Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kvoodiülesanne (0)

1 Hindamata
Punktid

Kvoodiülesanne



Töö nr 10 
Kvoodiülesanne 
Võtame hüpoteetilise näite televiisorite turust. Eeldus on, et Venetsueela kujutab sellel turul 
endast  “väikest  avatud  majandust”,  s.t.  ei  suuda  mõjutada  maailmaturu  hinda  mingite  oma 
toimingutega. Venetsueelas kehtib järgmine nõudluse-pakkumise skeem televiisoritele:    Ühe televiisori hind  dollarites  Nõudmine televiisoritele  Venetsueela turul  tuh. tk.  Televiisorite pakkumine  Venetsueelas  tuh. tk.  100  200  300  400  500  900  700  500  300  100  0  200  400  600  800        1.  Joonistage  nõudluse-pakkumise  graafik  Venetsueela  siseturu  jaoks.  Milline  on  tasakaaluhind ja milline -kogus?      Tasakaalu hind 325 $ ja kogus 450 tuh tk.  


2.  Oletame  vabakaubanduse  tekkimist  maailmaturu  hinna  150  dollarit  televiisor  juures.  Milline  saab  olema  televiisori  hind  Venetsueelas?  Milline  kogus  tarbitakse  selle  hinna 
juures, kui palju sellest on toodetud Venetsueelas ja kui suur on import?  Maailmaturu 150 $ juures jooniselt näha, et see jääb sama hinnaga, mis maailmaturul. 800 
tuh telekat tarbitakse, 100 tuh televiisorit kodumaine toodang ja 700 tuh import.     3.  Valitsus  otsustab  kaitsta  oma  riigi  tootjaid  kehtestades  impordi  kvoodi  300  tuhat  televiisorit aastas.   -  Kui suureks kujuneb tarbimine?  Tarbimine väheneb 200 tuh televiisori võrra. (algse 800 tuh 600 tuhandele)  -  Kui kõrgeks tõuseb televiisori hind kvoodiga ?  Kvoodiga tõuseb see 250 $.  -  Kui  palju  maksavad  tarbijad  nüüd  ostetud  televiisorite  eest  rohkem  võrreldes  sama  kogusega vabakaubanduse tingimustega?  100  $  rohkem  (250-150),  hinnatõus  150  $  pealt  250  $.  600 000  *100  =  60 000 000  $ 
maksavad tarbijad enam.  -  Kui  suur  on  kvoodi  ümberjaotav  tulemus  rahaliselt  (st  kodumaiste  tootjate  täiendav  kasum)?  100  tuh  kuni  300  tuh  juureks  suudaksid  tootjad  konkureerida.  Kasum  ühe  televiisori 
pealt 100 $, kuna hind tõusis 150 $ pealt 250 $.  -  Kui suur on rahvamajanduse puhas kaotus?  200 000 * 100 : 2 = 10 000 000 $ ebaefektiine tootmiskulu (b)  100 000 * 100 = 10 000 000 $ tarbijate kaotus rahas (d)  20 000 000 $ rahvamajanduse puhaskaotus  -  Milliseks kujuneb välismaiste müüjate puhas võit (eeldusel, et kvoodid jaotatakse ilma  oksjonita)?  100 * 300 000 = 30 000 000 $  4.  Oletame,  et  Venetsueela  valitsus  kehtestab  lisaks  kvoodile  veel  ka  subsiidiumi  (100  dollarit ühe televiisori kohta) oma tootjatele?   -  Milliseks kujuneb nüüd televiisori hind kvoodi ja toetusega?  250 – 100 = 150 $   -  Kui suur saab olema kodumaine pakkumine?   Kodumaine pakkumine 800 000 televiisorit, 150 $ tk.  -  Milliseks kujuneb tarbimine?  800 000 televiisorit.  -  Kui palju võidavad tarbijad rahas võrreldes eelmise situatsiooniga (punkt 3)?  Raha, mis tuleb maksumaksja taskust on 60 000 000 $.    
Kvoodiülesanne #1 Kvoodiülesanne #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Võtame hüpoteetilise näite televiisorite turust. Eeldus on, et Venetsueela

Sarnased õppematerjalid

Kvoodiülesanne
3
doc

Kvoodiülesanne

Milline saab olema televiisori hind Venetsueelas? Milline kogus tarbitakse selle hinna juures, kui palju sellest on toodetud Venetsueelas ja kui suur on import? Vabakaubanduse tekkimisel kukuks ka hind Venetsueelas maailmaturu tasemele 150 dollarit. Sellise hinna juures tarbitakse 800 000 televiisorit, millest vaid 100 000 on toodetud Venetsueelas ja 700 000 imporditakse. 3. Valitsus otsustab kaitsta oma riigi tootjaid kehtestades impordi kvoodi 300 tuhat televiisorit aastas. - Kui suureks kujuneb tarbimine? 600 000 - Kui kõrgeks tõuseb televiisori hind kvoodiga ? 250 dollarit - Kui palju maksavad tarbijad nüüd ostetud televiisorite eest rohkem võrreldes sama kogusega vabakaubanduse tingimustega? Tarbijad maksavad enam 600 000 x 100 = 60 000 000 dollarit - Kui suur on kvoodi ümberjaotav tulemus rahaliselt (st kodumaiste tootjate täiendav kasum)? a=tootjate täiendav kasum

Rahvusvaheline majandus
Kvoodiülesanne
2
doc

Kvoodiülesanne

Tasakaalukogus = 450 000 Tasakaaluhind = 350 2. Oletame vabakaubanduse tekkimist maailmaturu hinna 150 dollarit televiisor juures. Milline saab olema televiisori hind Venetsueelas? Milline kogus tarbitakse selle hinna juures, kui palju sellest on toodetud Venetsueelas ja kui suur on import? Televiisori hind 150 dollarit Tarbitud kogus = 800000 Toodetud Venetsueelas = 100000 Import = 700000 3. Valitsus otsustab kaitsta oma riigi tootjaid kehtestades impordi kvoodi 300 tuhat televiisorit aastas. - Kui suureks kujuneb tarbimine? Tarbimine väheneb hinnatõusu tingimustes 800 000-lt 600 000-le - Kui kõrgeks tõuseb televiisori hind kvoodiga ? Kvoodi hind 250 - Kui palju maksavad tarbijad nüüd ostetud televiisorite eest rohkem võrreldes sama kogusega vabakaubanduse tingimustega? 250*600 000=150 000 000 150 000 000*600 000=90 000 000

Majandus
Kvoodiülesanne
3
doc

Kvoodiülesanne

1. Joonistage nõudluse-pakkumise graafik Venetsueela siseturu jaoks. Milline on tasakaaluhind ja milline -kogus? 2. Oletame vabakaubanduse tekkimist maailmaturu hinna 150 dollarit televiisor juures. Milline saab olema televiisori hind Venetsueelas? Milline kogus tarbitakse selle hinna juures, kui palju sellest on toodetud Venetsueelas ja kui suur on import? 3. Valitsus otsustab kaitsta oma riigi tootjaid kehtestades impordi kvoodi 300 tuhat televiisorit aastas. - Kui suureks kujuneb tarbimine? - Kui kõrgeks tõuseb televiisori hind kvoodiga ? - Kui palju maksavad tarbijad nüüd ostetud televiisorite eest rohkem võrreldes sama kogusega vabakaubanduse tingimustega? - Kui suur on kvoodi ümberjaotav tulemus rahaliselt (st kodumaiste tootjate täiendav kasum)? - Kui suur on rahvamajanduse puhas kaotus?

Majandus
Tolliül
2
pdf

Tolliül

Tolliülesanne Eeldagem, et Austraalia on “väike riik”, kuna ta ei mõjuta maailmaturu hinda. Võtkem hüpoteetiline televiisorite turg, kus kehtivad järgmised nõudmise-pakkumise suhted Tabel. Televiisorite nõudmine - pakkumine Austraalia turul Televiisori hind ($) Nõutav kogus (tuh.) Pakkumine (tuh) 500 0 50 400 10 40 300 20 30 200 30 20 100 40 10 0 50 0 Pakkumine Hind ?

Rahvusvaheline majandus
Rahvusvaheline finantsjuhtimine KT1-variandid A B C D E
138
xlsx

Rahvusvaheline finantsjuhtimine KT1: variandid A,B,C,D,E

1. Ettevõtte kavandab aktsiaemissiooni. Planeeritakse väljastada 1 000 000 lihtaktsiat hinnaga a 10 EUR Ettevõtte bilansi passiva struktuur eelmisel aruandeperiodil: bilansi maht 16 000 000 EUR, sh kohustu aktsiakapital 2 000 000 EUR, eelmise perioodide kasum 6 000 000 EUR. Varasemalt oli emiteeritud 1 000 000 lihtsaktsiat nominaalginnaga a 2 EUR, mis moodustaski aktsiaka Leida sellle etevõtte aktsia hinna ja tulukuse suhe (P/E ratio). Kui valdkond on atraktiivne, kas investee varasemalt Kogus hind 1 aktsia Kogus 1,000,000 10 1,000,000 Bilanss 16,000,000 kohustused miinus 7,000,000 Aktsiakapital miinus 2,000,000 Eelm per kasum miinus 6,000,000 Aruandeaasta kasum

Rahvusvaheline majandus
Turumehanism
69
ppt

Turumehanism

Majanduse alused Teema 2: Turumehhanism. Nõudlus ja pakkumine. Elastsus 1 Eesmärk: Selgitada: · kuidas toimib konkurentsiturg · nõudluse ja pakkumise seadust ja funktsiooni · nõudlust ja pakkumist mõjutavaid mittehinnafaktoreid · tasakaaluhinna ja - koguse kujunemist · defiitsiidi ja ülepakkumise mehhanismi · nõudluse ja pakkumise dünaamikat ja erinevaid elastsuse liike nõudluse hinna elastsust nõudluse tuluelastsust 2 nõudluse ristelastsust Hüviste turg T.tegurite turg Tööturg Maaturg Kapitaliturg Füüsilise Finants- kapitali turg kapitali turg 3 Turumehhanism ­ see on peamiste turuelementide: nõudluse, pakkumise, hinna ja konkurentsi seos ja koostoime. Turumehhanismi omapäraks on see, et iga tema elemen

Majandus (mikro ja makroökonoomika)
Maksebilanss-rahvusvaheline valuutaturg-välisinvesteeringud
30
pdf

Maksebilanss, rahvusvaheline valuutaturg, välisinvesteeringud

MAJANDUSTEADUSE ALUSED 55 10. Maksebilanss Varasemates peatükkides käsitleti rahvusvahelist majandust mikroökonoomilisest vaatenurgast, kus tähelepanu oli pööratud eelkõige ressursside jaotusele. Alternatiivseks võimaluseks oleks makroökonoomiline rahvusvahelise majanduse käsitlemine, pöörates tähelepanu sellistele agregeeritud suurustele nagu kogutoodang, tarbimine investeerimine, inflatsiooni määr jne. Maksebilanss ja rahvusvaheline võlgnevus Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Maksebilanss: · kirjeldab välismajandustegevusest saadava sisemajanduse koguprodukti (SKP ­ ingl. GDP), · rahvusliku koguprodukti (RKP ­ ingl. GNP) ning majanduses kasutada oleva tulu (ingl. GDI) kujunemist; · näitab välisfinantseerimisallikate struktuuri; · aitab riigi

Majanduse alused
Finantsnäitajate arvutamine
171
xls

Finantsnäitajate arvutamine

Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa

Majandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun