siis pole teil temaga enam muret. Kui koldnõgesed juulikuus oma õitsemise lõpetavad, siis ilmuvad maadligi kasvavad roomavad varred. Need katavad varsti üpris suure ala emataime ümber ja sobivatel tingimustel juurduvad. Nii võimegi saada endale ilusa tumerohelise pehme vaiba. Seega ei ole koldnõges väärtuslik ilutaim vaid õitsemise ajal, vaid ka pärast seda. Ilu pole aga ainus, mis koldnõgesel pakkuda on. Õite kaunis ergas värvus on tegelikult mõeldud ikkagi tolmeldavate putukate ligimeelitamiseks. Viimseid kostitatakse mesimagusa nektariga. Koldnõgese õis on nii kavalalt ehitatud, et keegi ei saa nektarit ilma lillele kasu toomata. Nimelt on tee peal ees tolmukad, mille õietolm jääb paratamatult iga maiustaja külge ja jõuab sel moel teiste taimede õiteni. Lehed on taimedel toidu valmistamiseks. See tähendab, et taimede lehtedes tehakse veest ja mullast saadud toitainetest suhkrut. Seejuures kasutatakse päikeseenergiat. Kuid taimed ei saa
Õis ja vili Õis Sugulise paljunemise organ on taimel õis, mille tolmukates valmivad tolmuterad, emakas aga munarakud. Silmatorkamatud ja väiksemad õied on neid tolmeldavate putukate ligimeelitamiseks koondunud tihti kogumikesse ehk õisikutesse. Nii on õied putukatele paremini nähtavad. Seemned saavad areneda vaid siis, kui õis on tolmeldatud. Enamik taimi on putuktolmlejad, väiksem osa tuultolmlejad. Mõningaid taimi tolmeldavad peale putukate ka teised loomad. Õitel on kujunenud selline ehitus, et paljunemine oleks võimalikult edukas.
Kommensa kasulik Peremeesl elab mardikas sipelgapesas ja saab sealt kaitset ja lism iik, ohutu toitu, aga sipelgad ei saa sellest midagi, kui liik mardikas nende pesas elab 5. Liigid kohastuvad elukeskkonnaga ja muutuvad, sõltudes samal ajal üksteisest. Ühe liigiga toimuvad muutused mõjutavad ka teisi liike. Nt paljude taimede ja neid tolmeldavate putukate evolutsioon on toimunud tihedas vastastikuses seoses. Sellist nähtust nimetatakse koevolutsiooniks. Milles seisneb koevolutsiooni ohud? See võib viia äärmiselt spetsialiseerunud suhteni, et teine liik ei suudagi ilma teiseta paljuneda. Ökosüsteem 6. Mis on ökosüsteem? Isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoobist Mis on kõige suuremaks ökosüsteemiks? Biosfäär. 7. Too näiteid ökosüsteemide kohta
liblikõieliste juuremügarates elavad lämmastikku siduvad bakterid. Mutualism on ka taimtoidulise imetaja ja tema seedeelundkonnas elutsevate bakterite omavaheline seotus. Kommensalism kooseluvorm, mille puhul üks liikidest saab kasu, teisele liigile mõju aga puudub. Näiteks puutüvedel kasvavad sambad ja samblikud. Koevolutsioon liikide muutumine liikidevaheliste suhete tulemustena, näiteks peremeeste ja parasiitide vastastikused kohastumused. Näiteks paljude taimede ja neid tolmeldavate putukate evolutsioon on kulgenud tihedas vastastikuses mõjutamises, mis on lõppkokkuvõttes parandanud mõlema võimalusi ellu jääda. Saakloomade ja kiskjate ning peremeeste ja parasiitide omavahelised suhted on arenenud kõrvuti, koevolutsiooni tulemusena. Kiskjad on tõhusad saagipõõdjad, saakloomadel on arenenud oskused, mis vähendavad ohtu langeda saagiks. Parasiidid on arenenud selliseks, et võtavad peremehelt toitaineid nii, et too ei sure.
monokultuuride puhul) ja selles, et polükultuurid pakuvad kahjurite looduslikele vaenlastele 8 mitmekesisemat toidubaasi, mis suurendab kahjurite vaenlaste kohalolekut ja bioloogilist kontrolli. Külvikorra tõttu peavad kahjurid iga aasta migreeruma uutele põldudele, et leida omale meeldivad peremeestaimed (Parker et al. 2016). Üks loodusliku mitmekesisuse kasu on tolmeldavate putukate kaitsmine, mis on tähtis paljudele kaheidulehelistele kultuurtaimedele. Kimalaste pesade asustustihedus on kõrgeim just mitmekesistemates elupaikades. Üldiselt looduslik mitmekesisus omab mitmeid eeliseid kultuurtaimede tasandil. Talu või farmi tasandil looduslikul mitmekesisusel on teistsugused väärtused kui ühe põllu tasemel. Näiteks saab looduslikku mitmekesisust suurendada ühe kultuurtaime ridade vahel teist kultuurtaime kasvatades. Loodusliku mitmekesisuse kasu
Ühes tavalises partnerlusvormis, mida nimetatakse mutualismiks või sümbioosiks, saavad mõlemad liigid niisugusest elukorraldusest kasu. Näiteks pühvlilinnud ja suurimetajaid või korallid ja mikroskoopilised vetikad. NII HEA KUI HALBA Pühvlilinnud söövad puuke ja muid parasiite, kes elavad suurte loomade nahal, kuid nad toituvad ka haavade verest harjumus, millest nende peremeestel pole sugugi kasu. Paljud partnerlussuhted on lõdvad, aga mõned, näiteks tolmeldavate putukate ja taimede vahel, on nii välja arenenud, et kumbki partner ei suuda teiseta ellu jääda. Vastupidiseks näiteks on kommensalism, nagu imikala ja tema peremehe suhted, kus üks liik saab kasu, teine aga ei kasu ega kahju. Partnerlus võib näida vastastikuse abine, kuid kumbki partner lähtub ainuüksi oma huvidest. Kui üks partner suudab tasakaalu enda kasuks pöörata, laseb looduslik valik tal seda teha.
Putukad. Niidul elab palju putukaid. Mida liigirikkam on niidutaimestik, seda rohkem on ka putkaliike. Paljud putukad toituvad taimedest. Õiesikk, karuspõrnikas, kuldpõrnikas jt söövad taimede õisi, õienektarist toituvad liblikad (nt. koerliblikas, päeva-paabusilm, lapsuliblikas jt), samuti mesilased ja kimalased. Nektarist toituvad putukad on kasulikud ka taimedele, sest nad tolmeldavad taimi. Samas toovad õisi tolmeldavate liblikate röövikud taimedele kahju, süües nende lehti. Niidul elab ka palju röövtoidulisi putukaid, kes söövad omakorda tsaimtoidulisi putukaid ja nende vastseid. Röövtoidulised on näiteks herilased, kiilid, lepatriinud, jooksikud, ritsikad jt. Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool 8
• Suunav valik – keskmisest teatud suunas erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine • Lõhestav valik – kahe või enama kesmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine c) Kohastumine. Mis on mimikri (osata tuua näiteid)? • Kohastumiseks nimetatakse liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid omadusi • Mimikri on sarnasus mõne teise liigiga. Näiteks kärbesõie õied sarnanevad neid tolmeldavate putukatega I. Millal/kus on kohastumused kasulikud, kahjulikud? • Kohastumused on organsimidele kasulikud vaid teatud tingimustel ja teatud aja vältel d) Liigiteke I. Mis on liik? • Liik on sarnaste omadustega isendite rühm II. Mis on bioloogiline isolatsioon ehk ristumisbarjäär? Milles seisneb? • Bioloogiline isolatsioon on mitmed omadused, mis soodustavad ristumist liigikaaslastega ja takistavad ristumist võõra liigi isenditega III
• Milliste pendlitega saaks siduda neid näiteid: a) benjihüpe; b) pika juhtme otsa kinnitatud laelamp; c) rippuv tabalukk? Võnkumised looduses ja tehnikas, Võnkumised meie ümber • Looduses võib kohata mitmeid vabalt võnkuvaid kehi. Puud kõiguvad tuules, haavalehed värisevad ning vees ujuv puunott õõtsub üles-alla. Enamik sellistest võnkumistest ei täida mingit kindlat eesmärki, kuid mõned võivad siiski ka kasu tuua. Õite kõikumine äratab tolmeldavate putukate tähelepanu, kõikuvatest viljadest levivad seemned kaugemale ning peente ja lapikute rootsude otsas rippuvate haavalehtede värisemine aitab puul paremini valgust püüda ja vee aurumist reguleerida. • Sundvõnkumist kasutavad elusolendid liikumiseks. Näiteks me liigutame kõndimisel käsi ning jalgu edasi-tagasi. Paljud mikroorganismid liiguvad viburi võngutamise abil, linnud ja putukad lehvitavad tiibu, vee-elanikud liigutavad saba, uimi või loibi. Resonants
kohast, vaid madalamalt lähtuvad õieraod on pikemad ja kõrgemalt lähtuvad õieraod on lühemad. Tolmlemisviisid, tolmlemisviisi seos õie ehitusega. Vilja arenemine õiest. Viljade ja seemnete levimise viisid (koos näidetega). EHITUS. Õie tolmukates valmivad tolmuterad, emakas aga munarakud. Harilikult leiab ühest õiest nii tolmukaid kui ka emakaid. Need paiknevad õie keskel. ÕISIKUD. Silmatorkamatud ja väiksemad õied on neid tolmeldavate putukate ligimeelitamiseks koondunud õisikutesse. TOLMLEMISVIISID. TOLMLEMISVIISI SEOS ÕIE EHITUSEGA. Putuktolmlejad – 1) Tolmukad ja emakad paiknevad õie sisemuses; 2) Emakasuue on kleepuv; 3) Tolmukatel valmivad suuremad kleepuvad tolmuterad, mis putuka külge kergesti kinni jäävad; 4) Õies on magusat nektarit tootvad meenäärmed; 5) Kroonlehed on suured, sageli eredalt värvunud; 6) Õied tavaliselt lõhnavad
Lodjapuu on meie niiskema ja viljaka mullaga metsade üks kaunimaid põõsaid. Kevadel mai lõpul ja juuni algul õitsemise ajal jääb ta võib-olla veel veidi teiste varju, kuid hilissügisel on ta ilmselt võistlejateta metsakaunitar. Kevadel on lodjapuu äratuntav suurte, vahel inimese käest suuremate õisikute tõttu. Õied on tal valged, kerge roosaka või roheka varjundiga. Huvitav on seegi, et suures õisikus ei arene kõikidest õitest vilju, servmised õied on lihtsalt tolmeldavate putukate ligimeelitamiseks, seepärast on need keskmistest õitest suuremad. Sügisel võlub lodjapuu inimesi aga oma kireva lehestikuga ning kaunite punaste marjadega, mis valmivad alles siis, kui teiste puude viljad on juba ammu ära söödud. Lehed on lodjapuul sügisel harilikult tumepunased, kuid parkides võib kohata ka kollaste lehtedega põõsaid. Kasutamist ongi lodjapuu kõige enam leidnud just ilupõõsana, eriti on ta meeldinud
annaabi.ee 
