- desinfitseeriv geel sulgeb nisaavad - hävitab nisanahalt bakterid - pehmendab ja kaitseb nisanahka(tuule, päkesekiirguse, putukate jms. eest). Lehmade lüpsikohalt ärasuunamine - Toimugu samuti rahulikult, neid vaid häälega ergutades - pelae lüpsi peaks loomad koheselt sööma asuma. See väldib nende mahaheitmise vahetult lüpsi järgselt ja seega nisade saastumist nisakanali avatud staadiumis. Toorpiima kogumise ja veo nõuded - kogumine ja vedu peab tagama toorpiimale ettenähtud nõuete säilimine - piima kogumiseks ja veoks võib kasutada mittekorrodeeruvast ja toiduga kokku puutuda lubatud materjalist mahuteid, millised peavad olema puhtad ja desinfitseeritud ning tihedalt suletavad. - mahuteid tuleb pesta, desinfitseerida ja loputada joogiveega enne kasutamist, kuid mitte harvem kui kord päevas. Piima kvaliteedi nõuded - farmis toodetava piima kvaliteedis sõltub: - otseturustuse korral seda piima tarvitavate inimeste tervis
Triglütseriidide lagundamine põhiliselt piima natiivse lipaasi toimel, tagades substraadine di- ja monoglütseriide 3. termofiilsed bakteriaalsed juuretised lipolüütiliselt aktiivsemad Lipolüütiliselt kõige aktiivsemad on mikroseened (vt skeemilt metüülketoonide moodustumist mütseelis ja spoorides) Sinihallitusjuustud · Roquefort lambajuust · Lambapiimas rasva 8%, , pH 6,8 Tootmine · Toorpiimale ei lisata põhijuuretist (Külmal perioodil 0,2% juuretise kultuuri) · Laapimine (kõrge lipolüütilise aktiivsusega lambalaap) 18-20ºC 2-3 päeva (tänapäeval 140ºC, 1 sek ->70ºC · Kalgendi moodustumine, lisatakse P.roqueforti, temp 32ºC, seisab 48h · Lõikamine kuupideks (1-3cm) · Segamine · Vadaku eraldamine · Vormimine ja pritsimine lisastarteriga P.roqueforti · Õrn pressimine, vormidele asetataks peale plaat, juustu nõrutamine 2-3 päeva, pinnale moodustub koorik
Lisatakse juustudele klostriidide inhibeerimiseks (nt Gouda, Edam) Toorpiima normaalne mikrofloora: 1. mikrokokid 2. strepto- ja laktokokid 3. GN pulkbakterid sh kolivormid 4. asporogeensed GP 5. Bacillus spoorid 6. juhuslik mikrofloora Suure arvukuse >105 CFU/ml korral moodustavad GN pulkbakterid 30% kultiveeritavatest bakteritest NB: Kultiveeritavate bakterite arvukus on kvaliteedi ja tootmiskultuuri indikaator Toorpiimale esitatavad mikrobioloogilised nõuded: Inglismaa: <2x104 CFU/ml Eesti: AM (30°C juures): <100 000 CFU/ml Pakendatud toorpiim: <50 000 CFU/ml S.aureus: 100 CFU Somaatiliste rakkude arv: 400 000 r/ml Pidurdusainete sisaldus: 0,01RÜ Tiitritav happesus: 17°Th Th- Thörneri kraad: Piima neutraliseerimiseks kulutatud leelise hulk ml-des ff manulusel Kultiveeritavate bakterite koosluse struktuur toorpiimas: 1. GP kokid:
on või konsistents tahkem ja või on raskesti määritav. • HANGUMISTEMPERATUURIKS nimetatakse temperatuuri, mille puhul vedel rasv muutub tahkeks. Piimarasv hangub 18…23 kraadi vahel. • REFRAKTSIOONIARV iseloomustab valguskiirte murdumise suurust rasva läbimisel. Piimarasva refraktsiooniarv määratakse 40 kraadi juures ja see on 42…45. PIIMA KEEMILISED - FÜÜSIKALISED OMADUSED PIIMATÖÖSTUSTE POOLT TOORPIIMALE ESITATAVAD LISANÕUDED • lüpstud tervetelt lehmadelt, järgides kehtivaid hügieeni- ja veterinaarnõudeid; • jahutatud 2 tunni jooksul pärast lüpsmist vähemalt 8 kraadini; • sademete ja helvesteta, valge või kreemika varjundiga; • ilma neutraliseerivate aineteta (ammoniaak, sooda); • toorpiima happesus peab jääma vahemikku 16–21 °Th. PIIMA KUUMTÖÖTLEMISE EESMÄRGID 1. patogeensete mikroorganismide hävitamine toiduohutuse eesmärgil; 2
eest või tasuta üle Eestis asuvast piimatootmisettevõttest otse tarbijale. Toorpiima, välja arvatud väikeses koguses otse tarbijale mõeldud toorpiima, toodetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 kohaselt. Piimatootmisettevõte peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 hügieeninõuetele. (Meremäe, s.a.) 5.9 Nõuded pastöriseeritud piimale Kui toorpiimale esitatakse nõuded bakterite üldarvule, somaatiliste rakkude arvule ja teatud juhtudel ka Staphylococcus aureus'e arvukusele, siis pastöriseeritud piimale 42 kehtivad teised nõuded. Pastöriseeritud piima mikrobioloogilised näitajad on ära toodudKomisjoni määruses (EÜ) 1441/2007. (Ibid) Toorpiimale võidakse täiendavalt esitada veel järgmiseid nõudeid:
Bakterid satuvad piima põhiliselt õhust, lohakalt pestud lüpsiinventarist ja lehma udaralt lüpsihügieeninõuete eiramisel. Somaatiliste(som) rakkude arv (SRA) piimas. Somaatiliste rakkude arv piimas suureneb udarapõletiku ehk mastiidi korral, kinnijäetavate lehmade piimas,alles poeginud lehmadel,mis normaliseerub esimese laktatsioonikuu jooksul.. 38. Piima sordilisus. Sõltuvalt piima füüsikalis-keemilistest ja mikrobioloogilistest omadustest jaotatakse piim sortidesse. Toorpiimale on kehtestatud kvaliteedi näitajad. 39. Lüpsiseadmete klassifikatsioon. Lüpsiseadmed liigitatakse: 1. kasutusalade järgi a) asemetel lüpsmiseks b) lüpsikojas ehk platsil c) väljas lüpsmiseks 2. piimakogumisviisi järgi a) kannulüps (ehk ämbrisselüps b) torusselüps 40. Lüpsiseadme üldehitus ja talitlus. Lüpsimasin koosneb neljast nisakannust, kollektorist, pikast piimavoolikust ja pikast vaakumvoolikust ja pulsaatorist
elektripliit või põleti pastöriseerimise ja (4) keetmise mõju toorpiimale 52. Algloomade 1) Praktiline töö Loodusõpetus: Keskkond ja Õppevahendid: põhitunnuste võrdlus mikroskoobiga: taimede ja loomade jätkusuutlik areng mikroskoop ja loomade ning kinglooma, amööbi tunnused algloomad kui osa püsipreparaadid (1);
määratakse kokkuostetud piimal kaks korda kuus. Piima valgusisalduse baasnäitaja on 3,0..3,2%. Baasnäitaja on erinevatel piimatööstustel erinev. Iga 0,1% rasva ja valgu eest, mis ületab baasnäitajat, makstakse lisatasu. Iga 0,1% rasva ja valgu eest, mis on alla baasnäitaja, tehakse mahahindlus. Piima sordilisuse määramisel arvestatakse ka maitset ja lõhna, bakterite üldarvu ja somaatiliste rakkude arvu. EL-I nõuetega ühtlustamiseks muutusid järkjärgult nõuded vastuvõetavale toorpiimale rangemaks. Alates 01.01.2002.a. võib maksimaalne bakterite ja üldarv olla piimas 100 000 ja somaatiliste rakkude arv samuti 400 000. Tihedus võib olla minimaalselt 1,028 g/cm2 ja külmumistäpp vähemalt 0,520°C. Varem kehtisid erinevatel piimatööstustel ühtsed sordilisuse nõuded, kuid tänapäeval on need erinevates ettevõtetes diferentseeritud. Toorpiima kvaliteediklassi määrab toorpiima töötleja vastavalt toorpiimas sisalduvate bakterite