käsitlemiseks ja veoks. Alaliigid korduskasutuspakend ja ühekordnepakend. Reguleerib pakendiseadus 21.04.2005 4. jäätmekava- Keskkonnaministeeriumi-> jäätmeseadus sätestab üleriigilise maakonna, linna, valla jäätmekava koostamise. Koostab KOV. 5- aastaks 1) jäätmekäitluse hierarhia järgimise põhimõte: vältida jäätmeteket nii palju kui võimalik, korduvkasutus, jäätmed ringlusesse, taaskasutada 2) Põhimõte saastaja maksab 3) laiendada tootjavastutust 4) iseseisvuse ja läheduse põhimõte 5. Med. Jäätmed- jäätmed, mis tekivad inimeste, loomade haiguste diagnoosimisel, ravimisel,mikrobioloogilised preparaadid, patoloogilisd jäätmed, veri ja vere komponendid. Lahangu või med.protseduuride käigus kogutud kehavedelikud või nendega küllastunud materjalid, saastunud med. Terariistad( mitte süstalde korpused), ravimi jäägid, tsütostaatilised jäätmed(punane kott) Jäätmed puruststakse ja autoklaavitakse ühes anumas. 6
jäätmemahukamatel võistlejatel 80. Milliseid majanduslikke mõjutusmeetmeid kasutatakse (nimeta vähemalt 5)? saastetasu, loodusvarade kasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasumäär, jahipiirkonna kasutusõiguse tasumäär, saastetasu maksmise kohustuse asendamist tõhusate keskkonnakaitsemeetmete finantseerimise kohustusega, riigimakse, kohalikke makse, pandisüsteemi, tootjavastutust, keskkonnakindlustust, riigi toetust avaliku sektori keskkonnakaitse infrastruktuuri väljaarendamiseks, keskkonnahoidlike tehnoloogiate juurutamist ja jätkuva kasutamise soodustamist, kompensatsioonimehhanismi teatud keskkonnaalaste piirangute kehtestamise eest, majandushoobasid efektiivsema energiakasutuse soodustamiseks. 81. Mis on saastetasu?
4) rehvid Tootjavastutuse põhimõtte kohaselt peab tootja tagama tema turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise, korduskasutamise või nende kõrvaldamise. Nende tegevustega seotud kulud kannab tootja. Tootjal on kohustus koguda ja edasisele käitlemisele suunata ka sellest probleemtootest tekkinud jäätmed, mis on turule lastud enne tootjavastutuse rakendumist (nn endisaegsed ehk ajaloolised jäätmed). Tootjavastutust rakendatakse: 1) patareidele ja akudele alates 1. maist 2004; 2) mootorsõidukitele ja nende osadele alates 1. jaanuarist 2005; 3) elektri- ja elektroonikaseadmetele alates 13. augustist 2005; 4) rehvidele 1. jaanuarist 2005. Tootjavastutus on "saastaja maksab" põhimõtte laiendus ning seda nimetatakse sageli ka laiendatud tootjavastutuseks (ingl extended producer's responsibility). See tähendab seda, et
toodetele paremad tingimused, kui on nende reostus- ja jäätmemahukamatel võistlejatel. 80. Milliseid majanduslike mõjutusmeetmeid kasutatakse(vähemalt 5) - saastetasu, loodusvarade kasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasumäär, jahipiirkonna kasutusõiguse tasumäär; saastetasu maksmise kohustuse asendamist tõhusatekeskkonnakaitsemeetmete finantseerimise kohustusega, riigimakse; kohalikke makse; pandisüsteemi; tootjavastutust; keskkonnakindlustust. 81. Mis on saastetasu - saastetasu saasteainete heitmisel välisõhku, veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse, saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest, pakendiaktsiis -1997. 82. Mis on ressursitasu - maavara kaevandamisõiguse tasu, vee erikasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu, kasvava metsa raieõiguse tasu ja jahipiirkonna kasutusõiguse tasu. 83. Milles seisneb märgalade tähtsus - On üldiselt maailmas aksepteeritud ning
· võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest · on tekkinud kahju · rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kahju = igasugused negatiivsed tagajärjed: varaline kahju VÕI mittevaraline kahju 12. Lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamine (deliktiõigus). Lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamist reguleerivat instituuti nimetatakse deliktiõiguseks. Deliktiõigusega reguleeritakse: · Kahju süülist põhjustamist · Riskivastutust · Tootjavastutust. Kahju tekitamine lepinguväliselt on eelduslikult õigusvastane, kui see tekitati surma põhjustamisega, kehavigastuse või tervisekahjustuse tekkimisega, vabaduse võtmisega, omandi või valduse rikkumisega jms-ga. Süü vormideks on tahtlus ja hooletus. Lepinguvälise kahju küsimustes arvestatakse süü hindamisel ka kahju tekitaja omadusi. Seaduses sätestatud juhtudel vastutab lepinguväliselt kahju tekitanud isik sõltumata süüst. 13. Kahju hüvitamise eesmärk. Varaline kahju
üldregulatsiooni § 115. Samuti LEL-te võlasuhted. Erinevus on vastutuse ranguse küs. Esimesel juhul vabaneb vastutusest vääramatu jõu olemasolul, DÕ puhul süü puudumisel. 17. Millised on DÜK-u eeldused ja kes neid eelduseid peab tõendama? Missugustel juhtudel ei kujuta inimese keha või selle osa liikumine tegu DÜK-u elemendi tähenduses? Üldkoosseis tähendab DÕ-likku üldvastutust. Saab eristada veel riski- ja tootjavastutust. Need on erikoosseisud. DÜK klassikalises strukt-s saab eristada 3 põhieeldust: obj teokoosseis, õigusvastasus, süü. Obj koosseisu enda juures tuleb erist: kahju tekitaja tegu, kannatanu õigushüve kahjustamine, põhjuslik seos eelneva kahe vahel. Õigusvastasuse tasandil tehakse 1 etapis õigusvastasus kindlaks või otsustus, 2 etapis konstrueeritakse, kas õigusvastsus ei ole välist § 1045 lg 2 toodud asjaolude tõtt
· võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest · on tekkinud kahju · rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kahju = igasugused negatiivsed tagajärjed: varaline kahju VÕI mittevaraline kahju 12. Lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamine (deliktiõigus). Lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamist reguleerivat instituuti nimetatakse deliktiõiguseks. Deliktiõigusega reguleeritakse: · Kahju süülist põhjustamist · Riskivastutust · Tootjavastutust. Kahju tekitamine lepinguväliselt on eelduslikult õigusvastane, kui see tekitati surma põhjustamisega, kehavigastuse või tervisekahjustuse tekkimisega, vabaduse võtmisega, omandi või valduse rikkumisega jms-ga. Süü vormideks on tahtlus ja hooletus. Lepinguvälise kahju küsimustes arvestatakse süü hindamisel ka kahju tekitaja omadusi. Seaduses sätestatud juhtudel vastutab lepinguväliselt kahju tekitanud isik sõltumata süüst. 13. Kahju hüvitamise eesmärk. Varaline kahju
mittevaraline kahju 12. Lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamine (deliktiõigus). Lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamist reguleerivat instituuti nimetatakse deliktiõiguseks. Deliktist tuleneva tsiviilvastutuse eeldusi reguleeritakse seaduses lepingulise vastutuse sätetest eraldi, kuid tagajärgi (milline kahju, kuidas hüvitada) reguleerib VÕSi ptk 7. Deliktiõigusega reguleeritakse: 1. Kahju süülist põhjustamist 2. Riskivastutust 3. Tootjavastutust. 13.Kahju hüvitamise eesmärk. Varaline kahju. Otsene varaline kahju. Saamatajäänud tulu. Mittevaraline kahju. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Varaline kahju a. otsene varaline kahju (§ 128 lg 3) 1. kaotsiläinud, hävinud või halvenenud vara väärtuse vähenemine
4. Missugustel võlaõigusseaduses sätestatud juhtudel on lepinguvälist võlasuhet reguleeriv leping tühine? Üldised alused TsÜS-ist: 3 heade kommete vastasus * NT Kui A tapab B ära, siis ta ei vastuta. seadusevastasus 1051 - keelab välistada vastutust tahtliku kahju tekitamise puhuks. 1067 - keelab lepinguga piirata/välistada tootjavastutust. (Nt tervishoiuteenuse lepingus ilmselt ei saa (tüüptingimuste regulatsioon, tervishoiuteenuse enda imperati- ivsed sätted)) 5. Kuidas on kehtivas õiguses eristatud lepinguväliste võlasuhete õigust ja avalikku õigust? Avaliku võimu kandja ei vastuta kahju tekitamise korral mitte VÕS alusel, vaid riigivastutuse seaduse alusel. Riigivastutuse seaduse 1 lg 3-s on näidisloetelu juhtudest, kus avaliku võimu kandja tsiviilõigussuhtes osaledes
annaabi.ee 
