Must- toonekurg Valgest-toonekurest pisut väiksem. Tiiva pikkus keskmiselt 54 cm. Hea kontrasti loovad tema metalse läikega must sulestik, valge kõhupool ja erkpunased nokk ning jalad. Vanalind on rinnast sabaaluseni valge, kogu muu sulestik must tugeva purpurrohelise metalliläikega, nokk ja jalad on punased. Noorlinnul asendab sulestiku musta värvust tumepruun, jalad ja nokk on oliivrohelised kuni hallikasroosad. Miks on looduskaitse all? Toitumiskohtades ja pesitsusajal häirimist peetakse must-toonekure eduka pesitsemise põhiliseks ohuks. Metsade järjest intensiivsem kasutus sunnib paljusid linde oma pesa maha jätma. Laialdaste metsatööde tõttu on must-toonekurgedel väga raske leida sobiva vanuse ja suurusega puid, mis nende pesa raskusele vastu peaksid. Pesa võib kaaluda üle tonni ja sellist raskust suudavad kanda vaid väga tugevate okstega puud nagu tamm ja vanad männid. Eestis on must-toonekure pesa ümber ...
Toonekurg Tooni ``Toonekurg Tooni`` raamat jutustab ematoonekurest, kes jäi sügisel oma linnuparvest maha, tiivaluu murru tõttu. Toonekure leidis tüdruk Ruuta, kes oli kooli hilinemas. Ta jäi toonekure juurde juttu ajama ning kui ta kooli läks, järgnes toonekurg talle. Ruuta rääkis toonekurest oma emale, kes tahtis toonekurge aidata. Ta hoidis toonekurge algul enda juures, kuid pärast leidis ta Toonile laudas koha. Tooni kohandus laudas kohe. Lauda kassile Tooni alguses ei meeldinud, kuid pärast hakkas meeldima. Laudas oli suur hiire mure-hiiri oli nii palju, et kui lehmalüpsja lauta läks, nägi ta alati hiiri. Lauda kass püüdis küll hiiri, aga mitte piisavalt. Siis, kui Tooni lauta toodi, hakkas hiiri järk-järgult vähenema
J.Rannapi raamatute tutvustusi Raamat ,,Viimane valgesulg" on saavutanud aastal 1996 noorsookirjanduse võistlusel 1.koha. Raamat ,,Topi" jutustab aga loo simpansist kes elab loomaaias. Iga päev toob talle süüa tädi Lilli, aga kui ühel päeval tädi Lillit ei tule põgeneb simpans tädi Lillit otsima. Raamat ,,Nublu" räägib loo koerast nimega Nublu kellest saab tuletõrjekoer.Raamat nimega ,,Toonekurg Tooni" räägib loo haige tiivaga toonekurest, keda maakooli õpilased kolhoosi laudas ületalve pidasid. Huvid Jaan Rannap tahtis saada viiuldajaks ning kooli puhkpilliorkestrisse pasunapuhujaks. Ta tegeles filosoofia ja kergejõustikuga. Rannap tuli 19481950 kaugushüppes Eesti noortemeistriks ja püstitas noorterekordi, 19531957 võitis ta Eesti meistrivõistlustel kaugus- ja kolmikhüppes kokku 3 hõbedat ja 3 pronksi. Pildid 3
Viigrid on hästi kohastunud eluks jäätunud merel ja hoiavad lahti hingamisauke. Poegivad ainult jääl (näiteks rüsijääkoobastes) ning püsivad kevadel viimaste jääpankade läheduses. Viigrid toituvad kaladest ja meres elutsevatest selgrootutest. Eluiga võib vabas looduses ulatuda 35 aastani. Must-toonekurg Must-toonekurg (Ciconia nigra) on toonekurglaste sugukonda toonekure perekonda kuuluv lind. Must-toonekurg on samasse perekonda kuuluvast valge-toonekurest pisut väiksem: ta kaalub umbes 3 kg ja tiib on keskmiselt 54 cm pikk. Tema sulestik on valdavalt must roheka ja vaskpunase metallihelgiga. Kere kõhupool on valge, aga jalad, nokk, kurgualune ning sulistumata kohad valjasribal ja silma ääres erepunased. Must-toonekurg kasutab tihti purilendu. Lennul paistavad välja iseloomulikud laiad tiivad, väljasirutatud kael ja pikad taha sirutatud punased jalad. Must-toonekure levila on laialdane. Tema pesitsusala hõlmab suurema osa Euraasia
Eesti Maaülikool Metsandus-ja maaehitusinstituut Must-toonekurg Ciconia nigra Liigi tegevuskava Liigi levik, arvukus (nii Eestis kui ka mujal) ja bioloogia Must-toonekurg on lind, kellel on metalse läikega sulestik, valge kõhupool ning erkpunased nokk ja jalad. Erinevalt valge-toonekurest teeb ta peale nokaplagina ka häälitsusi ning kasvult on ta veidi väiksem. Must-toonekurg eelistab elada vanades metsamassiivides ja raskesti ligipääsavates soodes või järvekallastel. Nad toituvad kaladest, konnadest, veeputukatest ning harvem roomajatest, keda käivad otsimas pikkadel rännakutel oma pesapaigast eemal. Need linnud moodustavad püsivaid paare ning elavad teistest liigikaaslastest eraldi.
seda hakkavad ise toitu otsima. Augusti lõpuks tuleb aga valmis olla pikaks lennureisiks Lõuna-Aafrikasse. Valdav osa noorlindudest asub teele enne vanalinde. Toonekured väldivad oma rännakul lahtist merd ja seetõttu kulgeb nende reis üle Türgi ja Vahemere idaosa. Valge-toonekurg on looduskaitse all. 4 Must-toonekurg Must-toonekurel on metalse läikega must sulestik, valge kõhupool ja erkpunased nokk ning jalad. Erinevalt valge-toonekurest teeb ta peale nokaplagina ka häälitsusi. Kasvult on ta viimasest pisut väiksem. Rahvapärimustes on must-toonekurg ennustanud surma, millest ka tema nimi: pivalind. Elupaigaks on must-toonekurel vanad metsamassiivid ja raskesti ligipääsetavad sood või järvekaldad. Ta on üksindust armastav lind: moodustub püsiv paar, kelle pesale lähim pesa asub tavaliselt kaugemal kui kuus kilomeetrit. Pesa on harilikult ehitatud kõrge puu suurtele külgokstele ja on kasutatav hulka aastaid järjest
nõmmemännikud. Must-toonekurg Kuigi must-toonekurg ei ole kotkas, leidub siiski materjale, kus käsitletakse teda kotkastega. Must-toonekurg kuulub Eestis I kategooria alla ning tavaliselt ei näegi seda lindu inimasulate läheduses. Musta-toonekurg on võimatu segi ajada ühegi teise liigiga, kuna rohkem selle linnusuguseid ei ole. Vanarahvas uskus, et see lind ennustas surma. Ilmselt seda tänu tema mustale ,,mantlile". Kirjeldus Tiibade siruulatud on 185-205cm. Valgest-toonekurest on ta väiksem ning eristatav musta kaela ja tiibadega allpool. Vanem lind on rinnast sabaaluseni valge ja kogu muu sulestik on must ja tugeva purpurrohelise metalliläikega. Jalad ja nokk on punased. Noorem lind erineb tumepruuni sulestiku ning jalad ja nokk on oliivrohelised või hallikasroosad. Alles teiseks eluaastaks muutub noorel linnul nokk punaseks. Samuti pole ka vanemal linnul koguaeg nokk punane. Paaritumisajal muutub nokk erkpunaseks, talvel ja rände ajal on nokk pruunikam.
Sugukond: Toonekurglased (Ladina keeles Ciconiidae) Perekond: Toonekurg (Ladina keeles Ciconia) Liik: Must-toonekurg (Ladina keeles Ciconia nigra) (1) Välistunnused Must-toonekurg on 1 m pikk (4) ja tema tiibade siruulatus on 185-205 cm (2). Keskmine kaal on umbes 3 kg (3). Ta sarnaneb valge-toonekurega, kuid on oma suguvennast pisut väiksem ja eristatav musta kaela ja tiibade alapoole järgi (2). Lisaks erinevalt valgest-toonekurest teeb ta peale nokaplagina ka häälitsusi (3). Vanalind on rinnast sabaaluseni valge, kogu muu sulestik must tugeva purpurrohelise metalliläikega, nokk ja jalad on punased. Noorlinnul asendab sulestiku musta värvust tumepruun, jalad ja nokk on oliivrohelised kuni hallikasroosad (2). Must- toonekurg kõnnib aeglaselt maad mööda ja lennates on tal nagu ka teistel toonekure perekonna liikmetel kael välja sirutatud (4). Toitumine
............................................................................51 LISA 16 Pilt käost....................................................................................................................52 LISA 17 Pilt põldlõokesest......................................................................................................53 LISA 18 Pilt suitsupääsukesest................................................................................................54 LISA 19 Pilt valge-toonekurest...............................................................................................55 LISA 20 Pilt ööbikust..............................................................................................................56 2 LISA 21 Pilt liblikatest............................................................................................................57 LISA 22 Looduse vaatlusvihikust..........................
maailma selle kirevuses, äärmustes ja vastuoludes. Selle tõdemuse pinnalt väitleb Dinesen oma kaasaja taani kirjanduse kristliku humanismiga. Hanseni ja Branneri teoste inimene on bioloogiliselt seotud moraalivaba looduse külge, kuid seisab loodusest eraldi, kuna teeb vahet heal ja kurjal ning võib valida hea. Dinesen ei saa maailma tumedamat poolt niimoodi välja sulgeda, sest irratsionaalsus, kannatused, kurjus on osa tema „toonekurest“, tema Loost. Ei saa öelda, et humanistlikud väärtused, armastus ja kaastunne ei oleks Dineseni jaoks olulised. Kuid kõik väärtused tõestavad ennast tema jaoks alles Loos, Loo teokstegemine aga eeldab loomingulist julgust – selle ohtlikkuses ja ilus. Piret Peiker Raamatust Isak Dinesen, „Babette’i pidusöök“, tõlkinud Piret Peiker, Tallinn, „Varrak“, 1996, lk. 137 – 144.
sinna katusele, kus pesalõhkuja elab, panevat tare põlema. 2. Toonekurg ei hakka pesitsema pesaalusel, mis sisaldab rauda (kardab, et pikne lööb sisse). 19 TOONEKURG Vanasõnu kurest: 1. Kured toovad minnes öökülmad, haned päevakülmad, luiged toovad lund. 2. Kui jüripäeval on kurg kuhjapesas, siis on ka haug jõesuus. Mõistatusi toonekurest: 1. Ühe jala peal seisab, sarvega vett joob. 2. Pikk on mul nokk ja pikad jalad, maiuspalaks konn ja kalad. Mu pesas tihti külas tuuled, sa harva minu laulu kuuled. Kluu-kluu-kluu, kluu-kluu-kluu. q Küpsuseksam Venda Sõelsepp Siis kui sina esimesi koolipäevi kokku loed, küpsuseksamile lendab, üle maa ja mere rändab pikajalgne kurepoeg. Eksam on geograafias. Teemaks leida Aafrika. On need ikka õiged linnad? Õiged sinipaelad jõed, mida mööda tuleb minna
annaabi.ee 
