Tolliül (0)

Tolliülesanne 
Eeldagem,  et  Austraalia  on  “väike  riik”,  kuna  ta  ei  mõjuta  maailmaturu  hinda.  Võtkem 
hüpoteetiline televiisorite turg, kus kehtivad järgmised nõudmise-pakkumise suhted     Tabel. Televiisorite nõudmine - pakkumine Austraalia turul  Televiisori hind ($)  Nõutav kogus (tuh.)  Pakkumine (tuh)  500 
400 
300 
200 
100  0  0  10 
20 
30 
40 
50  50 
40 
30 
20 
10  0   
     
1.  Milline  on  antud  nõudluse-pakkumise  suhete  juures  (arvestame  autarkiaga)  televiisorite turu tasakaaluhind ja kogus? Joonistage graafik!  Televiisorite turu tasakaaluhind autarkia tingimustes 250 $, nõudlus selle hinna juures võrdub 
25 tuh, pakkumine samuti 25 tuh.   2.  Maailmaturu hind on 100 dollarit televiisor ja vabakaubanduse tingimustes impordiks  Austraalia  televiisoreid  selle  hinnaga.  Leidke  graafikult,  milliseks  kujuneks 
vabakaubanduse  tingimustes  televiisorite  tarbimine  ja  tootmine  Austraalias  ning 
import?  Maailmaturu hind 100 $ juures on jooniselt näha, et nõudlus oleks 40 tootele, s.h. 10 täidetaks 
kodumaise pakkumisega ja 30 imporditakse.   3.  Milline on tarbijate võit võrreldes autarkiaga? Kirjeldage!  Endine  autarkia  kogus  (nõudlus  ja  pakkumine  tasakaalus),  mida  riigid  pakkusid  hakkab 
maailmaturu  pakkumise  korral  kokku  kuivama.  Uus  kogus  kujuneb  pakkumise  kõveral  ja 
maailmaturu pakkumisel. Antud hetkel selle turu pakkujad negatiivses situatsioonis. Tarbijad  a  b  c     d  Maailmaturu hind  Hind tollimaksuga  Hind ₐ  Kogus ₐ  Nõudlus  Pakkumine 


saavad  aga  tarbida  kogu  mahu,  mis  nad  on  nõus  maailmaturu  hinnaga  tarbima. 
Märkimisväärselt suurem, kui see oli autarkia tingimustes.  4.  Oletagem, et oma tootjate kaitseks rakendab Austraalia valitsus kindla tollimaksu: 100  dollarit  televiisorilt.  Milliseks  kujuneb  nüüd  televiisorite  tootmine,  tarbimine  ja 
import?  Televiisorite tootmine 20 tuh, tarbimine 30 tuh, import 10 tuh.  5.  Arvutage tolli mõju tarbimisele, tema ümberjaotav mõju (täiendav kasum tootjaile) ja  valitsuse tuluefekt.  Tarbijate kaotus moodustub kolmest komponendist – täiendav kasum tootjaile, valitsuse tulud, 
riigi kaotus ebaefektiivsemat tootmisest.   C piirkond– valituse tulu tollimaksust 1 000 000 $ (100 * 10 000), mis läheb riigieelarvesse. 
Tarbijad maksavad rohkem kaupade eest, riik saab selle vahe endale.   Tootjate kasu. ehk ümberjaotav efekt. Tollimaksuga ostavad tarbijad 20 tuh  televiisorit, mis 
läheb neile maksma 20 000 * 200 = 4 000  000 $. Vabakaubanduse tingimustes oleks tarbija 
maksnud  aga  hoopis  20 000  *  100  =  2 000    000  $.  Vahe  2 000 000  €,  ebaefektiivsed 
tootmiskulud (b piirkond) moodustuvad 500 000 $, ülejäänud 1 500 00 $ (a piirkond) tootjale 
puhas  võit  (kasum).  Koduse  majanduse  puhas  kaotus  500 000  $  (b  piirkond)  –  ressursside 
raiskamine kallimale toodangule. Vaba ruumi hetkel ka ebaefektiivsematele tootjatele.   6.  Milline on Austraalia majanduse “puhas kaotus” sellise tollimaksu kehtestamisest?  B + D piirkond - 500 000 + 500 000 = 1 000 000 $ (puhas kaotus).