Tartu Kutsehariduskeskus Toitlustus- ja majutusosakond Koostas:ivarss Magustoidud Iseseisevtöö Tartu 2010 Magustoitude valik ja tarbimine on eri maades väga erinev, see sõltub traditsioonidest, toitumistavadest ja ka maa arengutasemest. Kui vaadata veidi ajalukku, siis magustoit on eestlaste toidulauale ilmunud üsna hiljaaegu. Talurahva põhiliseks magustoiduks olid metsamarjad mida söödi niisama, hiljem hakati lisama ka mett. Suuremate pidude puhul valmistati õllesuppi ja leivapudi.19. Ja 20. sajandi vahetusel tekkisid ka magusad supid ja marjapudrud. Magustoite liigitatakse: *tooraine ja valmistamise tehnoloogia järgi *serveerimis temperatuuri järgi
ning siis jõudsingi taimetoidu juurde, kuna arvasin, et äkki on probleem selles, et ma toitun valesti. Taimetoitlus on toitumisharjumus, mis eetilistel, moraalsetel, religioossetel, kultuursetel, esteetilistel, keskkondlikel, sotsiaalsetel, majanduslikel, poliitilistel, maitselistel või tervislikel põhjustel välistab kõikide või mõnede loomsete toiduainete tarbimise. Taimetoitluses eksisteerivad mitmed erinevad tavad. Mõned näited taimetoitlusega seotud toitumistavadest: Näiteks: fruitarianistid söövad ainult taimeosi, mida saab korjata ilma taime kahjustamata ja näiteks : Freeganid väldivad kõikide asjade ostmist, kuna arvavad, et kõik kapitalistlikus maailmas toodetud tooted, mitte ainult loomsest allikast, aitavad kaasa maailma ekspluateerimisele. Mina isiklikult olen hetkel veel pool-taimetoitlane, kuna olen alles üleminekuperioodil taimetoidule. Olen kaks nädalat loobunud igasugusest lihatoidust, kuid muu on jäänud kõik samaks
5. SUHTLEMINE. 5.1. KEELEOSKUS 1) eesti keel I, II A2; III B1 2) võõrkeel A1 5.1.2 Arvuti kasutamise oskus. 5.1.3 Asjaajamine I, II algtase; III kesktase 5.1.4 Töökoha korraldamine 5.1.5 Töögrupi juhtimine I, II nõue puudub; III kesktase 5.1.6 Kutse-eetika 5.2. PÕHIOSKUSED JA TEADMISED 5.2.1 Tervisliku toitumise põhimõtted, eritoitumine ja toiduallergiad 5.2.2 Ülevaade Eesti ja maailma erinevate regioonide toitumistavadest 5.2.3 Pagari- ja kondiitritoodete klassifikatsioon, pagaritooted ja nende valmistamine (vt lisa D) 5.2.4 Erialane terminoloogia I, II eesti keeles, III inglise või saksa keeles (vt lisa E) 5.2.5 Toorainete sortiment, koostis, kvaliteet, toiteväärtus, kasutamisvõimalused, hoiunõuded, realiseerimisajad, säästlik kasutamine I algtase; II, III kesktase 1) teraviljad ja teraviljasaadused 2) piim ja piimatooted 3) kergitusained 4) vesi 5) munad ja munasaadused 6) suhkur, siirup, mesi
.............................................6 Pannkoogid..............................................................................................................................................................7 2 Sissejuhatus Magustoitude valik ja tarbimine on eri maades väga erinev. See sõltub maa arengutasemest , käepärasest toorainest , rahvuslikest traditsioonidest , toitumistavadest ja mitmest muust tegurist. Magustoiduga lõpeb enamasti lõunane söögikord. Ka laste tähtpäevadel, täiskasvanute kohvilauas ning ootamatule külalisele sobib vahel mõnd magustoitu pakkuda. On teada , et loomulikus olekus, toorelt, on toiduained kõige väärtuslikumad. Kui sööme puuvilju ja marju toorelt, saab organism kõiki neis leiduvaid aineid paremini omastada. Siiski tuleb puuvilju ja marju sageli ka kuumalt
Magustoidud Natuke ajaloost Magustoitude valik ja tarbimine on eri maades väga erinev, see sõltub toorainetest, traditsioonidest ,toitumistavadest ja ka maa arengutasemest. Kui vaadata veidi ajalukku, siis magustoit kui roog on eestlaste toidulauale ilmunud üsna hiljaaegu . Talurahva põhiliseks magustoiduks olid metsamarjad mida söödi niisama , hiljem hakati lisama ka mett. Suuremate pidude puhul valmistati ka õllesuppi ja leivapudi millele sajandivahetusel lisandusid marjapudrud ja magusad supid. Esimesed kokaraamatud ilmusid 18 sajandi lõpul tõlgituna saksa ja rootsi keelest. Sealsed
aktiivsed, on neil veelgi suurem oht haigestuda vereringehaigustesse. Kui mitmetele riskifaktoritele lisandub ülemäärane stress, mille tagajärjel tõuseb vererõhk, on infarkt kerge tulema. Infarkti korral võib südame pärgarteri valendik täielikult sulguda, südamelihas jääb hapnikuta ning tekib eluohtlik seisund. Südame- ja veresoonkonnahaigused on suurel määral eluviisist põhjustatud haigused, s.t. sõltuvad meie harjumustest, elureziimist ja toitumistavadest. Et nimetatud haigused on Eestis varajase surma peatamiseks peamised põhjused, on stressiga toimetuleku oskused nende ennetamiseks väga olulised. 6.4 Vähktõbi Vähktõve erinevaid vorme on palju. Uuringud on näidanud, et stressisituatsioon, kus inimesel puudub kontroll oma elusündmuste üle, on tõsiseks riskifaktoriks vähki haigestumisel. Inimestel, kellel on olnud rängad üleelamised (näiteks lähedase kaotus) esineb kasvajaid sagedamini.
võta turseid maha). naha ja limaskestade kuivamist; janu, mille tõttu suurendab suurenenud vedeliku-tarbimine tursete teket. Kui turse tekib südame ümbruses, väheneb südame võime verd pumbata, tekib südamepuudulikkus; halveneb organismi varustatus hapniku ja toitainetega; Naatriumivajadus sõltub: inimese kehakaalust, füsioloogilisest seisundist (haigus, oksendamine, kõhulahtisus), toitumistavadest, kliimatingimustest, füüsilisest aktiivsusest. Kloor Lahustumatul kujul leidub kloori luudes. Kloori on vaja: koostöös naatriumi ja kaaliumiga: osmoregulatsiooniks, happe-leelistasakaalu tagamiseks, membraantranspordi (sh imendumise) ja vedelike liikumise verest rakku ning vastupidi, soolhappe sünteesiks maos. Kloori sisaldus on kõrgem loomset päritolu toitudes, kus ta esineb
....................................4 2.JUUDI AJALUGU.............................................................6 3.EBAUSK............................................................................7 4.TOITUMISTAVAD JUDAISMIS.....................................8 5. SEADUSED TOITUMISE KOHTA............................... 10 KOKKUVÕTE.....................................................................12 KASUTATUD MATERJALID............................................14 SISSEJUHATUS Judaismi toitumistavadest kirjutades tuginesin peamiselt raamatutele ,,Sellised nad on...iisraelased" (Avin Ben Zeev, Estonia. 2001), ,,Inimkond jumala otsingul" (Watch Tower Bible... U.S.A. 2006) ja ,,Maailma usundid" (E. Breuilly, J O`Brien ja M.Palmer). Samuti kasutasin Tartu Ülikooli kirjastuse välja antud raamatut ,,Üldine usundilugu: religiooniteaduse põhimõisted" (Kumar, 2006) ja neternetiavarustes kättesaadavat wikipedia materjali. Käsitlesin
..) Seepärast tuleks hommikuks süüa toitvat ja süsivesikuterikkaid toite, mis kindlustavad glükoosi imendumise organismi. (Hommikusöök- tervislik algus päevale...) 5 Hommikusöök vähendab näksimisvajadust ja paneb organismi ainevahetuse korralikult tööle ja kiirendab seda. (Hommikusöök - tervislik algus päevale...:2014) See on põhjustatud regulaarsetest toitumistavadest, mille korral vabaneb organismi kõhu hormaane, mis mõjutavad isu. (Ivy, L. J., Why breakfast is the most...) Uuringud on näidanud, et dieedipidajad, kes söövad hommikusöögi vähendavad 50% rohkem kaalu, kui need, kes ei söö hommikusööki. (Ivy, L. J., Why breakfast is the most...) Hommikusöök mõjutab kognoitiivset funktsiooni, parandab tähelepannu võimet ja mälu. (Ivy, L. J., Why breakfast is the most...)
· Kiudaineid esineb kuivatatud aprikoosides, hernestes, ploomides, viigimarjades, nisukliides jne. · Spordiga tegeleja saab vajaliku koguse kätte ka värsketest puu-, kaun- ja juurviljadest. Valgud sportlase toitumises · Valgud on toidu tähtsamaid koostisosi · Valgu täiendav manustamine lihasjõu suurendamiseks ei ole teaduslikult tõestatud · Valgud on tähtsad ainevahetuses, mis sõltub: o Individuaalsetest toitumistavadest ja sportlase füsioloogilisest seisundist o Kasutatud energiahulgast o Vajalike aminohapete sisaldusest o Aminohapete lõhustumisest organismist Valkude tähtsusest · Valkude osa kehalise töö energeetilisel kindlustamisel on vaid 5-15%. · 1 gramm valku annab 4 kalorit energiat. · Valkudel on organismis eelkõige ehituslik, plastiline ülesanne, samuti on nad fermentide tähtsaim koostisosa.
jõud, lihasvastupidavus ja painduvus (seostatakse alaseljavalude ennetamisega) ning tasakaal (seostatakse vigastuste ennetamisega).14.Südame-veresoonkonna süsteemi haiguste põhilised 5 riskitegurid.Südame- ja veresoonkonna haigused on suurel määral eluviisist põhjustatud haigused, st. sõltuvad meie harjumustest elureziimist ja toitumistavadest. Südame-veresoonkonna haiguste riskifaktorid jagatakse kaheks: 1. Mõjutatavad: Kolesterool (vere kõrge kolesteroolisisaldus),Vererõhk (kõrge vererõhk),Diabeet,Suitsetamine,Ülekaalulisus,Toitumine soola ja küllastunud rasvade liigtarbimine,Alkoholi liigtarbimine,Vähene KA,Stress ja psühhosotsiaalsed faktorid,Trombogeensed faktorid.2. Mittemõjutatavad sugu, vanus, pärilikkus
annaabi.ee 
