Newtoni I seadus väidab inertsiaalsüsteemide olemasolu. Newtoni I seadus (nüüdisajal) On olemas sellised taustsüsteemid, milles kehad liiguvad jääva kiirusega, kui neile ei mõju teised kehad. Ülesanded: 1. On teada, et keha kiirust saab muuta ainult teiste kehade mõjul. Miks saab inimene käimisel oma kiirust ise muuta? 2. Kas keha saab iseenesest, teiste kehadega vastasmõjus olemata, muuta oma kiirust? 3. Mitu kilogrammi on ühes tonnis? 4. Mitu grammi on 0,025 kg? 5. Mitu tonni on 600 kg? 6. Mitu kilogrammi on 1 ts? 7. Mitu kilogrammi on 60 g? 8. Mitu grammi on ühes kilogrammis? 9. Mitu kilogrammi on 0,25 tonnis? 10.Mitu grammi on 0,06 kg? 11.Mitu milligrammi on ühes kilogrammis? 12.Mitu tonni on 1200 kilogrammis? 2. Jõud. Newtoni II seadus. Jõud on suurus, mis iseloomustab vastastikmõju intensiivsust ning võrdub keha massi ja kiirenduse korrutisega. Jõudu mõõdetakse dünamomeetriga.
HARJUTUSÜLESANDED 1. Düsenteeria pisikud hävivad, kui 1 tonnis vees sisaldub vaid 1 gramm AgNO3. Mitme protsendilise AgNO3 lahusega on tegemist? % = (100x0,001)/1000 = 0,0001% AgNO3 lahus 2. Nitroglütseriini 1%-list alkoholilahust kasutatakse südameravinina. Mitu g nitroglütseriini ja alkoholi tuleb võtta 200g sellise lahuse valmistamiseks? Nitroglütseriini 200x0.01=2g Alkoholi 200-2=198 g 3. 20g 5%-lise keedusoola lahusele lisati 4g soola. Mitme % lahus saadi? Lahus1 = 20g keedusoola W1% = 5% W2= (0,05x25)/25=24% 4
reageerimisel veega tekkivad happed. Nii muutuvadki sademed CO2 + H 2O H 2CO3 happelisteks ja omavad seega SO2 + H 2O H 2 SO3 söövitava toime. SO3 + H 2O H 2 SO4 Happevihmade kahjulik toime Happelise reaktsiooniga sademed põhjustavad metallide korrosiooni, aga kahju ka loodusele tervikuna. Pinnase saastumine Mikroelementide sisaldus 1 tonnis kivisöe tuhas g 1000kg Keskkonda saastavad ioonid Veekogude reostamine Igasugused heitveed sisaldavad rohkesti lämmastiku ja fosfori soolasid. Lisaks neile on olemas ka mitmesuguseid raskemetallide ioone ja mitmesuguseid mürgiseid
veega tekkivad happed. Nii muutuvadki CO2 H 2O H 2CO3 sademed happelisteks ja SO2 H 2O H 2 SO3 omavad seega SO3 H 2O H 2 SO4 söövitava toime. Happevihmade kahjulik toime Happelise reaktsiooniga sademed põhjustavad metallide korrosiooni, aga kahju ka loodusele tervikuna. Pinnase saastumine Mikroelementide sisaldus 1 tonnis kivisöe tuhas g 1000kg Keskkonda saastavad ioonid Veekogude reostamine Igasugused heitveed sisaldavad rohkesti lämmastiku ja fosfori soolasid. Lisaks neile on olemas ka mitmesuguseid raskemetallide ioone ja mitmesuguseid
Viimasel juhul kasutatakse salatites, suppides ja hautistes. Võrreldes tsitrusviljadega, mida toodetakse aastas umbes sada miljonit tonni, või õuntega, mille aastase toodangu kogumaht on ligikaudu poolsada miljonit tonnis, on viigikaktuse viljadetootmine muidugi väike- aastatuhande vahetuse paiku oli see pisut üle poole miljoni tonni aastas, mis teeb vaid 0,5% tsitruseviljade kogutoodangust. Suurim tunade kasvataja on Mehhiko, kust tuleb rohkem toodangut kui kõigist ülejäänud maadest kokku. Ent ka Itaalia, täpsemalt Sitstiilia, toodab ligi 100 000 tooni suureviljalise viigikaktuse marju. Viljade suurus ja kaal on sorditi erinev, ulatudes sajast grammist kahe ja poolesaja grammini.
põie-, maksa-, neeru- ja neeruvähi tekkimise võimalust. Õlemaailmsed organisatsioonid on kuulutanud arseeni kantserogeeniks. Nagu ajaloo sektsioonis mainitud, on üheks raskendavaks asjaoluks arseenimürgituse puhul selle tuvastamine kuna sümptomid kattuvad paljude tavaliste haigustega. Arseen meie joogivees. Arseenimürgistuse oht ähvardab meid ka nüüdisajal. Fossiilkütuste põletamisel satuvad arseeniühendid tolmtuhana õhku, mida sisse hingame. Ühes tonnis kivisöetuhas on näiteks umbes 500 grammi arseeni. Tuhahunnikust viivad happevihmad arseeniühendeid loodusringesse. Ka looduslikud veed sisaldavad arseeni. Maailma Terviseorganisatsiooni standardi järgi on joogivee lubatav arseenisisaldus 10 ppb (parts per biljon, miljardik). Ajakirjanduse andmeil on Ülemiste järve vee arseenisisaldus lubatust 10 korda väiksem. Soomes, eriti Tampere ja Hämeenlinna ümbruses, on aga looduslike vete arseenisisaldus palju suurem. Paljudes paikades
Kui reaktori seintesse paigaldada ka liitium saab reaktoris endas tootas Triitiumi , mida uuesti ringlusse lasta . Aaastaks 2025 on kavas taoline siuke TermotuumaEleketrijaam. Ehitatav Termotuumareaktor , ehitatakse tõenäoliselt Prantsusmaale. Kuumust taluv materisl plasma , tuleb elektri- ja magnetvälja mõjul reaktori seintes eemale hoida. SILLAMÄE KEEMIAKOMBINAAT - SILMET Sillamäel alustati diktatüoneema kilda kaevamistega ning sellest uraani nikastamisega 1946 . Ühes tonnis diktaüoneemi kildas sisaldus umbes 300 grammi uraani.Kaevantati 14 meetri sügavuselt ja seda aastani 1952 . Teine kaevandus planeeriti aastaks 1957 , aga see ei valminudgi .Kokku kaevandati 6 aastaga 240 000 tonni maaki . Peale kaevandamise sulgemist veeti maaki sisse Tsehhist , Ungarist , Poolast , Rumeeniast , Bulgaariast , Sakamaalt ja Nõukogude Liidust . Muldmetall ja väärismetalle rikastatkse Silmetis tänapäevani .Kokku on Sillamäel töödeldud üle 4 miljoni tonni Uraanimaaki .
4 või joogi hulka, millepärast Vana-Roomas proovis ülikute ori sööke-jooke enne kui sööki sööma hakati. Arseeniühendid on olnud süüdlased selles, et siit ilmast lahkusid Napoleon I ja Suurbritannia kuningas George III. Arseeniühendite läbi suri antiikajal veel umbes 600 inimest. TÄNAPÄEV Arseenimürgituse oht on ka tänapäeval. Fossiilkütuse põletamisel satuvad arseeniühendid tuhana õhku ja me hingame seda sisse. Ühes tonnis kivisöetuhas on 500 grammi arseeni. Kui seda hingata sisse ja kontsentratsioon on 5000 mg/m³, siis järgneb silmapilkne surm, 750 mg/m³ korral saabub surm poole tunni jooksul. Tuhahunnikutest viivad ka happevihmad arseeniühendeid loodusesse. Looduslikud veekogud võivad samuti sisaldada arseeni mis on voolanud sinna läbi põhjavee, joogivee lubatav arseenisisaldus võib olla 10 ppb. Ülemiste järves on see lubatust 10 korda väiksem, kuigi Soomes võib olla see palju suurem. Hiinas,
Et arseenimürgistusel puuduvad iseloomulikud tunnused, on see olnud hinnatud salamürk, mida on kasutatud ajalooliselt rivaalide kõrvaldamiseks ja pärandusasjade kiirendamiseks. Mürgistust põhjustab juba 5 milligrammi (0,005 grammi), surmav annus inimese jaoks jääb vahemikku 50500 milligrammi, tavaliselt räägitakse 100 milligrammist. Fossiilkütuste põletamisel satuvad arseeniühendid tolmtuhana õhku, mida sisse hingame. Ühes tonnis kivisöetuhas on näiteks umbes 500 grammi arseeni. Tuhahunnikust viivad happevihmad arseeniühendeid loodusringesse. Ka looduslikud veed sisaldavad arseeni. Maailma Terviseorganisatsiooni standardi järgi on joogivee lubatav arseenisisaldus 10 ppb (parts per biljon, miljardik). Ajakirjanduse andmeil on Ülemiste järve vee arseenisisaldus lubatust 10 korda väiksem. Soomes, eriti Tampere ja Hämeenlinna ümbruses, on aga looduslike vete arseenisisaldus palju suurem. Paljudes paikades
Kullapalavik Esimesed kuldehted olid kõikidel rahvastel pea ühesugused : õige vähe töödeldud eheda kulla tükid. Kultuuritaseme tõustes ja tehnika arenedes hakati kulda sepistama ja lehtkullast kujusid välja lõikama. Kulda hakati esmakordselt tootma Niiluse liivast. Egiptusesse veeti kulda ka teistest Aafrika riikidest ja Siinai poolsaarelt. Egiptus oli muistsel ajal kulla rikkaim maa. Valge ja Sinise Niiluse oru ühes tonnis kullaliivas sisaldus kuni 80 g kulda ja seal toodeti seda väärismetalli juba 5500a tagasi. Vaarao Thutmosis III ajal(1491-1436 e.m.a) toodeti aastas u 50 t kulda aastas. Euroopas olid tuntud Pürenee poolsaare kvartsiliivad, mille tonnist saadi 100 g kulda. Kullapuistutena on tuntud Duero jt. jõgede orud, Kesk-Euroopa Reini ja Rhone`i jõe orud. Eheda kulla koostis sõltub leiualast. Tavaliselt on ehedas kullas 10-15 % hõbedat
Inglismaal muutus põletamine tasuvaks alles 1989. aastal, mil kehtestati soodustused alternatiivelekrienergiale. Prügi on enamasti energiaks. Kütteväärus on kõrge suurem plastil, paberil on ta väiksem ning aiaprahil ja toidujäätmetel üsna väike. Sortimata olmejäätmete kütteväärtus on lähedane hakkpuidu ja turba omale, sortimine suurendab teda tunduvalt. Tööstusjäätmeid on tavaliselt lihtsam põletada, sest neid on rohkem süsinikku. Sortimata niiskete jäätmete ühes tonnis on orgaanilist üldsüsinikku (kg C/t) keskmiselt: olmejäätmeis 180; suurjäätmeis 255; kaubandusjäätmeis 270; tööstusjäätmeis 195; sega- ehitusprahis 75; kääritatud reoveesettes 300. Kui võrrelda prügi ja turba kütteomadusi, siis prügi on parim: kütteväärus on võrreldav ja loodusvara ei raisata. Jäätmekäitluse tulevik: Jäätmekäitluse põhieesmärgis on kaitsta keskkonda ja säästa loodusvarasid. Nende
Inglismaal muutus põletamine tasuvaks alles 1989. aastal, mil kehtestati soodustused alternatiivelekrienergiale. Prügi on enamasti energiaks. Kütteväärus on kõrge suurem plastil, paberil on ta väiksem ning aiaprahil ja toidujäätmetel üsna väike. Sortimata olmejäätmete kütteväärtus on lähedane hakkpuidu ja turba omale, sortimine suurendab teda tunduvalt. Tööstusjäätmeid on tavaliselt lihtsam põletada, sest neid on rohkem süsinikku. Sortimata niiskete jäätmete ühes tonnis on orgaanilist üldsüsinikku (kg C/t) keskmiselt: · olmejäätmeis 180; · suurjäätmeis 255; · kaubandusjäätmeis 270; · tööstusjäätmeis 195; · sega- ehitusprahis 75; · kääritatud reoveesettes 300. Kui võrrelda prügi ja turba kütteomadusi, siis prügi on parim: kütteväärus on võrreldav ja loodusvara ei raisata. 12 Jäätmekäitluse tulevik:
väike. Samas USA ja Venemaa vahel 2010.a. sõlmitud START kokkuleppe kohaselt väheneb maailma tuumaarsenal 650 tuumalõhkepea võrra, mis eeldatavasti lähevad kasutusse tuumaenergia tootmiseks. Maailmas on praegu ülekaalukalt suurim uraanitootja Austraalia. Järgnevad Kasahstan, USA, Kanada, L-Aafrika Vabariik, Nigeeria jt. Kuid ka Eesti maavarade hulka kuulub arvestatav hulk uraaniresurssi. Nimelt sisaldab diktüoneemaargilliit ehk meie teine põlev kivi uraani 20 -1000gr/tonnis. Üksnes Toolse fosforiidimaardlas arvatakse seda olevat kokku 27000 t. Lisaks on teda ka fosforiidis endas 0,2-0,4 milj. tonni. Üksnes Kabala kaeveväljal leidub seda 11000 t ümber. Veelgi enam leidub uraani P-Eesti graniidis,kus selle sisaldus küünib kuni 1kg/t kohta ja tooriumil kuni 3kg/t. Kuid hoolimata kohatisest küllalt kõrgest sisaldusest on käesoleval ajal mõistlikum juba rikastatud uraani kontsentraadi sissevedu. On
selle lahuse valmistamiseks? tihedus on 1100 kg/m3? 15. 3%-list lahust on 0,5 kilogrammi. Mitu grammi lahustunud ainet sisaldub selles lahuses? 38. Leida lahustunud aine (=900 kg/m3) ruumala, mis on vajalik 90 grammi 30%-lise 16. Mitu grammi 40%-list lahust saab valmistada 0,5 kilogrammist suhkrust? lahuse valmistamiseks. 17. Vihmavees on 0,15% lahustunud sooli. Leida 1 tonnis vihmavees sisalduvate lahustunud 39. Mitmeprotsendiline lahus saadakse 300 kuupsentimeetri 5%-lise lahuse (=1010 kg/m 3) soolade mass. lahjendamisel 97 kuupsentimeetri. veega? 18. Mitu kilogrammi vett on tarvis võtta 0,2 kilogrammist etanoolist 10%-lise etanooli 40. Milline on 75 grammi aine lahustamisel saadud 15%-lise lahuse (=1100 kg/m3) vesilahuse valmistamiseks
isegi kui jtkata uurimistd, siis uusi liike tenoliselt ei leita ja mitmekesisuse hinnang ei muutu. Kui akumulatsioonikver on sirge (niteks joon 5), siis uurimist kigus tuleb kogu aeg uusi liike juurde Hinnanguliselt on bakterite liikide arvuks 1 ml-s ookeani vees 160 liiki, 1 g mullas 6400-38000 liiki, olmereovees 70 liiki. Kui hinnata bakterite liigirikkust suurel skaalal, siis hes jrves vib olla kuni 8000 erinevat bakteri liiki, terves maailmameres 2x106 liiki ja hes tonnis mullas 4x106 liiki. ning vastavalt sellele suureneb ka mitmekesisus. Seega on vihmametsade mulla mikroobikoosluse mitmekesisus tunduvalt suurem kui lejnudjoonisel esindatud kooslustel. Costa Rica liblikate mitmekesisus on lhedane inimese suu mikroobikoosluse liigilise mitmekesisusega. Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz 2. AINERINGE Aineringe, ainete ringkik, ainete pidevalt korduv ringlemine looduses: maakeral tervikuna vi eri geosfride (atmo-, hdro-, lito- ja biosfri) vahel
annaabi.ee 
