28 1828 , -- . -- , . 1830 . T , . , «» , 10--12 , . , . . . 1837 , , , , , . . , . . -. 1840 , - , -- . . . , «». -- - , -- . , comme il faut. : , , , , . . , «» «» , . - -, , «» . 15 , 1843 , , , , . 1847 - . , , «- ». , . , , , , . 1853 , , , 1854 1855 . . « » « » « 1853--1856 .». , , , «» . ( « » ) : , , 4 (16) 1855 , , , . , , , , . 27 . , « 1855 .» « 1855 .». 1850- (1844--1919), . , 17 . , , , , «» . , , « », ...
................... 4 ELULUGU.................................................................................................................................................. 5 LOOMING.................................................................................................................................................. 9 3 Sissejuhatus Otsustasin referaadi teha Lev Tolstoist ja tema teosest ,,Anna Karenina", sest olen nimetatud raamatut juba varem lugenud. Otsustades raamatu järgi, arvasin, et ka selle autor võiks olla üks ääretult põnev isiksus, keda oleks hea uurida. Raamatuid, mis räägivad Lev Tolstoi elust, on vähe. Kuigi ta pidas ise endale päevikut, ei ole neid avalikult lugemiseks välja pandud, ega ka eesti keelde tõlgitud. Temast ei kirjutata ka kirjanduslikes raamatutes nii palju kui näiteks Dostojevskist. Siiski on Tolstoist kirjutanud
Tema ema suri kui ta oli 2-aastane ja isa kui ta oli 9-aastane. Tolstoi koos vendade-õdedega kasvas üles sugulaste juures. Aastatel 18441847 õppis Kaasani ülikoolis orientalistikat ja juurat, kuid jättis ülikooli pooleli ning naasis kodukohta. 1847. aastal palus ta end ülikoolist välja arvata. Saades Jasnaja Poljana ja veel mitme küla valdajaks, pidas Tolstoi oma kohuseks täie jõuga talupoegade elujärge parandada. Ideaalset mõisnikku Tolstoist siiski ei saanud. Tahab parandada talupoegade elujärge. Kirjutas neile ise aabitsa ja rajas kooli Jasnaja Poljanas talupoegadele. Lõppes sellega, et talupojad hakkasid jalga laskma. Hakkab pidama päevikut, et uurida ennast, elu ja inimesi. Tolstoi asutas pedagoogilise ajakirja, kirjutas aabitsa ja muud õppekirjandust Võttis osa ka sõjategevusest, kus pettus väga. Teda häiris materialilistlik ebavõrdus. Aastal 1862 abiellus ta nimeka Moskva arsti 18-aastase tütre Sofia Bersiga
vennad Nikolai, Sergei, Dimitri ja õde Maria. Vaatamata sellele, et Tolstoi jäi üheksa aastaselt orvuks, oli ta lapsepõlv siiski õnnelik. Lapsena oli Tolstoi isepäine, õigusepüüdlik ja aus. 1844. aastal astus Tolstoi Kaasani Ülikooli, alguses idamaa keelte, pärast õigusteaduskonda. 1847. aastal palus ta end ülikoolist välja arvata. Saades Jasnaja Poljana ja veel mitme küla valdajaks, pidas Tolstoi oma kohuseks täie jõuga talupoegade elujärge parandada. Ideaalset mõisnikku Tolstoist siiski ei saanud. 1851. aastal hakkas ta kirjutama ,,Minu päeviku lugu". See kavatsus sai osaliselt teoks lõpetamata töös ,,Eilse päeva lugu", mida peetakse Tolstoi loomingi aluseks. 1851. aasta aprillis sõitis Tolstoi koos oma vennaga Kaukaasiasse ja võttis seal osa sõjategevusest. Seal sai alguse ka korrapärane kirjanikutöö. Autobiograafiline triloogia 1852. aastal ilmus ajakirjas ,,Sovremennik" Tolstoi esikteos jutustus ,,Lapsepõlv", järgnesid 1854
vennad Nikolai, Sergei, Dimitri ja õde Maria. Vaatamata sellele, et Tolstoi jäi üheksa aastaselt orvuks, oli ta lapsepõlv siiski õnnelik. Lapsena oli Tolstoi isepäine, õigusepüüdlik ja aus. 1844. aastal astus Tolstoi Kaasani Ülikooli, alguses idamaa keelte, pärast õigusteaduskonda. 1847. aastal palus ta end ülikoolist välja arvata. Saades Jasnaja Poljana ja veel mitme küla valdajaks, pidas Tolstoi oma kohuseks täie jõuga talupoegade elujärge parandada. Ideaalset mõisnikku Tolstoist siiski ei saanud. 1851. aastal hakkas ta kirjutama ,,Minu päeviku lugu". See kavatsus sai osaliselt teoks lõpetamata töös ,,Eilse päeva lugu", mida peetakse Tolstoi loomingi aluseks. 1851. aasta aprillis sõitis Tolstoi koos oma vennaga Kaukaasiasse ja võttis seal osa sõjategevusest. Seal sai alguse ka korrapärane kirjanikutöö. Autobiograafiline triloogia 1852. aastal ilmus ajakirjas ,,Sovremennik" Tolstoi esikteos jutustus ,,Lapsepõlv", järgnesid 1854
vene draamateatris selle põhjal Nad on maailmaparandajad, omamoodi tehtud etendust vaatamas ja kirjutasime kurva kuju rüütlid. Nad usaldavad ikka sellest lõpuks venekeelse kirjandi. Ja veel, kuigi on kümme korda petta saanud. rohkem kui hinne huvitas meid tõesti Teiselt poolt on nendes mingi suurem õpetaja arvamus meie mõtete kohta inimlik tarkus. Just tarkus, mitte kavalus, Tolstoist ja Anna Kareninast. sest kaval inimene ei pruugi olla Kui olin ise kirjanduse õpetaja, püüdsin tark. Tänane kool aga sunnib olema eelkõige samuti saavutada sellist õhkkonda ja kaval ning kogu aeg kalkuleerima: kirjutasin iga kirjandi lõppu väikese retsensiooni. ,,mis hinde ma selle eest saan" ja ,,mida Hiljem ütles mulle mitu õpilast, see mulle annab". Kalkuleerimisoskust
1909, kui oli 39, saab temast Teaduste Akadeemia audoktor. 1917 toimub Oktoobripööre, Bunin põgeneb abikaasaga. Lähevad koos Odessasse, kuhu on läinud palju haritlasi. 1920 läheb lõplikult Venemaalt ära ning kolib Prantsusmaale. Seal trükitakse kogutud teoste kordused. 1930 avaldab ,,Arsenjevi elu", mis on autobiograafiline teos. 1933 sai selle eest Nobeli preemia. Vaheldumisi elas Pariisis ja oma maalossis. 1937 ,,Mälestused Lev Tolstoist". 1938 külastas Leedut, Lätit ja Eestit, samal ajal tegi algust novellide kirjutamisega, mille hiljem kogus kokku raamatuks ,,Hämarad alleed". Ta ei soovinud ise Ameerikasse minna, kuid saatis sinna ,,Hämarate alleede" teise osa, mis anti välja talle honorari maksmata. Elu lõpus kirjutas veel mälestusraamatu. Suri 8. novembril 1953, maetud Pariisi. Proosas oli tihe armastusteema. Varasemas loomingus väga armastusest ei kirjutanud, aga Venemaalt lahkumisest saati oli see põhiteema
aastal. Ta saabub Peterburi ja nüüd on tal võimalus tutvuda Sovremenniku toimetuse liikmetega. Toimetusel on Tolstoile väga suured lootused. Nad tahtsid Tolstoid endale kaastööliseks. Sovremenniku toimetuses hakkab küpsema konflikt. Nad loodavad, et T leevendab konflikti ja asub aadlike poole peale. T ei kavatsegi kedagi toetada, ta tahab olla kõigest eraldi. Kõik on imestunud. Erilised diskussioonid tekivad tal Turgeneviga. Turgenev on üdidni aristokraat ja ta arvab, et Tolstoist saab tema liitlane. Tekivad hoopis tülid. Kõige suuremaks teesklejaks peab T Turgenevit. Turgenev leiab, et Tolstoi peaks end harima. Kui ta tahab olla suur kirjanik, peab ta tõstma enda erudeerituse taset. Tekib kujutus, et Tolstoi on metslane. Alates 1856. aastast ilmuvad kiitvad retsensioonid tema kohta. Ühe retsensiooni autor on Tsernõsevski, kes kirjutab väga hea retsensiooni Tolstoi teostele. Nende vaated läksid küll lahku, aga ta võis olla väga peenetundeline. Ts võttis
Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU I Ljubov Kisseljova 11. veebruar 2009 Vene kirjanduse arengu etapid Kooli vene kirjanduse kursus hakkab tavaliselt Puskinist, keda läbitakse suhteliselt kiiresti. Vene kirjandus suuremalt hakkab aga Dostojevskist ja Tolstoist kõik eelnev jääks nagu tagaplaanile. Leitakse, et just need suurkirjanikud hakkasid mõjutama Euroopa kirjanduslikku protsessi. Aga vene kirjandus ei sündinud 19. saj keskpaiku. Eelkõige on aga kaks suurt epohhi: 1. Vanavene kirjandus ehk keskaja vene kirjandus 11. saj 17. saj. 2. uue aja vene kirjandus 18. saj algusest tänapäev Vanavene kirjanduse puhul tuleb tähele panna kaht olulist aspekti sõnu kasutame selle aja
armastusluulet vähe, palju rohkem isamaa ja mõtteluulet. Alles vanas eas võttis armastusteema üles. Kaks osa sai vlmis Prantsusmal olles, saatis käsikirja USAsse. Seal avaldati see ilma Bi teadmata. B ise hindab "Hämaraid alleesid" oma täiuslikeimaks ja parimaks teoseks. '43 ilmus NYCs I ja II osa, III ilmus '44. Kui seda raamatut kirjutas, siis polnud juba 20 aastat Venemaal käinud, aga Venemaakirjeldused on seal väga täpsed. Mälestusi kirjutas ka: "Mälestused Tolstoist" ('37) ja "Mälestused" ('50) viimased on ta enda omad. 21.2. H.Hesse elu ja looming, ühe teose analüüs Pilet nr 22 22.1. A.H.Tammsaare elu ja looming ,,Juudit" 1. 30JAAN 18781MÄRTS 1940) ELU JA LOOMING. "JUUDIT" Sündis Järvamaal Albu vallas TammsaarePõhja talus (naabertalu TammsaareLõuna) 4. Lapsena jaans 1878. Vanemad polnud seal paiksed olnud, olid sinna kolinud üsna abielu alguses, sest kuna isal (Peeter Hansen) oli vanemaid vendi, siis ta talu ei pärinud
annaabi.ee 
