xxxxxxxxxxxxxx SISUKORD 1.NEP..........................................................................................................................................4 1.1 Rahalis-kaubanduslikud suhted.........................................................................................4 1.2 Eraettevõtlus......................................................................................................................4 1.3 Toitlusmaks.......................................................................................................................5 1.4 Nepi probleemid ja hirmud...............................................................................................5 1.5 Probleemide lahendamine.................................................................................................6 2.SUUR MURRANG........................................................................................................
1924. detsembri ülestõus. Ei läinud läbi, majanduskriisi polnud. Teostab maailmarevolutsiooni, Juut on pea. (Tondipoisid- mälestusmärk) Tribunal- sõjakohustus GULGANG- laagrite peavalitsus. GULAGI arhipelaag- vangi "saarestik" laagritele. Ründavad linnu rohelised. Uus majanduspoliitika (NEP) 1921. - kaotati toiduainete riigile andmise kohustus, asendati kindlaksmääratud maksuga. Kauplemise vabadus taastati. Laiendati ettevõtete tegevusvabadust. Nõukogude segamajandus. Talupoegadel toitlusmaks. Nepman- uusrikas. Kooperatiivid- rahareform, tservoonets. Raha pole käibel. Kes ei tööta see ei söö. Sõjakommunism- Tööstusettevõtteid riigistati. Mõned tasuta teenused. Nimetati sõjakommunismiks- kodusõjaaegne poliitika. Talupoegadel toiduaineteandmise kohustus- toiduained anti riigile. Ülestõusud. Vilja kogumiseks- toitlusarmee. Maapiirkondades relvastatud toitlussalgad. Sunduslik töökohustus. Loobuti NEP-i poliitikast- 1. sõjakommunism
1922-rapollo leping saksamaa ja venemaa rahu (sm hakkas venemaa abil oma sõjatööstust arendama, venemaa polnud rahul maailmapildiga) 1924-dawesi plaan sõdinud riikidele majanduslik abi(usa poolt) 1925-locarno konverents-SM piiride kindlustamine, reini tagatise pakt 1928- briand-kellogi pakt sõjast loobumine igasuguste tüliküsimuste lahendamisel Sõjakommunism- Venemaa kodusõja aegne majandus poliitika, nägi ette toiduandmise kohustust. NEP-uus majandus poliitika, kindel toitlusmaks, lubativäikeettevõtlus. Kulakud- nsvl jõukamad talupojad, olid vastukolhoosi liikumisele Gulag-vangilaagrite süsteem Siberi osas Ameerika õitseng- 1920a Ameerika majanduslik edu, laenud saadi suure % tagasi Westministeri statuut-dokument millega senised dominioonid said suveräänsuse. NSDAP-natsionaal sotsialistlik Saksa töölis partei Maffia-kuritegevuslikud rühmad Keeluseadus-kuiva seadusega alkoholi müügi piiramine
Majanduslik kaos, peaaegu kõiges oli ikaldus, 10) Mis oli Bresti rahu? (millal, kelle vahel, tagajärg) 3. märtsil 1918 sõlmisid Nõukogude Venemaa ja Keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgraaria ja Türgi) rahulepingu, kus Venemaa väljus I Maailmasõjast, kuid pidi loobuma Ukrainast, Poolast, Leedust, Lätist, Eestist, Soomest ja osast Valgevenest. 11) Mis on sõjakommunism? Enamlaste kehtestatud majanduspoliitika, kaotati palgad- st raharinglus puudus, tugev riiklik kontroll, toitlusmaks talupoegadele, toidukaupu jaotati vastavalt varanduslikule seisundile, avati tasuta saunad, kinod, ühstransport 12) Millised olid vene revolutsiooni tagajärjed? Kaotati 8-12 miljonit inimest, eraldusid Balti riigid ja Soome, majandus ja moraal pea peale pööratud
aastal. Olulisemad märgid demokraatia puudumisest Nõukogude Venemaal väljendusid veel: a) üks partei; b) juhikultus(Lenin); c) kehtestati diktatuur. 2. Kodusõja ja interventsiooni ajal nõukogude võimude poolt rakendatud majanduspoliitikat nimetatakse sõjakommunismiks. Selle olulisimaks tunnuseks oli toiduainete andmise kohustus. 3. Stalini Repressioonidele eelnes suhteliselt liberaalne majanduspoliitika NSV Liidu ehk majanduspoliitika NEP, mille tähtsamateks tunnusteks olid: a) toitlusmaks; b) turusuhted. 4. Täitke tabel. Industrialiseerimine Kollektiviseerimine Mida tähendab? Suurtööstuste rajamine Talude ühendamine ühismajanditesse Peamine muudatus Rajati suurettevõtteid; osa neist Rikaste talupoegade rajati Uurali mägede taha küüditamine; talupoegade vara
Venemaa. 1922. a. kuulutati välja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL). Sinna kuulusid Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga-Kaukaasia).Kõrgeim võim oli kommunistlikul parteil. Tekkisid talurahva rahutused, mis kandusid armeesse (põhjuseks majanduspoliitika). Kommunistid olid sunnitud muutma senist majanduspoliitikat: - kadus kohustus toiduaineid riigile anda. - kehtestati kindal toitlusmaks, ülejäänud võis turustada. - taastati kauplemisvabadus ja eraettevõtlus. - suurtööstus jäi riigi kontrolli alla. - kehtestati uus raha tservoonets. Reform oli ajutine järeleandmine, mis tuli esimesel võimalusel lõpetada. Võimuvõitlus. 1924. a. suri Lenin. Soovitas enda järglaseks Levtrotskit, kes jäi alla Stalinile. Tema ustavaks abiliseks sai V. Molotov (valitsusjuht). Kujunes Stalini isikukultus. Kogu ühiskonnal oli kohustus teda ülistada
invaliidiks jäi 4,4 mln läände põgenes 1,5-2 mln nälga suri 3-4 mln linnad tühjenesid inimesed metsistusid kõigest oli puudus töötstustoodang langes 19 saj lõputasemele teravilja toodeti pool endisest kogusest inimesed ei igatsenud taga tsaari aega kuid oldi kommunistide vastu 1921 kehtestati uus majanduspoliitika nep ümberkorraldusi tehti nii majanduses kui sisepoliitikas majanduses taastati turusuhted talupoegadele kehtestati kindel toitlusmaks tekkisid ettevõtted kus osalesid välisriigid nt transpordi ettevõtted viidi läbi rahareform sõjaväe reformiga vähendati sõdurite arvu nepi tulemusel kasvas todoang paranes inimeste elu 1926 saavutati sõja eelne tase tööstuses 1928 põllumajandus toodang oli 25 % suurem kui en ne sõda 1924 suri lenin partei ja riigijuhiks sai jossif stalin ta otsustas lõpetada nepi loosungiks sai sotsialism ühel maal st nõukogude liit taheti muuta tugevaks kui
Trotski: 1879-1940. Vene bolsevike revolutsionäär ja marksismi teoreetik. Mõjukas poliitik, välisasjade rahvakomissar, sõjaasjade rahvakomissar, Punaarmee rajaja. Stalini võimule tulekuga tagandati valitsusest ja Venemaalt. Korraldas Oktoobripöörde. Stalin 13.küs 16. NEP: majanduse põhiosa- rahandus, pangad, maad, mets, suurettevõtted, kaevandused riigi käes. Lubati tegutsed väikestel eraettevõtetel. Talupojad said harida riigimaid- kindla suurusega toitlusmaks (naturaalmaks). Taastati toiduainetega kauplemise vabadus. Riiki kutsuti välismaised ettevõtjad, ettevõtteid anti rendile, metsa kontsessioonile. Tulemus- majanduslik tõus. I ms ja kodusõja aegsetest vaesusest ja majanduslikust madalseisust ülesaamine.
152. 153. 18. Kommunistlik diktatuur Nõukogude Venemaal – Nõukogude Liidus. 154. NEP. Sisepoliitilised reformid.Võimuvõitlus. Industrialiseerimine. Kollektiviseerimine. Nõukogude riik ja ühiskond 1930.aastatel. Terror. GULAG. 155. 156. NEP uus majanduspoliitika Põllumajanduses: toiduainete andmise kohustus asendati kindla suuruse maksuga nn. toitlusmaks; põllumajandussaaduste ülejäägi võisid talupojad vabalt kasutada, s.h. müüa turuhindadega Rahareform – uus rahaühik tšervoonets kulla alusel Tööstuses: lubati taas tegutseda väikeettevõtjatel; meelitati väliskapitali NEP-i tulemused: 157. 1) põllumajanduse taastumine, kasvasid külvipind ja kogutoodang, kasvas jõuka
Ajutisele Valitusele. 7-8 novembril kukutati Ajutine Valituss ja kehtsestati nõukogude võim. Järgmisel aastal algas kodusõda tsaarivägede ja bolsevike vahel. 1920ndaks aastaks saavutasid bolsevikud võidu. 30.12.1922 sõlmisid Vene NSV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga-Kaukaasia SFNV liidulepingu Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu (NSVL) moodustamiseks. · areng enne ja pärast II maailmasõda: Kehtestati talupoegadele toitlusmaks, taastati eraettevõtlus, kaasati ettevõtlusse väliskapital. Tööstus taastas sõjaeelse taseme. Oktoobrirevolutsiooni järgselt hakati ellu viima marksismi-leninismi seisukohti isiksuse igakülgsest arendamisest: kavandati programme hariduse, teaduse, tervishoidu ja kultuuri arendamiseks. Stalin viis sisse ,,viisaastakud", alustati põllumajanduses sundkollektiviseerimist. 1932-33 näljahäda. Tööstuse kiire areng.
48 linna ja maa asulate vahel. See võimaldas riigi ressursid koondada sõja võitmiseks - punaarmees oli kodusõja lõppuks 5,5 miljonit meest. 4.8.2 NEP. Võeti vastu, sest talupojad ei olnud rahul toiduainete andmise kohustusega (talupoegade mässud 1921. aastal Voronesis ja Tambovis). Väikeettevõtted anti eraettevõtjatele tagasi. Kaubalis- rahalised suhted maa ja linna vahel taastusid. Talupidajatele hakkas kehtima kindel toitlusmaks, mida võis 1924. aastast ka rahas maksta. Mis sellest üle jäi, võisid maha müüa. Talupoegade tööviljakus tõusis. Venemaale halati looma ühisettevõteid Suurbritannia ja USA osanikega. Toimus rahva varanduslik kihistumine, mis mõndadele Kommunistliku Partei tegelastele ei meeldinud. Buharin ja Lenin olid NEP poolt, Trotski aga vastu. Stalin katkestas NEPi ja kehtestas plaanimajanduse. 1928 - põllumajandustoodang ületas sõjaeelse taseme 24% võrra. Reformid peale kodusõda:
annaabi.ee 
