1. PROTOZOOLOOGIA- teadusharu mis tegeleb algloomade uurimisega 2. ALGOLOOGIA - teadusharu mis uurib vetikaid 3. RÄNIVETIKAD- on umbes 16 000 liiki, üherakulised või koloonilised. arvatavasti veerand fotosünteesi käigus produtseeritud orgaanilistest ainetest sünteesitakse ränivetikate poolt. räni vet. on olulised vee hapnikuga varustajad , esmane toiduobjekt paljudele fütoplanktonist toituvatele veeloomadelew. ränivetika tunnuseks on vetikarakku ümbritsev ränipantser. põhiliseks paljunemis viisiks on pooldumine. kõigepealt eemalduvad kaaned, seejärel pooldub tuum ja protoplasma. Mõlemad tütarrakud saavad ühe vana poolme ja kastvatab selle vastu uue, alati sisemise (väiksema). Kui rakk ob vähenenud sellel teel kolmandiku heidab ta ühe rakupõlvkonna pantseri ära- moodustub aksospoor, mis kasvab algsete mõõtudeni. Aksospooride tekkega kaasneb tihti ka suguline protsess. 4
Mujal maailmas, kus kehtib kalastiku järelevalve kord, on keelatud ümarmudilat kasutada elussöödana, lasta elusat ümarmudilat vette tagasi. Paati tuleb puhastada ühest veekogust teise minnes, samuti tuleb teatada ümarmudila leiust. Mississipi jõkke on ümarmudila tõrjeks isegi paigutatud elektriga pingestatud raudteerööpad, mis elektrivälja abil kalu peletavad. Vee ökosüsteemi seisukohalt on ümarmudilast arvatud toidukonkurentsi ohtu emakalale, lestale ja teistele põhjast toituvatele kaladele. Teisest küljest arvatakse ümarmudilat tema väheliikuva eluviisi tõttu olevat hea saak kormoranidele. Ümarmudilat ennast ja tema noorjärkusid peetakse heaks haugi ja ahvenasöögiks. (1) Teda välja püüda või Läänemerest ära kaotada ei ole võimalik.(3) Foto 4 ümarmudil autor: naturgucker.deKasutatud materjalid 1) http://www.saartehaal.ee/2012/07/21/voorliik-pannile/ 2) http://www.saartehaal.ee/2012/07/14/saaremaa-vetest-avastati-agressiivne- ahvenaline/
Geenivektori ülesandeks kasutatakse tavaliselt agrobakterit. Õnnestunud geenisiirdega taimerakud valitakse välja in vitro ja neist kasvatatakse taimed. Esimene GMO taimesort lubati USA turue 1994. aastal. Kahjurpututakindlate taimede loomiseks kasutatakse bakterit Bacillus thuringensis, mis toodab Bt-toksiini- mürki, mis tapab mingit kindlat putukaterühma. Mürkaine sünteesi kodeeriv geen eraldatakse ja viiakse taime, mis hakkab ise seda mürkainet tootma. Nii muutub taim etemast toituvatele teatud kahjurputukatele mürgiseks. Seesuguste Bt- taimede kasvatamisel pole vaja kasutada putukatõrjevahendeid. Taimede muutmiseks tundetuks umbrohumürkide suhtes siirdatakse taime geen, mis kodeerib mürki lagundavat ensüümi. Selliselt muundatud taimed ei hävi taimemürkide kasutamisel, küll aga teised taimed, mis umbrohumürgiga kokku puutuvad. Neid GM-taimi nim. herbitsiiditolerantseteks. MARKERTAIMED- Geenisiirdamise õnnestumise kergemaks tuvastamiseks ja GM-taime
ainetega kokku lahtedes ja suudmealades, mitte avamerel, kus naftat surmavas koguses ei leidu. - Taimestik Taimede kokkupuutumine naftasaadustega on probleemiks kõikidele kaldajoone läheduses ja vees elavatele eluvormidele. Meres ulatub taimestik kuni kümne meetri sügavuseni, seetõttu on suurem reostuse mõju madalikel ja kõvapõhjalistes kasvukohtades, kus elustik on liigirikas ja isendirohke. Mürgiste ainetega määrdumine ning imendumine on ohtlik nii taimedele endale, kui ka neist toituvatele loomadele. - Linnud Merelindudele on naftaga kokkupuutumine eriti ohtlik, kuna väiksemadki õlikogused võivad põhjustada linnu alajahtumise, uppumise, nälga suremise või õlimürgituse. Oht on kõige suurem kaldaäärsetele isenditele ning lindude pesitsus ja puhkealadele. Linnusulestiku veekindluse tagab lipiidne kaitsekiht, mis on tundlik lipofiilsete saasteainetega määrdumisel. Selle tulemusena kahjustub lindude sulgkate, mis hoiab kehasoojust. Õliga
ja sügiseti lõunasse. Haudelinnud aga jäävad siia pesitsema ja poegi hauduma. Peamiselt elutsevad Läänemeres lauk, kivirullija, punajalg- tilder, meriski, kühmnokk-luik ja hahk. Paljude liikide arvukuse kasvule on kaasa aidanud näiteks pehmed talved (pikem pesitsusaeg), otsese jahtimise vähenemine (hävitamine, munade korjamine ja jaht), toitainetega rikastumine (paranenud toitumistingimused eelkõige kala ja merekarpidest Lauk toituvatele liikidele) ning põllumajanduses tekkinud muudatused ja lahtistel prügimägedel tekkinud toitumisvõimalused (eriti kajakalistele) ning keskkonna mürkide vähenemine. Mere saastamine laevaõlidega on merelindudele väga ohtlik. Isegi õhuke õlikirme veepinnal põhjustab lindude vältimatu surma. Seepärast nimetatakse merevee reostamist laevaõlidega õlikatkuks. Läänemerel on selle reostuse ohvriteks tavaliselt aulid. Õliga kokku
Fotosünteesi tähtsus FS on vajalik heterotroofidele, kes ise anorgaanilisest ainest orgaanilist ei suuda sünteesida Vee fotooksüdatsioonil eralduv hapnik on vajalik kõikide organismide hingamiseks FS vajalikkus taimedele: o Igas taimes on heterotroofselt toituvaid rakke, mis saavad suhkrud nendest rakkudest, kus toimub FS või tärklise hüdrolüüsil o Calvini tsüklist saab alguse mitmete lipiidide ja aminohapete süntees o Heterotroofselt toituvatele rakkudele on õhuhapniku vaja glükoosi oksüdatsiooniks FS tähtsus heterotroofidele: o FS on ainuke protsess looduses, milles muudetakse valgusenergia keemiliste sidemete energiaks o Elutegevuseks vajaliku energia saavad heterotroofid ainult toiduga omastatava orgaanilise aine oksüdatsioonil heterotroofid ei saa elada ilma taimede poolt esmaselt moodustatud orgaanilise aineta o FS tagab süsihappegaasi kasutamisega süsinikuringe o Org
Eostest arenevad liikumisvõimelised rändeosed. Vetikad Vetikaid uurivat teadusharu nimetatakse algoloogiaks. Ränivetikad suurima liikide arvuga vetikarühm, ligikaudu 16 000 liiki. Nad on üherakulised või koloniaalsed organismid, kes elavad peamiselt meres ja mageveekogudes, tavaliselt hõljuvad nad vabalt vees või veekogude põhjas. Väga tähtsad fütoplanktoni koostisosad, olised vee hapnikuga varustajad ning toiduks fütoplanktolnist toituvatele veeloomadele. Ränivetika iseloomulikumaks tunnuseks on vetikarakku ümbritsev ränipantser, mis koosneb kahest eri suurusega poolmest, mis sulguvad teineteise sisse. Kuna igal ränivetika liigil on unikaalne ränipantser, siis kasutatakse seda liikide eristamiseks. Pruunvetikad 1500 liiki, teadaolevalt elavad kõik merevees. Mõned pruunvetikad võivad kasvada kuni 60m pikkuseks ja kaaluda ligi 300kg. Suudavad fotosünteesida 20-30m sügavusel vee all
Neid aineid kasutavad taimed kasvamiseks. Nii toimub looduses aineringe. (L. Colvin, E. Speare ,,Laste looduseentsüklopeedia" lk. 13, 65) Nagu looduses ikka, on enamjaolt kõik kõigile toiduks. Nii on toiduks ka bakterid. Meresüvikute põhjas elavad hulkharjasussid, kes toituvad veealuste vulkaanide läheduses elavatest imepisikestest bakteritest. Rannakarbid puhastavad vett reostusest. Toitudes koguvad nad endasse mürgiseid aineid ja ohtlikke baktereid, mis mõjub tihti ka rannakarpidest toituvatele loomadele. (L. Colvin, E. Speare ,,Laste looduseentsüklopeedia" lk. 27, 30) Bakterid ja keskkond Bakterite elutegevust mõjutavad mitmed keskkonnategurid, näiteks temperatuur, soolsus pH-tase, kiirgus. Enamik baktereid eelistab mõõdukat temperatuuri ja soolsust ning neutraalset pH-d. Kiirgus on enamikele bakteritele kahjulik. Bakterite hulgas eristatakse eraldi rühmana ekstremofiile, mis taluvad hästi äärmuslikke keskkonnatingimusi. (http://www.miksike
põllumajanduses kahjulike putukate tõrjeks. See preparaat osutus äärmiselt mürgiseks putukatele, ent vähemmürgiseks imetajatele. Umbes 50 kasutamisaasta jooksul suutis DDT arvatavasti päästa enam kui 100 miljoni inimese elu malaariast, entsefaliidist, katkust ja muudest epideemiatest ning näljahädast. Algul peeti DDT-d loomadele ja inimestele kahjutuks aineks, ent hiljem avastati siiski ka kahjulikud mõjud putukatest toituvatele selgroogsetele ja seega lõpuks ka inimesele. Eriti ohtlikkuks tegi DDT tema erakordne püsivus, mille tulemusena kandus ta pidevalt edasi toiduahelate kaudu kuni loomade ja inimesteni. Kogunedes elusorganismidesse ja lahustudes rasvades hakkab ta kuhjuma inimese ja looma rasvkoes, kutsudes esile kroonilisi mürgistusi, muutes pärilikku struktuuri ja tekitades vähkkasvajaid. Seega ilmnesid DDT-l mutageenne ja kantserogeenne toime. Lisaks oli DDT püsiv ka mullas ja vees,
(putukamürgina) ja ta on inimesele ohutu. Seda toksiini pidevalt tootvate GMO põllukultuuride juures on täheldatud, et teatud erilistes oludes (näiteks kõrgenenud kahjuriohu korral) vajavad nad väiksemates kogustes putukamürke. (Koik) See bakter toodab Bt-toksiini - mürki, mis tapab mingit kindlat putukarühma. Mürkaine sünteesi kodeeriv geen eraldatakse ja viiakse taime, mis hakkab ise seda mürkainet tootma. Nii muutub taim temast toituvatele teatud kahjurputukatele mürgiseks. Seesuguste Bt-taimede kasvatamisel pole vaja kasutada putukatõrjevahendeid ehk insekitsiide. (Viikmaa & Tartes, 2008, lk 44) 7 Viirusekindluse saavutamiseks sisestatakse taimedesse taimehaigusi põhjustavate viiruste geene. See muudab taimed vähem vastuvõtlikuks nende viiruste poolt põhjustatavatele haigustele ja saagikus suureneb. (Koik)
Kui temperatuur tõuseb üle 50ºC, siis ensüümide tegevus lakkab täielikult. Ka määrdunud ja higine pind aitab hallituse levimisele kaasa. Hallitus on tekstiilis nähtav hallide, pruunide, kollaste, siniste ja oranzide täppidena. Tavaliselt saab selle kahjustuse kõrvaldada tekstiili keedupesuga. Enim hallitusaltid on tsellulooskiud, eriti looduslikud. Tunduvalt vähem kahjustab hallitus siidi, eriti keedetud siidi. Lambavill on vastuvõtlik proteiinist toituvatele hallitusseentele, kuid kahjustused tekivad taimsete kiududega võrreldes tunduvalt aeglasemalt. Kuna sünteeskiududes ensüüme ei esine, siis sünteeskiud taluvad hallitust eriti hästi. Niiskuse tekitatud Niisketes tingimustes puuvillasele kangale tekkinud kahjustused puuvillasele kahjustus hallituse näol.
õhuhapnikuga moodustades tillukesi tahkeid osakesi. Nendel osakestel kondenseerub veeaur. Vetikad soodustavad pilvede teket. Looduses toimivad vetikad kui termostaadid. Kui MDS'i toodetakse siis vee temperatuur tõuseb. Vetikate poolt toodetud DMS jahutab maailmakliimat 4 oC võrra. Miks rannik lõhnab? On olemas bakter, milles on geen, mis kontrollib orgaanika lagundamisel eralduvat väävlit sisaldavat gaasi (mürgine). DMS on ka ranniku piirkonnas toituvatele lindudele tähtis, kuna lõhn juhib neid rannikualale. Süsinik Harva limiteerib vetikate kasvu merelistes süsteemides. On hakatud pöörama tähelepanu CO 2 sisaldusele merevees. Suurem osa meres leiduvast süsinikust on lukustatud meresetetesse (10 miljonit gigatonni). (1giga=109). 3900 gigatonni on lahustunud orgaanilise süsiniku kujul. 700 gigatonni süsinikku sisaldab lahustunud orgaanilise süsiniku reservuaar DOC/LOC (?)
rauda. Aed- ja puuviljadest rauda peaaegu ei saadagi, välja arvatud nõgesest. Rauda ei leidu ka valges lihas või kooritud viljas. Lihasöömisest loobunud inimesed ja lakto-vegetaarlased peavad samuti hoolitsema rauavajaduse rahuldamise eest - rukkileiba, ube, pähkleid ja seemneid tuleb süüa küllaldaselt. Lastel võib mõnikord aneemia tekkida ühekülgsest toidust. Samuti võib täiendav raud olla vajalik sporti harrastavatele noortele ja eriti kehvasti toituvatele tüdrukutele. 45