lõppu pestakse pinda vee või nõrga soolhappe · Segu täiendav segamine ja vee lisamine vajaduse lahusega, et uhtuda kivikildudelt tsement maha korral Pritskrohv · Telliste vormimine metallvormides pressimise teel · Pritsitakse pinnale ja jäätakse silumata · Toortelliste ladumine vagonettidele · Varjab hästi aluspinna ebatasasusi · Telliste kivistamine autoklaavis aururõhu all Tehismarmor Ei tohi kasutada vundamentides ja soklites; ahjude, lõõride ja korstnate valmistamiseks · Lihvitud ja poleeritud krohv Silikaltsiit
Silikaattellis on peamine silikaattoode. Tema toormaterjalideks on kvartsliiv, lubi ja vesi. Vee ülesandeks on lubja kustutamine ja segule vajaliku kleepuvuse andmine. Silikaattellise tootmisel esinevad järgmised põhioperatsioonid: • liiva kaevandamine, toimetamine tehasesse ja sõelumine; • lubja jahvatamine; • segu valmistamine koos lubja kustutamisega • segu täiendav segamine ja vee lisamine vajaduse korral • telliste vormimine metallvormides pressimise teel • toortelliste ladumine vagonettidele; • telliste kivistamine autoklaavis Temperatuur autoklaavis on 170…1800C ja autoklaavimine kestab 8…12 tundi. Kõrge temperatuuri ja rõhu mõjul liiv ja lubi ühinevad kaltsium-hüdrosilikaadiks. Silikaattellis võib olla massiivne või õõnes. Kujult ja mõõtmetelt on nad täpsemad. Silikaattelliseid kasutatakse nn. puhasvuukmüüritiste ladumiseks (fassaaditellis). Silikaattellist ei tohi kasutada vundamentides ja
Silikaattellise tootmisel esinevad järgmised põhioperatsioonid: • liiva kaevandamine, toimetamine tehasesse ja sõelumine; • lubja jahvatamine; • segu valmistamine koos lubja kustutamisega (pöörlevas trumlis auru rõhu all või silos märja segu laagerdamisega); • segu täiendav segamine ja vee lisamine vajaduse korral (valmis segu niiskuse sisaldus peab olema 8…10 %); • telliste vormimine metallvormides pressimise teel 15…20 MPa rõhu all; • toortelliste ladumine vagonettidele; • telliste kivistamine autoklaavis 0,8…0,9 MPa aururõhu all. Silikaattelliseid kasutatakse nn. puhasvuukmüüritiste ladumiseks (fassaaditellis). Silikaattelliste värvus on enam-vähem valge. Kunagi lisati telliste segule põlevkivituhka. Need tellised olid veidi hallikad. Vanemates hoonetes võib neid telliseid kohata. Pigmentide lisamisega võib saada ka värvilisi telliseid.
- liiva kaevandamine, toimetamine tehasesse ja sõelumine; - lubja jahvatamine; - segu valmistamine koos lubja kustutamisega (pöörlevas trumlis auru rõhu all või silos märja segu laagerdamisega); - segu täiendav segamine ja vee lisamine vajaduse korral (valmis segu niiskuse sisaldus peab olema 8-10%); - telliste vormimine metallvormides pressimise teel 15-20 MPa rõhu all; - toortelliste ladumine vagonettidele; - telliste kivistamine autoklaavis 0,8-0,9 MPa aururõhu all Temperatuur autoklaavis on 170-180 °C ja autoklaavimine kestab 8-12 tundi. Silikaat-tellised jagunevad rea-, väärik- ja lõhestatud tellisteks. Reatellis on õõneteta. Tema mõõtmed on 250 x 120 x 65 mm või 250 x 120 x 88 mm. Reatellise margid on 100, 125, 150, 200 ja 250 ( mark näitab survetugevust kg/cm²). Külmakindlus 15-25 tsüklit ( sõltuvalt margist)
rafineeritusega. Pärast ehnatoni surma pöörduti tagasi vana stiili juurde. Kunsti iseloomustab nüüd püüd rafineerituse, toreduse, pidulikkuse ja kolossaalsuse poole. Saiidide ajastul püütakse immiteerida vana riigi teoseid. Väga kõrgel kohal oli kunstkäsitöö. 4. Mesopotaamia: ARHITEKTUUR: Mesopotaamias oli vähe looduslikku ehitusmaterjali kivi seepärast oldi siin sunnitud ehitamisel tarvitama õhu käes kuivanud telliskive, toortelliste valmistamine. Puitu äärmiselt vähe. Umbes aastal 1800 eKr ühendas suur valitseja Hammurapi Babülooniast Lõuna- ja Põhja-Mesopotaamia üheks suureks Babüloonia riigiks. Vana-Babüloonia tähtsamad ehitised olid templid ja valitsejate lossid. Eeldatakse, et tunti võlvimist ja osati telliskividest püstitada sambaid. Seinte katmiseks ja kaunistamiseks kasutati glasuuritud ja värviliste mustritega saviplaate. Iga templi aluseks oli templitorn ehk tsikuraat
Tehismarmorit kasutatakse sisetöödel. 34. Silikaattellise tootmine, olulised ehituslikud näitajad, kasutuskohad Tootmine: Toormaterjal kvartsliiv, lubi ja vesi 1. liiva kaevandamine, toimetamine tehasesse ja sõelumine 2. lubja jahvatamine; 3. segu valmistamine koos lubja kustutamisega (pöörlevas trumlis auru rõhu all või silos märja segu laagerdamisega) 4. segu täiendav segamine ja vee lisamine vajaduse korral 5. telliste vormimine metallvormides pressimise teel rõhu all 6. toortelliste ladumine vagonettidele 7. telliste kivistamine autoklaavis aururõhu all Olulised ehituslikud näitajad: tihedus on 1850...1950kg/m³, veeimavus 1015% ja soojaerijuhtivus kuival kivil =0,7....0,8W/mK, niiske kivi W=5% =1,0W/mK. Paindetugevus 4...5N/mm2. Külmakindlus vähemalt 50 tsüklit. Tulekindlus mittepõlev (klass A). Survetugevus 88mm ja 65mm paksusega kividel ja plokkidel 25N/mm². Mõõdud: 250x60x65 või 250x85x65. Kasutuskohad:
Tehismarmorit kasutatakse sisetöödel. Tehismarmori saamine on väga töömahukas ja erioskusi nõudev. 65) 34. Silikaattellise tootmine, olulised ehituslikud näitajad, kasutuskohad 66) TOOTMINE 67) tootmisel esinevad põhioperatsioonid: 1. liiva kaevandamine, toimetamine tehasesse ja sõelumine 2. lubja jahvatamine 3. segu valmistamine koos lubja kustutamisega 4. segu täiendav segamine ja vee lisamine vajaduse korral 5. telliste vormimine metallvormides pressimise teel 6. toortelliste ladumine vagonettidele 7. telliste kivistamine autoklaavis 68) Temperatuur autoklaavis on 170- 1800C ja autoklaavimine kestab 8- 12 tundi. Kõrge temperatuuri ja rõhu mõjul liiv ja lubi ühinevad kaltsium-hüdrosilikaadiks. Tavalistes tingimustes sellist reaktsiooni ei toimu. 69) EHITUSLIKUD NÄITAJAD 70) Silikaattelliste tihedus on 1850- 1950 kg/m³, veeimavus 10-15% , soojaerijuhtivus kuival kivil =0,7- 0,8W/m°C,
Tehismarmorit kasutatakse sisetöödel. 44.Silikaattellise tootmine, olulised ehituslikud näitajad, kasutuskohad Liiva kaevandamine, toimetamine tehasesse; lubja jahvatamine; segu valmistamine koos lubja kustutamisega (pöörlevas trumlis auru rõhu all või silos märja segu laagerdamine); segu täiendav segamine ja vee lisamine vajaduse korral (valmis segu niiskus peab olema 8-10%); telliste vormimine metallvormides pressimise teel 15-20 MPa rõhu all; toortelliste ladumine vagonettidele; telliste kivistamine autoklaavis 0,80,9 MPa aururõhu all (temp autoklaavis 170-180 kraadi, kestab 8-12h). Tihedus 1850-1950 kg/m3, veeimavus 10-15%. Külmakindlus 50 tsüklit. Tulekindlus mittepõlev (klass A). Kasutatakse fassaaditellistena. Lõhestatud (tavalise tellise lõhestamisel saadud tellist) kasutatakse fassaadi kattematerjalina. Silikaattellis on enam-vähem valge. Kunagi lisati telliste segule põlevkivituhka, mis tegi nad hallikaks
Tehismarmor kujutab endast lihvitud ja poleeritud krohvi. Tehakse tugeva sideaine taignast, millele segatakse juurde pigmenti. Segu kantakse pinnale ja peale kivistumist lihvitakse üle.Tehismarmorit kasutatakse sisetöödel 44. Silikaattellise tootmine, olulised ehituslikud näitajad, kasutuskohad Tootmine- Liiva kaevandamine->toimetamine tehasesse->sõelumine->lubja jahvatamine->Segu valmistamine->Segu segamine->Telliste vormimine->Toortelliste ladumine vagonettidele->telliste ivistamine autoklaavis(170...1800C, kestab 8...12h) Survetugevus 25N/mm². Veeimavus 10-15%.Soojaerijuhtivus =0,7....0,8W/mK, Paindetugevus 4...5N/mm2. Külmakindlus vähemalt 50 tsüklit. Kasutatakse fassaadides, ei tohi kasutada vundamentides, kortstnate ladumiseks (pole veekindel, ega tulekindel) Autoklaavitud poorbetoontooted- tootmine, kasutamine
Puudub ka vajadus ehitusplatsi segusõlme järele. 34. Silikaattellise tootmine ja olulised ehituslikud näitajad Silikaattellis Silikaattellise tootmisel esinevad järgmised põhioperatsioonid: *liiva kaevandamine, toimetamine tehasesse ja sõelumine; *lubja jahvatamine; *segu valmistamine koos lubja kustutamisega *segu täiendav segamine ja vee lisamine vajaduse korral *telliste vormimine metallvormides pressimise teel *toortelliste ladumine vagonettidele; *telliste kivistamine autoklaavis Silikaattelliste värvus on enam-vähem valge. Kunagi lisati telliste segule põlevkivituhka. Need tellised olid veidi hallikad. Vanemates hoonetes võib neid telliseid kohata. Pigmentide lisamisega võib saada ka värvilisi telliseid. Silikaattellist ei tohi kasutada vundamentides ja soklites - ei ole küllaldase külmakindlusega ja
· liiva kaevandamine, toimetamine tehasesse ja sõelumine; · lubja jahvatamine; · segu valmistamine koos lubja kustutamisega (pöörlevas trumlis auru rõhu all või silos märja segu laagerdamisega); · segu täiendav segamine ja vee lisamine vajaduse korral (valmis segu niiskuse sisaldus peab olema 8...10%); · telliste vormimine metallvormides pressimise teel 15...20 MPa rõhu all; · toortelliste ladumine vagonettidele; · telliste kivistamine autoklaavis 0,8...0,9 MPa aururõhu all. 05.05.2014 · olulised ehituslikud näitajad ja kasutuskohad Silikaattellis võib olla massiivne või õõnes. Kujult ja mõõtmetelt on nad täpsemad. Mõõtmed samad. Silikaattelliseid kasutatakse nn. puhasvuukmüüritiste ladumiseks (fassaaditellis). Lõhestatud tellist kasutatakse fassaadi kattematerjalina. Õõnesplokk 250x240x192mm. Ploki kaal 16kg
Toortellise leiutamine ( üsna pea aga ka telliste põletamine ) võimaldas teha kapitaalsemaid ehitisi, sellega seoses jõuti üsna varsti ka võlvi ja kaare juurde. Kuna Mesopotaamia aladel oli väga vähe puud ja kivi, sundis see otsima võimalusi katuse ehitamiseks. Eeskujuks oli roogonnide võlvina kummuv lagi, seda 4 jäljendades hakati laduma valevõlve, mis moodustusid toortelliste järkjärgulise ülelaskmisega keskpunkti juures. Valevõlv aga tegi asjatult ruumi kõrgeks, otsides uusi võimalusi jõutigi võlvi ehitamiseni ( varseimad teated võlvidest ja kaartest pärinevad 4. at. keskpaigast eKr.). Võlvid toetati massiivsetele seintele. Katuse tegemiseks täideti võlvikannad tambitud pinnasega ja ehitati peale lame savikatus. Mesopotaamia elamu oli tänava poole pööratud umbseintega, selles olid tavaliselt ainult mõned kitsad sissepääsuavad. Kogu elu oli
annaabi.ee 
