerib tellimuse materjali vajamise hetkest läbimisaja võrra varem. MRP süsteem kasutab keskset tootmiskava, materjalide spetsiikatsiooni ning materjali- varu faili koos komponentide tellimise läbimisaegadega ajaplaani loomiseks, mis algab kompo- nentide tootmisest/ostust ja lõpeb toote lõppkoostega keskse tootmisplaani nõuete kohaselt. Süs- teem võrdleb komponentide nimekirja olemasolevate varude laoseisudega ning esitab nõudmised
annaabi.ee 
