Rüht ja rühihäired Rühiks nimetatakse inimese harjumuslikku kehahoiakut mistahes tegevuse juures. Rüht sõltub luustikust, lihaskonna toonusest ning indiviidi eluviisist. Lülisamba füsioloogilised kõverused kujunevad välja 6.-7. eluaastaks ja kinnistuvad 19.-20. eluaasta. Pärast 55.-60. eluaastat on väga raske rühti muuta, kuna muutused on toimunud luulises osas. Eristatakse kahte kehahoiaku põhivarianti - aktiivset ja passiivset rühti. Aktiivse kehahoiaku korral on lihased rakendatud täitma tugifunktsiooni. Nad stabiliseerivad liigeseid ja jaotavad liigespindadele ning -sidemetele langeva koormuse ühtlaselt
lühenemisel on piiratud puusaliigese liikuvus. Tuhara süvalihaste lühenemise korral on valud tuharas, reie tagumises osas ja puusa piirkonnas. 16. Harjutuste sooritamisel jälgi õiget hingamist. Venitusharjutusi saatku sügav ja aeglane väljahingamine, sest nii paraneb lihase venitatavus. Vältida tuleb hingamispeetuse teket. Sellega kaasneb mõningane lihastoonuse tõus ja halveneb nii organismi kui lihase varustamine hapnikuga. 17. Lihasjõud on sõltuv lihase elastsusest (toonusest). Lihas on nagu kummipael, mida rohkem me teda venitame seda suurema jõuga ta tõmbub kokku. 18. Venitusharjutused mõjuvad lülisambale korrigeerivalt. Sooritada tuleb neid aga ettevaatlikult, et ei rikutaks lülisamba stabiilsust. 19. Lülisamba funktsionaalset seisundit aitab veelgi parandada vaagna stabilisatsiooni treening. 20. Ebastabiilse puusavöötme korrastamist alustada tuharalihaste treenimisega, sest tuharalihaste nõrkuse korral koormatakse liialt alaselja piirkonda
parandavad rühti. Halvast rühist tingituid rühiprobleeme on erinevaid ja toon need välja ka oma referaadis. 2 Rüht Rüht on harjumuslik kehahoid seismisel, istumisel ja liikumisel. Üldpildi saab lihtsalt pingevabalt seisvast inimesest. Samuti sõltub rüht luustikust, lihaskonna toonusest ning emotsioonidest. Lülisamba füsioloogilised kõverused kujunevad välja 6.7. eluaastaks ja kinnistuvad 19.-20. eluaastaks, järgneb säilitav periood. Pärast 55.60. eluaastat on väga raske rühti muuta, kuna muutused on toimunud luulises osas. Seega tuleks rühi korrigeerimisega algust teha noorukieas, kui tugi-liikumisaparaat on kõige vastuvõtlikum uutele kehaasenditele. Korralik rüht hoiab meil kontrolli all ja kasu tervisele on ulatuslik. Meie luud ja liigesed püsivad
väljendunud näos). Hingeldus-koed ei saa piisavalt hapnikku, sest süda ei suuda pumbata hapnikku nii kui vaja, hingeldus tekib isegi puhkeolekus(siis kui on südamepuudulikkus). Löögisagedus iseärasused: Löögisagedus: 1) Vastsündinutel 100-120, 2) Esimesel kahel eluaastal 110-120 3) 5-aastaselt 96-100 4) 10-14-aastasel 75-80 5) Alates 15-aastast 65-75 6) Täiskasvanutel 70-80 (Täiskasvanu löögisagedus sõltub ka sümpaatilise närvisüsteemi toonusest) Löögimaht: 1) Vastsündinutel. 2,5-3 mL 2) 1-aastasel 10ml, 3) 7-aastasel 23-27mL, 4) 12-aastaselt 40mL, 5) 13-16 aastaselt 55-60, 6) täiskasvanul 60-80mL. Südame rütmi muutused: *osa rütmi muutusi on füsioloogilised, osa patoloogilised. Füsioloogilised rütmi muutused: 1)hingamisarütmia-sisse hingamisel kokkutõmmete sagedus suureneb, väljahingamisel väheneb. See on põhjustatud vegetatiivse närvisüsteemi toonuse muutuses
Muutuste järgi elektrokardiogrammi sakkide kujus ja nende vahelistes ajaintervallides on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtesüsteemi ning müokardi seisundit. Südamelihase kokkutõmbejõud sõltub tema kontraktsioonieelsest pikkusest ( mille määrab südame verega täitumine diastolis ), südamelihase energia- ning hapnikuvarudest. Tervel inimesel eristatakse kõiki 5 sakki, haigel ilmnevad muutused. 20. Millest oleneb arteriaalne vererõhk? Südametalitlusest, veresoonte toonusest ja vereplasma hulgast. Arteriaalse rõhu madaldamiseks tuleb kergendada südame tööd, laiendada veresooni ja vähendada vereplasma hulka. 21. Mida nimetatakse pulsirõhuks, mida keskmiseks arteriaalseks vererõhuks? Pulsirõhk on süstoolse (e süstoli ajal esinev) ja diastoolse (diastooli ajal esinev) rõhu vahe. Keskmine arteriaalne rõhk saadakse rõhupulsi ajalisel integreerimisel. · Normaalseks väärtuseks võib lugeda kuni 130/85 mm Hg, · optimaalseks 120/85mmHg.
· rindkere lamendunud · põlved lukustatud · kõhuorganid alla vajunud, · seisund vähendab tunduvalt lülisamba võimet südame ja kopsude töö suurenenud. olla keha toes ja koormuse vähendaja 3)Kössis isteasend · ülakeha küürus või liiga kumer · pea ettepoole · alaselg kumer · tavaliselt algab teismelises eas Kokkuvõte Rüht on harjumuslik kehahoid seismisel, istumisel ja liikumisel. Rüht sõltub luustikust, lihaskonna toonusest ning indiviidi eluviisist. Lülisamba füsioloogilised kõverused kujunevad välja 6.7. eluaastaks ja kinnistuvad 19.-20. eluaastaks, järgneb säilitav periood. Pärast 55.60. eluaastat on väga raske rühti muuta, kuna muutused on toimunud luulises osas. Seega tuleks rühi korrigeerimisega algust teha noorukieas, kui tugi-liikumisaparaat on kõige vastuvõtlikum uutele kehaasenditele. Kui paljud meist on üldse teadlikud, milline on hea rüht, ja püüdnud parandada oma
*käärsool jaguneb nelja ossa: ülenev käärsool, ristikäärsool, alanev käärsool ja sigmakäärsool. Käärsoole iseloomulikeks tunnusteks on lihaspaelad, kopad, poolkuukurrud ja rasvripikud. Käärsoole pikilihaskiht moodustab 3 lihaspaela, mille toonuse tõttu moodustuvad väljasopistused käärsoolekopad. Koppade vahel paiknevad soole ringlihaste toonusest tingitud sissepoole suunduvad poolkuukurrud. Rasvripikud on käärsoole serooskesta väikesed rasvkoega täidetud väljasopistised. *pärasool 10-20 cm pikkune seedekanali lõpposa, mis kulgeb väikevaagnas ristluu ja õndraluu ees ning avaneb lahklihal pärakuga. Pärasoole limaskest moodustab piki- ja ristikurde.
3. RÜHIVIGADE PÕHJUSED JA KUJUNEMINE Rüht ei ole püsiv ega muutumatu, vaid mitmesugustest põhjustest tulenevalt võib muutuda elu jooksul paremaks või halvemaks. Rüht sõltub skeleti seisundist, eluolustikulistest tingimustest, üldisest füüsilisest arengust. Lülisamba deformatsioonide põhjused saab liigitada kahte rühma: kaasasündinud ja omandatud. 3.1. Rühivead Lülisamba kuju sõltub lülide kujust, lülivaheketaste paksusest ja elastsusest, sidemete pingest, lihaste toonusest. Kui lapse lülisammas ja lihased ei arene normaalselt, muutub kehahoid. Kõrvalekaldumused normaalsest kehahoiust võivad olla otsesuunas ja külgsuunas. Lülisamba kaela-, rinna- ja nimmeosa suurnunenud või vähenenud loomulikke kumerusi, samuti külgkõverdusi nimetatakse rühivigadeks. 3.1.1. Sundasend Tihti peavad inimesed igapäevtöös taluma suuri füüsilisi koormusi. Kestval või korduval toimimisel tekivad kudedes muutused, mis tulevad ilmsiks alles mõne aja pärast.
kokkuvõte ja analüüs (kuidas õnnestus, mida muuta jne.) mängus esinevate mitmesuguste raskuste ületamine aitab kaasa julguse ja enesekindluse tekkimisele; 30. MILLEST SÕLTUB KEHAHOID? Kehahoid sõltub:#Luustiku arengust;#Lihaskonna arengust ja 10. Mängus saab laps iseseisvalt otsustada, kuidas toimida, et saavutada eesmärk.Koos sellega areneb toonusest;# Inimese emotsionaalsest seisundist.NB! Seega pole rüht püsiv ega muutumatu. 31. MIKS ON OLULINE, ET MEIL OLEKS ÕIGE KEHAHOID? #Õige kehahoid tagab meile sirge iseseisvus, aktiivsus, arukus ja loominguline mõtlemise võime;11. Liikumismängud aitavad kaasa
annaabi.ee 
