Nende suguline põlvkond (1n gametofüüt) on taandarenenud. Lehtede, käbide, tüve ja juurtega taim on sporofüüt (2n). Paljasseemnetaimede sugulise paljunemise organid asuvad käbides. Isaskäbide tolmukottides arenevad isassuguorganid õhupõitega tolmuterad. Paljasseemnetaimed tolmlevad tuule abil. Tolmlemise käigus satuvad tolmuterad emaskäbide käbisoomuste vahele. Igas tolmuteras on 2 rakku, ühest moodustub tolmutoru ja teine jaguneb tolmutorus vahetult enne viljastumist kaheks isassugurakuks spermiumiks (1n). Emaskäbi igal seemnesoomusel asub 2 seemnealget.
emaskäbide käbisoomuste vahele. Igas tolmuteras on 2 rakku, ühest moodustub tolmutoru ja teine jaguneb tolmutorus vahetult enne viljastumist kaheks isassugurakuks spermiumiks (1n). Emaskäbi igal seemnesoomusel asub 2 seemnealget. Seemnealgmes
Konjugatsioon-ühinemine, ühendumine. Protsess algab kromosoomide otstest, mis lähenevad üksteisele tuumamembraanil Sünaptoneemne kompleks- valguline struktuur mis moodustub paardunud kromosoomiosade vahele. Bivalendid- Konjugeerunud homoloogiliste kromosoomide paarid 28.Paljunemise viisid: Suguline paljunemine toimub levimisalgete tekkel muu hulgas ka sugurakkude ühinemine. tekib 2 suguraku liitumisel. Taimede puhul on 2 erinevat faasi: gametofüüt (lootekott õie sees ja tolmutera tolmutorus) sporofüüt on taim ise nt. õistaimede seemnete teke tolmlemise järel. Sugutu paljunemine kloonimine, paljunemise meetod, kus järglasele antakse 100% ühe vanema genotüübist, rekombinatsioonilist ristumist ei toimu. Monotsütogeenne (ühest rakust) nt. protistid. Polütsütogeene (rakkude grupist) nt. õunapuud. Kloon organismide, rakkude ja DNA-molekulide geneetiliselt identne kogum, mis on tekkinud ühest eellasest replikatsiooni ja suguta (rekombinatsioonivaba) paljunemise teel
Konjugatsioon-ühinemine, ühendumine. Protsess algab kromosoomide otstest, mis lähenevad üksteisele tuumamembraanil Sünaptoneemne kompleks- valguline struktuur mis moodustub paardunud kromosoomiosade vahele. Bivalendid- Konjugeerunud homoloogiliste kromosoomide paarid 28.Paljunemise viisid: Suguline paljunemine toimub levimisalgete tekkel muu hulgas ka sugurakkude ühinemine. tekib 2 suguraku liitumisel. Taimede puhul on 2 erinevat faasi: gametofüüt (lootekott õie sees ja tolmutera tolmutorus) sporofüüt on taim ise nt. õistaimede seemnete teke tolmlemise järel. Sugutu paljunemine kloonimine, paljunemise meetod, kus järglasele antakse 100% ühe vanema genotüübist, rekombinatsioonilist ristumist ei toimu. Monotsütogeenne (ühest rakust) nt. protistid. Polütsütogeene (rakkude grupist) nt. õunapuud. Kloon organismide, rakkude ja DNA-molekulide geneetiliselt identne kogum, mis on tekkinud ühest eellasest replikatsiooni ja suguta (rekombinatsioonivaba) paljunemise teel
vegetatiivne rakk tolmutoru. Generatiivne rakk annab mitootiliselt jagunedes kaks spermiumi. Spermiumid moodustuvad tavaliselt siis, kui tolmutera asub tolmukotis, näiteks sugukondades korvõielised ja kõrrelised. Sel juhul on valminud tolmutera kolmerakuline. Mõnes taimeperekonnas, nagu liilia, tubakas lõppeb tolmutera areng generatiivse raku moodustumisega, sel juhul jäävad tolmuterad emakasuudmele sattumiseni kaherakulisteks ning spermiumid tekivad alles tolmutorus. Idanemine: Elujõuliste seemnete idanemine algab nende pundumisest. Vee kogus, mis on selleks vajalik, on taimedel erinev. Mida rohkem niiskust, seda kiiremini seemned paisuvad, kuid liigvesi õhu juurdevool on raskendatud, ja idanemine peatub . Idanemiseks vajavad seemned soojust ja niiskust. Viljastamine: munaraku ja seemneraku ühinemine. Seeme areneb seemnealgmest pärast munaraku viljastamist. 36. Vili ja seeme. Rüüsvili, paljasvili, partenokarpia
spermiumi (isasgameeti). Spermiumid moodustuvad tavaliselt siis, kui tolmutera asub tolmukotis, näiteks sugukondades korvõielised (Asteraceae) ja kõrrelised (Poaceae). Sel juhul on valminud tolmutera kolmerakuline. Mõnes taimeperekonnas, nagu liilia (Lilium), tubakas (Nicotiana) või tradeskantsia (Tradescantia) lõppeb tolmutera areng generatiivse raku moodustumisega, sel juhul jäävad tolmuterad emakasuudmele sattumiseni kaherakulisteks ning spermiumid tekivad alles tolmutorus. Kõrvalekaldeid normaalsest tolmutera arengust võivad põhjustada ebasoodsad ilmastikutingimused, mitmesugused keemilised ühendid ning geneetilised põhjused (hübriidsus, polüploidsus, apomiktilisus). Need viivad steriilse õietolmu tekkimisele. 6.2. Sigimiku ehitus Ühe õie emakad moodustavad emakkonna (gynoeceum).
Generatiivne rakk annab mitootiliselt jagunedes kaks spermiumi. Spermiumid moodustuvad tavaliselt siis, kui tolmutera asub tolmukotis, näiteks sugukondades korvõielised ja kõrrelised. Sel juhul on valminud tolmutera kolmerakuline. Mõnes taimeperekonnas, nagu liilia, tubakas lõppeb tolmutera areng generatiivse raku moodustumisega, sel juhul jäävad tolmuterad emakasuudmele sattumiseni kaherakulisteks ning spermiumid tekivad alles tolmutorus. Idanemine: Elujõuliste seemnete idanemine algab nende pundumisest. Vee kogus, mis on selleks vajalik, on taimedel erinev. Mida rohkem niiskust, seda kiiremini seemned paisuvad, kuid liigvesi õhu juurdevool on raskendatud, ja idanemine peatub . Idanemiseks vajavad seemned soojust ja niiskust. Viljastamine: munaraku ja seemneraku ühinemine. Seeme areneb seemnealgmest pärast munaraku viljastamist. 36.Vili ja seeme. Rüüsvili, paljasvili, partenokarpia
Putuktolmlemine ja tuultolmlemine. Enamik õisi on kohastunud putuktolmlemisele. Väikesed õied on koondunud õisikusse, õied sisaldavad nektarit. Tuultolmlejatel on õiekate taandarenenud, aga emakakasuudmed on väga suured, et püüda õhust tolmuteri. Õietolmu tekib palju. Viljastamine vili areneb õiest vaid siis, kui on toimunud tolmlemine ja viljastamine. Emakasuudmele sattunud tolmutera hakkab arenema. Tolmutoru tungib läbi emakakaela sigimiku. Tolmutorus on kaks seemnerakku, sigimikus paiknevad seemnealgmed. Seemnealget ümbritsevad katted, milles on väike ava e seemnepilu. Seemnekotis on 8 rakku, üks neist on suurem, asetseb seemnepilu juures. See on munarakk, ehk emassugurakk. Tolmutoru tungib läbi pilu lootekotti seemnealgmesse ja sisu koos kahe seemnerakuga valgub lootekotti, toimub viljastumine. 1 seemnerakk ühineb munarakuga, viljastunud munarakust areneb idu. Teine
Juurestik nõrk Okkad pikad, kahekaupa, Okkad lühikesed, ühekaupa, vahetuvad 2-3 aasta järel. vahetuvad 5-7 aasta järel. 26 Käbid väikesed, püramiidjad Käbid piklikud, suuremad männist. Paljunemine Paljasseemnetaimed tolmlevad tuule abil. Tolmlemise käigus satuvad tolmuterad emaskäbide käbisoomuste vaheleIgas tolmuteras on 2 rakku, ühest moodustub tolmutoru ja teine jaguneb tolmutorus vahetult enne viljastumist kaheks isassugurakuks spermiumiksEmaskäbi igal seemnesoomusel asub 2 seemnealget. Seemnealgmes on üks munarakk ja toitekudeTolmutoru tungib seemnealgmesse ja toimub viljastumineÜks spermiumitest ühineb munarakuga, teine aga hävib. Viljastunud munarakust areneb seemeSeemned levivad tuule või loomade abil uutesse kasvukohtadesse. Soodsates tingimustes areneb seemnest uus sporofüüt Sammaltaimed
annaabi.ee 
