Looduslikkütus:kivisüsi,põlevkivi;nafta;maagaas.Tehis kütus:turbabrikett,koks;bensiin,kütteõli;generaatorigaas. Kütuse iseloomustamisel on tähtsaim tema kütteväärtus. See näitab, kui palju energiat saadakse kütuse ühiku põletamisel. Kütteväärtust alandavad mittepõlevad lisandid. Mida enam vesinikke süsiniku aatomi kohta, seda enam annab süsinikku oksüdeerida ja seda rohkem energiat kütus kannab.Separeerimisel eraldatakse toornaftas sisalduvad gaasilised süsivesinikud ja alles jäänud vesi. Stabiliseerimisel eraldub naftagaas. Keemis temperatuuri järgi jaotatakse nafta fraktsioonideks: Gaasid c1-c4 <0; Petrooleeter c5-c7 30-100; Bensiin c5-c10 40-210; Petrooleum c10-c18 150-320; Diislikütus c12-c20 200-350; Gaasiõli c14-c22 230-360; Solaarõli c20-c30 300-400; Bituumen. Krakkimisel jagunevad pikkade ahelatega molekulid kõrge rõhu ja temperatuuri või katalüsaatorite toimel väiksemateks. Termilise krakkimise
millel puudub võime siduda hapnikku Kasutatakse keemiatööstuses, värvina riide ja naha värvimiseks, ravimites, lõhke ja lõhnaainetes, fotoilmutina, plastmassides Tolueen Algne nimi toluool Vedel, vees lahustumatu, veest kergem, oksüdeerub kergesti õhus, spetsiifiline lõhn Võib põhjustada iiveldust, väsimust, nõrkust, mälukaotust, isutust, surma Kasutatakse liimides, lakkides, lahustites ja desinfektsioonivahendid Leidub looduses madalal tasemel toornaftas Fenool Tuntud ka kui karboolhape mürgine valge kristalne aine, lahustub vees halvasti. 5protsendilist vesilahust kasutatakse meditsiinis antiseptikumina Keemiatööstuses kasutatakse fenooli fenoolformaldehüüdvaikude ja epoksüvaikude tootmisel ning vähemal määral mitmete teiste keemiaproduktide lähtematerjalina. Anisool Värvitu, kergestisüttiv vedelik , iseloomulikult meeldiv lõhn, mis meenutab aniisi. Anisoole saab kasutada koostisosana parfüümides, nagu lahusti,
surnud taimeosi. See protsess toimub ka veekogu põhjas, kus metaan eraldub mullikestena. · Metaan moodustub ka organismide soolestikus käärimise tagajärjel (üks lehm võib ööpäevas keskkonda paisata ligi 500 liitrit metaani). · Org. jäätmeid hermeetiliselt kääritades saadakse biogaasi · Toornaftas sisaldub 65% metaani, mida saadakse destilleerimise teel. · Sünteetiline saamine: Vesinik juhitakse kõrgel temperatuuril läbi hõõguvate süte, nii saab metaani. Referaadi kirjutamisel kasutatud ja materjal: http://et.wikipedia.org/wiki http://www.annaabi.com/gymnaasium.html http://www.google.ee/search?q=alkaanid&ie=UTF-8&hl=et
19. Millised on põhilised nafta tootmise piirkonnad maailmas? Peamised nafta tootjad: Mehhiko, Araabia ÜE, Venemaa. 20. Mida sisaldab maapõuest väljuv nafta (toornafta)? Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4 % lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. 21. Mis toimub toornafta separeerimise käigus? Peale nafta eraldamist veest ja mineraalosakestest läheb nafta separeerimisele. Separeerimisel eraldatakse toornaftas sisalduvad gaasilised süsivesinukud ja alles jäänud vesi. 22. Mis toimub nafta stabiliseerimise käigus? Ometi sisaldab nafta ka pärast separeerimist kergesti lenduvaid komponente ja seepärast viiakse läbi nafta stabiliseerimine, kuumutades teda temperatuurini 80- 120 °C. Selle tulemusena eraldub naftagaas, mida saab kasutada keemiatööstuse toorainena. 23. Millised riigid on suurimad maagaasi tootjad?
Tallinna Ülikool Matemaatika ja loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond Ege Lehtsaar Benseenituuma ajalugu Referaat Lektor Tuuli Käämbre Benseen Benseen on orgaaniline aromaatne süsivesinik mille molekulaar valem on C 6H6. Benseen on värvitu, kergesti süttiv ja magusa lõhnaga vedelik ning on suhteliselt kõrge sulamistemperatuuriga. Benseen on naturaalne koostisosa toornaftas, kuna aga benseen on tuntud kantserogeen on tema kasutust bensiinis piiratud. Peale toornafta saab benseeni ka sünteesida petrooleumis leiduvatest koostisainetest, kivisöe tõrvast ja mujalt.[1] Benseeni ja tema struktuuri avastamine Esimest korda eraldas ja identifitseeris benseeni 1825. Aastal illumineeruva gaasi tootmisel tekkinud õlisest kõrvalproduktist. Veel on varasematel aastatel saanud benseeni 1833. aastal Eilhard Mitscherlich, kes andis ainele nime ,,benzin", 1836
3. Nafta ja gaasi tootmine Naftat ja maagaasi leidub maakoore poorsetes ja lõhelistes kivimites. Nüüdisajal kasutatakse nafta toomiseks puurauke. Kus gaasi mõjul purskab nafta välja või see pumbatakse sealt. Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Töötlemata kujul naftat kasutada ei saa. Esmalt eraldatakse naftast vesi ja mineraalosakesed, ning pärast seda läheb nafta separeerimisele. Separeerimisel eraldatakse toornaftas sisalduvad gaasilised süsivesinikud ja alles jäänud vesi. Peale seda stabiliseeritakse nafta, millega käigus eraldub naftagaas, mis saadetakse keemiatööstusesse tooraineks. Nafta viiakse naftatöötlemistehastesse, mis võivad asuda leiukohast väga kaugel. Nafta hinna kujundab selle töötlemine ja kättesaadavus. Kanadas ja merest on nafta saamine kallis, aga Pärsia lahe lähedalt on see märksa odavam. 4. Nafta töötlemine
Nafta on põhjustanud hulgaliselt riikidevahelisi kriisiolukordi ja isegi sõdasid. 3. Nafta ja gaasi tootmine Naftat ja maagaasi leidub maakoore poorsetes ja lõhelistes kivimites. Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Töötlemata naftat kasutada ei saa. Töötlemine toimub: 1. Nafta eraldamine veest ja mineraalosakestest. 2. Separeerimine eraldatakse toornaftas sisalduvad gaasilised süsivesinikud ja alles jäänud vesi. 3. Stabiliseerimine . kuumutades temperatuurini 80-120 °C. 4. Selle tulemusena eraldub naftagaas 5. Nafta töötlemine Nafta jaotatakse fraktsioonidesse keemistemperatuuri järgi. · Nafta põhifraktsioonid: Saadused Süsinike arv Keemistemperatuur °C Gaasid C(1-4) >0
Nüüdisajal kasutatakse nafta tootmisel eranditult puurauke, neist purskab nafta mõnikord gaasi survel, kuid enamasti pumbatakse või ammutatakse teda kompressorimeetodil, surudes vett naftakihi alla. Maagaasiga toimitakse samamoodi. Töötlemata kujul naftat kasutada ei saa. Puurtornidest pumbatud nafta esmane töötlemine toimub naftatööstusettevõttes. Peale nafta eraldamist veest ja mineraalosakestest (liiv, savi) läheb nafta separeerimisele. Separeerimisel eraldatakse toornaftas sisalduvad gaasilised süsivesikud ja alles jäänud vesi. Peale seda viiakse läbi nafta stabiliseerimine, kuumutades teda temperatuurini 80120 ºC. Selle tulemusena eraldub naftagaas, mida saab kasutada keemiatööstuse toorainena.Nafta hind kujuneb maailmaturul, kuid naftatootja omahinda kujundavad tootmistingimused ja transportimise kaugus. Maagaas koosneb peamiselt metaanist. Maagaasi osakaal maailma energiamajanduses
surnud taimeosi. See protsess toimub ka veekogu põhjas, kus metaan eraldub mullikestena. · Metaan moodustub ka organismide soolestikus käärimise tagajärjel (üks lehm võib ööpäevas keskkonda paisata ligi 500 liitrit metaani). · Org. jäätmeid hermeetiliselt kääritades saadakse biogaasi · Toornaftas sisaldub 65% metaani, mida saadakse destilleerimise teel. · Sünteetiline saamine: Vesinik juhitakse kõrgel temperatuuril läbi hõõguvate süte, nii saab metaani. 4) Alkaanide füüsikalised omadused · Alkaanide olek sõltub nende süsinike ahela pikkusest C1 C4 toatemperatuuril gaasiliselt C5 C15 toatemperatuuril vedel C16 toatemperatuuril tahkes olekus (e
seisnevus. Nafta destilleerimissaaduste lagundamist nimetatkse krakkimiseks. Sel viisil saadakse kõrgematest süsivesinikest väiksema süsinike aatomite arvuga ühendeid (näiteks nii on võimalik toota tetradekaani vesinikkrakkimisel kaks molekuli heptaani). Sobiva koostise ja ehitusega krakkimissaaduste tekkeks kasutatakse ka katalüsaatoreid ning vesinikku. Soojuskrakkimise on protsess, milles läbides kõrget kuumust ja temperatuuri toornaftas lagunevad molekulaarsed sidemed. Seda protsessi kasutatakse, et ekstraktida komponente, mida tuntakse fraktsioonide all, mis eralduvad krakkimise tagajärjel. Krakkimise liigid Katalüütiline krakkimine Hüdrokrakkimine Aurukrakkimine Soojuskrakkimine http://www.youtube.com/watch?v=zWpUqG G13z4 http://www.youtube.com/watch?v=BaBMX gVBQKk&list=PL8b9hpdwSNenwjafibLZEw4 DnAe3AW25b http://www.youtube.com/watch?v=mNW_m
Naftavarud maailmas: 3.Nafta ja naftasaaduste tihedused, viskoossused ja eripõlemissoojused. Nafta ja naftasaaduste põhiühikud: ERALDI LEHEL.... 4. Nafta põhilised töötlemisprotsessid kütusteks ja määrdeaineteks: Töötlemata kujul naftat kasutada ei saa. Puurtornidest pumbatud toornafta esmane töötlemine toimub naftatööstusettevõtetes, kus toornaftast eraldatakse vesi ja mineraalosakesed. Seejärel läheb toornafta separeerimisele, kus eraldatakse toornaftas olevad gaasilised ja happelised ühendid neutraliseeritakse. Samuti kõrvaldatakse alles jäänud vesi. Eeltöödetud nafta saadetakse naftatöötlemistehastesse. Atmosfäär- ja vaakumdestillatsioon. Seal jaguneb nafta erinevateks fraktsioonidesse. Destilleerimisel ja töötlemisel saadud nafta ei kõlba kohe kasutamiseks mootorikütustes ega ka määrdeainetes. Nad vajavad täiendavat puhastamist ehk rafineerimist. Ebameeldivate ühendite kõrvaldamiseks kasut
Olenevalt leiukohast on nafta värvuselt helekollane kuni must. Tihedus naftal võib olla vahemikus 750...1030 kg/m³ ja kütteväärtus 43,7...46,2 MJ/kg. Nafta oma olekult võib olla väga erineva viskoossusega ja osades leiukohtades isegi tahke. Mida suurem on nafta viskoossus, seda keerulisem on kaevandamine. Tahket naftat tuleb enne kuumutada ülekuumendatud auruga ja alles seejärel saab seda maapõuest välja pumbata. Toornaftas võib olla kuni 4% lahustunud gaase, 0,5... 10% vett ja kuni 0,5% mineraalsooli. 9 Nafta töötlemise viisid Destilleerimine on esmane nafta töötlemise protsess, mille tulemusena nafta jaotatakse fraktsioonidesse. Destilleerimiseks kuumutatakse naftat erilistes toruahjudes temperatuuril 360°C. Sel temperatuuril aurustuvad kõik mootorikütuste komponendid. Aur juhitakse
(põhiliselt leelismetallide ühendid), aga ka korrosiooniproduktid torustikest ja reservuaaridest. Nafta (masuudi) mineraalosa on keeruka keemilis-mineraloogilise koostisega, milles on määratud vähemalt 20 keemilist elementi. Nafta tuhasisaldus, sõltuvalt leiukohast, võib kõikuda suurtes piirides tuhandikest kuni 2%-ni. Nafta töötlemisel läheb põhiline osa mineraalidest masuuti. Seepärast on mineraalsete osiste kontsentratsioon masuudis suhteliselt suurem kui toornaftas. Kuna ka põhiline osa väävliühenditest on koondunud rasketesse fraktsioonidesse, siis rikastub masuut nafta töötlemise protsessis oluliselt väävliga. Kütuse tuhasuse ja tuha omaduste määramine Tahkete fossiilsete kütuste (kivisöe, pruunsöe, põlevkivi, ligniitide jne) tuhasuse määramine toimub ISO 1171, DIN 51 719 alusel muhvelahjus, mis peab võimaldama ühtlase temperatuuriga piirkonna 815 ± 10 °C. Tahkete biokütuste tuhasust määratakse temperatuuril 550 ± 10 °C.
Olenevalt leiukohast on nafta värvuselt helekollane kuni must. Tihedus naftal võib olla vahemikus 750...1030 kg/m³ ja kütteväärtus 43,7...46,2 MJ/kg. Nafta oma olekult võib olla väga erineva viskoossusega ja osades leiukohtades isegi tahke. Mida suurem on nafta viskoossus, seda keerulisem on kaevandamine. Tahket naftat tuleb enne kuumutada ülekuumendatud auruga ja alles seejärel saab seda maapõuest välja pumbata. Toornaftas võib olla kuni 4% lahustunud gaase, 0,5... 10% vett ja kuni 0,5% mineraalsooli Nafta elementaarkoostis sõltub leiukohast ning ümbritsevatest kivimitest ja on järgmine: · süsinikku 82...87%, · vesinikku 11...14%, · väävlit 0,01...5,5%, · hapnikku 0,1...1,3% · lämmastikku 0,03...1,7%. Nafta keemiline koostis sõltub samuti leiukohast ja on järgmine: küllastunud süsivesinikud
Olenevalt leiukohast on nafta värvuselt helekollane kuni must. Tihedus naftal võib olla vahemikus 750...1030 kg/m³ ja kütteväärtus 43,7...46,2 MJ/kg. Nafta oma olekult võib olla väga erineva viskoossusega ja osades leiukohtades isegi tahke. Mida suurem on nafta viskoossus, seda keerulisem on kaevandamine. Tahket naftat tuleb enne kuumutada ülekuumendatud auruga ja alles seejärel saab seda maapõuest välja pumbata. Toornaftas võib olla kuni 4% lahustunud gaase, 0,5... 10% vett ja kuni 0,5% mineraalsooli Nafta elementaarkoostis sõltub leiukohast ning ümbritsevatest kivimitest ja on järgmine: · süsinikku 82...87%, · vesinikku 11...14%, · väävlit 0,01...5,5%, · hapnikku 0,1...1,3% · lämmastikku 0,03...1,7%. Nafta keemiline koostis sõltub samuti leiukohast ja on järgmine: küllastunud süsivesinikud
Kloorfenoolid - tekivad puidutööstuses, veepuhastusel kloreerimisprotsessi käigus, Trihalometaanid - tekivad veepuhastusel kloreerimis- ja osoneerimisprotsessi käigus, Polükloreeritud bifenüülid (PCB) - kasutatakse tööstuses isolatsioonivedelikena, trafoõlidena, lubrikantidena Pestitsiidid (näiteks DDT,lindaan) - põllumajanduslikud tõrjevahendid. Polüaromaatsed süsivesinikud (PAH-id) - toksilised ja kantserogeensed, leiduvad toornaftas, kivisöes ja tõrvas, põletamisel vabanevad keskkonda. Nafta - satub vesikeskkonda suurõnnetuste käigus, kütuseleketega Mutageenid - vähki tekitavad ained (näiteks mitmed kemikaalid, ravimite üleannustamine). PAH-id- Teke, keskkonda sattumine ja keskkonnas esinemine PAH-id tekivad orgaanilise aine mittetäielikul põlemisel. PAH-e võivad sünteesida mikroorganismid, vetikad ja makrofüüdid, kuid PAH-id tekivad ka orgaanilise
annaabi.ee 
