parmud, porilane, põdrakärbes Tähtsus looduses Toiduahel, Taimede Toitub inimese Osa toiduahelast, Nõelavad Taimekahjurid, ja inimese elus rändrohutirts tolmlejad, aia- ja varutd jäävad jahu sisse mürgiastlaga, toiduks hävitab põllukultuuride toiduainetest, elama koguvad mett, loomadele, taimestikku kahjurid karusnahast tolmeldavad lagundavad ja valmistatud taimed, hävitavad tolmeldavad taimi,
alternatiiv planeeti eluks. Vihmametsad annavad meile suure osa hapniku ning hoiavad meie atmosfääri tervena, aga ega see meid inimesi ei huvita, peaasi on see, et meil oleks mugav. Külma närviga hävitame me hektareid vihmametsasi. Me hävitame ükskõikselt asju mis hoiavad meid elus. Kui nii edasi, on varsti mesilased viidud väljasuremis ääreni, tegelikult ühed väga olulised tegelased meie elus. Nemad on põhi tolmlejad, kogu tolmejatest, tolmutavad nemad 90%. Tänu sellele kasvavad kasvavad meil taimed ja areneb loodus edasi. Kui neid ei ole, siis kes seda teeb? Inimene? Vaevalt. See on teema millest võib kirjutada pea lõputult, sest me teeme loodusele rohkem kahju kui me seda ette kujutame, paljas telefonikõne võib eksitada mesilase. Jah, ökokatastroof on alanud, meie inimesed oleme parasiidid, me olemegi ökokatastroof. Meie mentaliteet on ökokatastroof.
Kromosoommutatsioonid põhjustavad muutusi geenide paiknemises ja kordsuses. Genoommutatsioonide tagajärjel muutub kromosoomide arv. Mutatsioonid 2.Alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel · Meiosis - kromosoomide ristsiire · Viljastumisel - alleelide kombineerumine 3.Geenivool - erinevate populatsioonide isendite ristumine. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. - migratsioon( tuul, tolmlejad, putukad, loomade ränded jm.) Geenivoolu peamisteks tagajärgedeks on soodsate alleelide levimine üle liigi ja populatsioonide geneetiline ühtlustumine, s.t. nende eristumise pidurdumine. 4.Geenitriiv - juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. 1)vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides 2)suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel See võib olla põhjustatud näiteks looduskatastroofidest nagu metsatulekahjud. Pudelikaelaefekt
Sarusääsed- toituvad nektarist, vastsed arenevad veekogude põhjamudas. Kihulased- · Väikesed mustad putukad, emased imevad verd. Kärbsed- · Neil on jässakas keha, lühikesed tundlad. · Nad tegutsevad ainult päeval. · Paljunevad kiiresti, munevad kõikjale, kus on toitu vastsetele(vaglad) Näiteks: toakärbes, lihakärbes ehk porilane, parm, põdrakärbes, äädikakärbes. Putukad inimeste elus: · Imevad verd, munevad toidule · Paljud on õite kõlastajad ja tolmlejad. · Osad toituvad seentest ja taimeosadest(viljad, lehed) · Lagundavad taimejäänuseid(termiidid) · Taimekahjurid(kartulimardikas, lehetäi) · Toiduks loomadele ja linduddele, roomajatele, ämblikutele. · Merilastelt saab mett. · Kannavad edasi haiguseid(lutikad ja parmud) Verdimevad putukad(kärvsed, lutikad, parmud, sääsed) kannavad imedes edasi mitmesuguseid haigusetekitajaid. Näiteks unitõbe ja malaariat. Mesilaspere aastaajad:
Geenitriiv-juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. Uue põlvkonna moodustamisest võtab osa vaid väike kogum eelmise põlvkonna sugurakkudest. Populatsiooni isendite arvukus väheneb järsult (nt. Looduskatastroofid: tulekahju, üleujutus, reostus jms). Geenivool-erinevate populatsioonide isendite ristamine. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. Migratsioon (tuul, tolmlejad, putukad, loomade ränded jms). Ellujäämist ja paljunemist piiravad liigikaaslased (konkurents), teiste liikide isendid (konkurents, toitumine), eluta looduse tegurid (ebasoodne temp, niiskus, soolsus, valgus, üleujutus, maavärin, vulkaanipurse jms). PROGRESS (täiustamine)-uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismide teke, uute kudede ja organite teke. (nt. Ainuraksed -> hulkraksed).
Third level Fourth level Fifth level Abiootiliste tegutite iseloomustus Valguslembelised organismid on madalsoos taimed . Näiteks : turbasammal, palderjan Madalsoos kasvavad taimed vajavad niiskust et oma elutegevusega toime tulla. Sümbioos Sümbioos mükoriisaseentega on madalsookooslusele väheomane. Turbasammal ja soosammal Parkhein ja tolmlejad putukad Palderjan ja õistolmlejad putukad PAlDERJAN <----- PARKHEIN SOOSAMMAL Kisklus Toimub vähesel määral sest madalsoos ei ole kisjatel kerge elada, sest toitumisvõimalused on väikesed. Kiskjatest võivad madalsoos elada mäger, hunt või rebane aga neid on küllaltki vähe . Kisklus toimub äblikute ja sipelgate vahel. Konkurents
· Enamik mutatsioonidest fenotüübis ei avaldu. Need mis avalduvad on enamasti kahjulikud, kuid vahel esineb ka kasulikke mutatsioone. Kombinatiivne muutlikkus · Alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. · Meioosis - kromosoomide ristsiire · Viljastumisel - alleelide kobineerumine Geenivool · Erinevate populatsioomode isendite ristumine. Populatsiooni geenifondi võivas sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. · Migratsioon (tuul, tolmlejad putukad, loomade ränded jm) Geenitriiv · Juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris · Uue põlvkonna moodustumisest võtab osa vaid väike kogum eelmise põlvkonna sugurakkudest · Populatsiooni isendite arvukus väheneb järsult · See võib olla põhjustatud näiteks looduskatastroofidest nagu metsatulekahjud, üleujutused, reostused jm. · Pudelikaelaefekt - algsest, oma kindla geenifondiga, populatsioonist jäävad alles mõned üksikud isendid. Looduslik valik
Mikroevolutsioon on populatsiooni püsiva suunaga geneetiline muutlikkus. Mutatsiooniline muutlikkus- uued geenivormid ehk alleelid tekivad mutatsioonide teel. Enamik mutatsioonidest fenotüübis ei avaldu. Need, mis avalduvad on enamasti kahjulikud, kuid vahest esineb ka kasulikke mutatsioone. Geenivool- erinevate populatsioonide isendite ristumine. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. Migratsioon ( tuul, tolmlejad, putukad, loomade ränded jm ). Geenitriiv juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. Uue põlvkonna moodustamisest võtab osa väike kogum eelmise põlvkonna sugurakkudest. Populatsiooni isendite arvukus väheneb järsult. See võib olla põhjustatud nt looduskatastroofidest nagu metsatulekahjud, üleujutused jm. Pudelikaelaefekt algsest, oma kindla geenifondiga, populatsioonist jäävad alles mõned üksikud isendid
Karvkate on vaja näiteks karul Õndraluu ehk saba on vaja lehmal Kolmas silmalaug on vaja sisalikel Populatsioon on väikseim evolutsioonivõimeline organismide rühm. Geenifond on populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid. Populatsiooni geneetiline struktuur on erinevate alleelide ja genotüüpide arvuline suhe. Geenivool ehk siire on erinevate populatsioonide isendite ristumine. Toimub näiteks tänu migratsioonile ( loomade ränded, tolmlejad, putukad jne.) Geenitriivid on juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. Toimus näiteks siis, kui uue põlvkonna moodustamisest võtab osa ainult väike osa eelmise põlvkonna sugurakkudest. Võib olla põhjustatud mõne looduskatastroofi poolt (metsatulekahju, üleujutus vms.) Pudelikaela efekt tähendab, et algsest populatsioonist jäävad ellu vaid mõned isendid ja see muudab populatsiooni geenifondi.
mitmekesistumiseks · Putukatele pole tähtis taimedel kohastumused selleks (ilsu värv) · Tolmendamise mitmekesisus on eduka tolmlemise aluseks Tolmendamise väärtus MAJANDUSLIK · Kuidas mõõdetakse? Saagi rikkusega · On kasulik ka piimatoodangutele · Tulu tolemdnamisest: EL 5 mlrd aastas, maailmas 37-91 · Tolmendamisest saadav tulu ületab mesindusest saadava tulu mitmekordselt Mida vaja? · Õistaimi, õitsvaid põlluservi jne TOLMLEJAD · Mardikalised o Evolutsiooniliselt kujunesid enne õistaimede teket seega pole kohastunud nektarid sööma, pole head tolmendajad · Liblikalised o Head, kuna neil on juba pikad suised · Kahetiivalised o Head, neil on kindlad õied, tunnevad hästi värve · Mesilaselaadsed parimad tolmendajad o Kimalased o Erakmesilased o Meemesilased (nö kodustatud) Mesilaste tähtsus
· võitlus toitumise pinnal toiteahel "hävitaja ohver", kisklus (karnivoorid, omnivoorid, herbivoorid) · parasitism "parasiit peremees", ei lõpe surmaga, kuid üks organism elab teise arvel seened taimedel, kirbud koertel · konkurents tekib toitumisel sarnasest toidust, mistõttu areng nõrgeneb, aga ka valguse vajadus. On nii liikidevaheline kui ka liigisisene · sümbioos - sümbiondid, suhe vastastikku kasulik toitumise pinnal; tolmlejad, levitajad ÖKONISS · Mingi liigi ökoamplituudid e kogum kõigi oluliste keskkonna tegurite suhtes. · Põhiniss, · tegelik e. realiseeritud niss Antropogeensed tegurid · Inimtegevuse mõju organismidele · otsene mõju · kaudne mõju keskkonna muutuse läbi Otsene vahetu toime elusale · kasutamine ja hävitamine (jahindus, kalandus) · viljelemine ja kodustamine organismi viimine kultuuri
· Aina keerulisemad kohastumused koevolutsiooni tagajärjel (sümbiootilised suhted, eluvõrgustikud). Hõimkondade rühm: sõnajalgtaimed Vanim soontaimede rühm; Juured olemas; Paljunevad eostega; Viljastumine toimub vesikeskkonnas. paljasseemnetaimed Paljunemisorganeid kannavad käbid; Tuultolmlejad (ei vaja vesikeskkonda paljunemiseks); Paljunevad seemnetega (seemnes on varuained); Valdavalt igihaljad, puit sisaldab enamasti vaiku. katteseemnetaimed Õied olemas; Kõrgelt kohastunud tolmlejad (ei vaja vesikeskkonda paljunemiseks); Paljunevad seemnetega; Veetranspordiks varres kujunenud trahheed; Praegu valitsev taimede rühm. Taimede eluvormid Reaktsioonina keskkonnatingimustele väljakujunenud, liigile omane kasvuvorm, liigitus kasvu-ja paljunemisorganite paiknemise järgi ebasoodsal aastaajal: · Fanerofüüdid - kogu aeg eksponeeritud, kõrgel; · Kamefüüdid ülalpool maapinda, kuid madalal; · Hemikrüptofüüdid maapinnal või pinnase ülakihis;
annaabi.ee 
