Bakter on tundlik madalale temperauurile.Clostridium perfringens on toidumürgitus. Nad on laialt levinud keskkonnas ning sageli esineb inimestel, kodu- ja metssigade soolestikus. STOPHYLOCOCCUS AURENS Stophylococcus aurens on bakteriliik koberakkude keskkonnast. seda esineb looduses kõikjal, sealhulgas paljude inimeste nahal ja ülemistel hingamisteedel.baker põhjustab limastekstade põletiku ja mürgituse. peiteperiood 1-6 H, mürgituse kestvus 6-24H. Levib lõikehaavadelt, paistetest, toorpiimast ja udarapõletikust. Haigusnähud:kõhuvalud, oksendamine, nõrkus, iiveldus ja krambid. ESCHERICHIA COLI Soolebakter elab põhiliselt imetajate soolesikus. Nad toodavad Kvitamiini ja elavad jämesooles, kus aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toidu imendumisele. Enamik selle haiguse tüvesid ohutud kuid mõned võivad põhjustada tõsiseid toidumürgitusi. CLOSTRIDIUM BOTULINUM On lihashalvatusega kulgev väga raske haigus, mda põhjustab clostridium botulinum
keegi nende juustu järele ei teeks. Siiski ei suutnud nad vältida, et Po´tasandikul tuli turule kõva riivjuust, Grana Porno. Aastasadu kestis mõlema juusturegiooni vahel tüli, kuni 1955.aastal valitsuse määrus andis mõlemale juustusordile sertifikaadi ja piiritles vastastikku tootmispiirkonnad. Ajalugu-valmistamine Ehtne Parmesan valmib ainult piimast, mida lüpstakse 1.aprillist kuni 11. novembrini. Teda tehakse toorpiimast, mitte pastöriseeritud piimast. Peale tera tükeldamist kõrvaldatakse vadak. Ülejäänud segu kuumutatakse 52-55C juures teda pidevalt segades. Kui segu on settinud, kõrvaldatakse ülejäänud vadak. Juustumeistrid kurnavad rätikuga tera katlast välja ja valavad ta vooderdatud rättidega vormidesse. Peale väga ettevaatlikult pressimist pannakse 24-40 kilo kaaluvad juustud valmimiskeldrisse, kus nad valmivad üks aasta 16-18´C ja kõrge
töödeldud piima. Valminud jogurt maitses hästi ning meenutas maitsestamata jogurtit, mida võib leida ka poes. Nõrgima hinde sai variant number 1, kuna oli tunda kõrvalmaitset ning konsistents oli ebaühtlane ning vedel. Jogurt number 3 meenutas maitselt ja konsistentsilt rohkem jogurtit, mis oli valmistatud UHT töödeldud piimast, kuid maitseomadustelt jäi siiski veidi alla. Kõigil variantidel oli jogurtile iseloomulik veidi hapukas lõhn, teistest enam oli seda tunda toorpiimast tehtud jogurti korra. Teises osas uurisime mikroskoobi all erinevaid piimhappebaktereid. Eelnevalt valmistasime kuumfikseeritud preparaadid ning igale preparaadile kandsime võrdluseks E.Coli ja Sarcina tüved. See järel asusime preparaate mikroskopeerima ja pildistama. Preparaadid tulid välja ning uurimise käigus selgus, et tegu oli gram-positiivsete piimhappebakteritega. Leidus nii ümaraid kuid kepikestekujulis bakterite kogumeid, mõnede preparaatide vaatlusel selgus, et osad tüved on
töödeldud piima. Valminud jogurt maitses hästi ning meenutas maitsestamata jogurtit, mida võib leida ka poes. Nõrgima hinde sai variant number 1, kuna oli tunda kõrvalmaitset ning konsistents oli ebaühtlane ning vedel. Jogurt number 3 meenutas maitselt ja konsistentsilt rohkem jogurtit, mis oli valmistatud UHT töödeldud piimast, kuid maitseomadustelt jäi siiski veidi alla. Kõigil variantidel oli jogurtile iseloomulik veidi hapukas lõhn, teistest enam oli seda tunda toorpiimast tehtud jogurti korra. Teises osas uurisime mikroskoobi all erinevaid piimhappebaktereid. Eelnevalt valmistasime kuumfikseeritud preparaadid ning igale preparaadile kandsime võrdluseks E.Coli ja Sarcina tüved. See järel asusime preparaate mikroskopeerima ja pildistama. Preparaadid tulid välja ning uurimise käigus selgus, et tegu oli gram-positiivsete piimhappebakteritega. Leidus nii ümaraid kuid kepikestekujulis bakterite kogumeid, mõnede preparaatide vaatlusel selgus, et osad tüved on
Viljandi- Pärnu ja Harjumaal. Kitsede arvukuse tõus on olnud kiirem alates 1994.aastast. Üheksakümnendatel aastatel on kitsede arvukus tõusnud ka paljudes Kesk ja Ida- Euroopa riikides (Albaania, Slovakkia, Kreeka, Leedu, Läti). Seda võib seletada nii suurema tööpuudusega maal kui ka sellega, et väikemajapidamistes on hakatud kitsepiimast kodusel teel juustu valmistama. Juustu müügist on aga kitsepidajad saanud suurema osa farmi sissetulekutest. Paraku enamus toodetud toorpiimast kasutatakse Eestis töötlemata kujul joogipiimana omas peres. Rahaliselt turustatud piima hulk on väike. Üldiselt võib öelda, et toorpiima farmisisese ümbertöötlemise oskused juustuks, jogurtiks või mõneks muuks piimatooteks on Eesti kitsekasvatajatel tagasihoidlikud. Kuid aasta-aastalt on need oskused kasvanud ja leidub kitsekasvatajaid, kes ka kitsepiimatooteid müüvad. Praegusel hetkel on Eestis 4-5 suuremat kitsefarmi. Eesti suuremas - perekond Kooremite
2 Piimatoodang hakkas Eestis alanema üheksakümnendate aastate alguses ning tõusis esimest korda alles 1997.a., millele järgnes Venemaa majanduskriisi tõttu ja ekspordinõudluse vähenemise tagajärjel taas toodangu langus. Võrreldes 1989. aastaga on piimatoodang praegu kaks korda väiksem. Toorpiima kvaliteet on aastatega märgatavalt paranenud. ELis kehtivatele toorpiima nõuetele vastab praegu 93% kogu Eestis toodetud toorpiimast. Piima rasvasus on keskmiselt 4,1%. 2000 aastal oli ilmastik tervikuna karjakasvatajale soodne. Toorpiima kvaliteet oli 2000 aastal järgmine: eliit- või kõrgem sort 83% ning I sort 14%. Piima kvaliteedi puhul on märgatav ka sesoonsus. Kvaliteet on madalam III kvartalis ja kõrgem talvel - IV kvartalis. Selline trend oli jälgitav 1999 aastal, samas 2000. a oli toorpiima kvaliteet stabiilne. Aretusprogrammidega on õnnestunud lehmade poolt toodetava
eesmärgi poole liikumisel? Eesti Piimaliidu ja piimandusühistu E-Piim juhatuse esimees Jaanus Murakas on kindlalt veendunud, et Eestisse oleks otstarbekas ehitada uus tööstus, mis suudaks päevas ümber töötada kuni 1000 tonni toorpiima. Eestis toodetakse praegu ligi 2000 tonni toorpiima päevas. Olemasolevatel piimatööstustel puudub aga efektiivne võimekus kogu selle piimakoguse töötlemiseks. Seetõttu viiakse suur hulk Eestis toodetud toorpiimast riigist välja. Riiklikus plaanis vaadates on aga toorpiima eksport, olgu siis Leetu või mujale, kõige mõttetum tegu, mida piimaga üldse teha saab. (Raudla 2014) 6 Muraka hinnangul on Eestis Euroopa Liidu toetuste abil tehtud palju investeeringuid piimafarmidesse, seevastu piimatööstuste toetamine on olnud tagasihoidlik. „Meil on maailma tipptasemel farmid, aga piimanduses peavad olema tugevad nii esmatootmine
sama perioodiga võrreldes 1,7% ehk 5,8 tuhat tonni enam. Lehmade arv on stabiliseeritud ja isegi kasvanud, olles 2011.a I poolaasta võrdluses ca 600 võrra suurenenud. Piima tootmine ja kvaliteet Eestis toodetakse piima rohkem, kui me ise tarbime. 2011. Aasta I poolaastal eksporditi 37% toodangust (rahalises väärtuses) EL ja kolmandatesse riikidesse. Eesti piima kvaliteet oli jätkuvalt väga hea. 2011. Aasta Ipoolaastal kuulus eliit- ja kõrgemasse sorti 98,8% kokku ostetud toorpiimast, mida on 1,4% rohkem, kui aasta tagasi. Toorpiima kvaliteediklasside nõuded ning nõuetekohasuse määramise meetodid ja kord Kohustuslikud nõuded toidukõlblikuks tunnistatud lehma toorpiima kvaliteediklasside kohta. TOORPIIMA KVALITEET Kui bakterite üldarv ja somaatiliste rakkude arv vastavad erinevate kvaliteediklasside nõuetele, kuulub toorpiim madalamasse kvaliteediklassi. Toorpiima kvaliteediklass kehtib toorpiima analüüsi tulemuste teadasaamise päevast kuni
annaabi.ee 
