tasanditel (kobarad, ahelad, kahekaupa koos jne). Harvemini võivad osad bakteriliigid paljuneda ka suguliselt (konjugatsioon). Isomorfne pooldumine pooldumisel tekivad kaks võrdse suurusega tütarrakku. Heteromorfne pooldumine pooldumisel tekivad kaks erineva suurusega tütarrakku. Generatsiooniaeg aeg, mis kulub raku moodustumisest pooldumiseni. Paljunemine leiab aset geomeetrilises progressioonis. Paljunemiskiirus sõltub mikroobi liigist, kultuuri vanusest, toitekeskkonnast, temperatuurist jt teguritest. Paljunemist piiravateks faktoriteks keskkonnas on ainevahetuseks vajalike ainete lõppemine; hapniku hulga vähenemine; H+ hulga suurenemine (pH langus); toksiliste ainete kogunemine. Mikroobide arvu määratakse pesade ehk kolooniate arvu järgi ühes milliliitris või grammis. Pesa tähendab ühest mikroobiliigist väljakasvanud mikroobide kogumikku kunstlikul söötmel. Pesade arv korrutatud lahjendusfaktoriga on pesa moodustavate ühikute arv
prokariootsed- ehk eeltuumsed (rakutuuma pole) a) prioomid (nende kaudu nakkuste otsene levik) b) viirused (saavad paljuneda ainult peremees rakus, säilida suudavad ka väliskeskkonnas) dna viirused ja rna viirused c) bakterid - klamuudiad, riketsiad, mikroplasmad, spirokeedid (paljunevad iseseisvalt) päristuumsed ehk eukariootsed (rakutuum olemas) seened, algloomad 3.) Bakterite kasvufaasid (joonis) Bakterite paljunemiskiirus sõltub mikroobi liigist, kultuuri vanusest, toitekeskkonnast, temperatuurist jne. Bakterite kasvufaasid on: I) lag-faas (lähtefaas) aeg bakteri külvimomendist kasvu alguseni II) Log faas - bakterite arv kasvab III) Statsionaarne faas- tasakaal IV) kasvu lakkamise faas 4.) Bakterite hingamise tüübid 1) ranged aeroobid (ei paljne O2-ta) 2)anaeroobsed (paljunevad O2-ta) 3) fakultatiivsed anaeroobid (võimelised teemetatsiooniks ja eksidatsiooniks) 4) mikroaerofiilid (vajavad O2-te) 5)kapnafiilid (vajavad O2 te 10-15%) 5
3) viiruste väljumine rakust, millega enamjaolt kaasneb raku hävimine. 4) Paljunemisprotsessi lõppstaadiumi alusel jagunevad viirused: 1) vabanevad sel teel et rakk lõhkeb, 2) väljuvad rakust nii, et pole märgata erilisi muutusi. 3) rakk säilib peale viiruse väljumist Bakteriofaagil on ovaalse kujuga pea, mille lülge kinnitub saba, sisaldab valgulisiühendeid, nukleoproteiide, mis erinevad mikroobi valkudest. Faag on võimeline omandama toitekeskkonnast lämmastikku ja mõningaid fosforiühendeid. Üldjuhul on bakteriofaagid väga spetsiifilised, mis väljendub nende mikroobitüvede valikus. On ka selliseid faage, mis on võimelised ründama tervet mikroobide perekonda või ka erinevatest perekondadest pärinevaid mikroobe. Võib leida kõikjal, kus on mikroobe: vees, mullas, väljaheidetes, toiduainetes jne. Patogeensetele liikidele praktilist kasutamist on leitud meditsiinis ja veterinaarias. Võivad tuua suurt kahju toiduainete
hapnikuvaba keskkonda. Substraati nad lõpuni ei lõhusta. Anaeroobsetes tingimustes kasvavad võihappebatsillid, teetanuse ja botulismi tekitajad. 14. Bakterite kasv ja paljunemine ning paljunemise faasid vedelsöötmes Isomorfne pooldumine pooldumisel tekivad kaks võrdse suurusega tütarrakku. Heteromorfne pooldumine pooldumisel tekivad kaks erineva suurusega tütarrakku. Paljunemiskiirus sõltub mikroobi liigist, kultuuri vanusest, toitekeskkonnast, temperatuurist jt teguritest. Bakterite paljunemine vedelsöötmes. I. Lähtefaas (lag-faas) on aeg bakterite külvimomendist nende kasvu alguseni. II. Aktseleratsiooni ehk kasvu kiirenemise faas. III. Eksponentsiaal ehk log-faas bakterite arv kasvab geomeetrilises progressioonis. IV. Negatiivne aktseleratsiooni faas (aeglustuv log-faas). Selles faasis on poolduvaid isendeid kõige rohkem. V. Statsionaarne faas. Selles faasis on bakterite paljunemine ja suremine
põhjustab vastava koe vähenemist. See on omane eriti kasvajaid tekitavatele viirustele (nt papilloomviirused). Bakteriofaagi mõõtmed kõiguvad 8-10 kuni 90-100 nm vahel. Bakteriofaagil on kuuli või ovaalse kujuga pea, mille külge kinnitub saba. Keemiline analüüs on näidanud, et bakteriofaag sisaldab valgulisi ühendeid (nukleoproteiide), mis erinevad mikroobi valkudest. Faag on võimeline omandama toitekeskkonnast lämmastikku ja mõningaid fosfori ühendeid. Bakteriofaag on võimeline kinnituma mikroobi pinnale oma sabaga, hüdrolüüsima seal mikroobi kesta ja viima rakku oma pärilikkusainet. Mõnede minutite möödudes algab bakterirakus uute bakteriofaagide moodustumine. Lõpuks bakteriraku kest puruneb ja bakteriofaagid väljuvad keskkonda. Bakteriofaage võib leida kõikjal, kus on mikroobe (vees, väljaheidetes, mullas, juustus, piimas jne).
taime toitekeskkonnas põhjustab tõsiseid häireid taime elus. Saagi suurus ja kvaliteet sõltuvad kasvutegurist mida on suhteliselt kõige vähem. Eelnevast järeldub, et suurte ja kvaliteetsete saakise saamiseks tuleb taimi varustada piisavas koguses kõigi tarvilike toiteelementidega.(Õun 1980) Süsinikku saavad taimed süsihappegaasina lehtede kaudu õhust. Teised elutegevuseks ja saagi moodustumiseks vajalikud toiteelemendid võtavad taimed peamiselt juurte kaudu koos veega toitekeskkonnast, milleks on põhiliselt muld. Taimede kasvamine ja arenemine on seega lahutamatus seoses toitekeskkonnaga ning sõltub peamiselt selle viljakusest so. Mulla võimest varustada kasvavat taime toitainetega (ja ka maksimaalsete vee hulkadega).(Õun 1980) Toitekeskkonna taimetoitainesisaldus ei ole kunagi püsiv, sedamööda kuidas taimed kasvavad ja arenevad, võtavad nad mullast ära toitaineid. Seega on nende varusid pidevalt täiendada. Toitainete varude täiendamist toitekeskkonnas (mullas)
Bakteriofaagid ehk bakteriviirused Mõõtmed kõiguvad 90-100 nm vahel. Elektronmikroskoobis on leitud, et bakteriofaagil on ovaalse kujuga pea, mille lülge kinnitub saba. Kaua aega ei suudetud kindlaks teha, kas bakteriofaag on elusorganism või fermenditaoline aine. Praegu leitakse, et tegu on elusa organismiga. Keemiline analüüs on näidanud, et bakteriofaag sisaldab valgulisiühendeid, nukleoproteiide, mis erinevad mikroobi valkudest. Faag on võimeline omandama toitekeskkonnast lämmastikku ja mõningaid fosforiühendeid. Need omadused on omased elusale organismile. Spetsiifilisus Üldjuhul on bakteriofaagid väga spetsiifilised, mis väljendub nende mikroobitüvede valikus. On ka selliseid faage, mis on võimelised ründama tervet mikroobide perekonda või ka erinevatest perekondadest pärinevaid mikroobe. Bakteriofaagid jagunevad kahte suurde rühma: 1) Virulentsed faagid põhjustavad bakteriraku purunemist:
Bakteriofaagid ehk bakteriviirused Mõõtmed kõiguvad 90-100 nm vahel. Elektronmikroskoobis on leitud, et bakteriofaagil on ovaalse kujuga pea, mille lülge kinnitub saba. Kaua aega ei suudetud kindlaks teha, kas bakteriofaag on elusorganism või fermenditaoline aine. Praegu leitakse, et tegu on elusa organismiga. Keemiline analüüs on näidanud, et bakteriofaag sisaldab valgulisiühendeid, nukleoproteiide, mis erinevad mikroobi valkudest. Faag on võimeline omandama toitekeskkonnast lämmastikku ja mõningaid fosforiühendeid. Need omadused on omased elusale organismile. Spetsiifilisus Üldjuhul on bakteriofaagid väga spetsiifilised, mis väljendub nende mikroobitüvede valikus. On ka selliseid faage, mis on võimelised ründama tervet mikroobide perekonda või ka erinevatest perekondadest pärinevaid mikroobe. Bakteriofaagid jagunevad kahte suurde rühma: 1) Virulentsed faagid põhjustavad bakteriraku purunemist:
Samuti kasutatakse ka tüükultivaatoreid. Kevadine mullaharimine tehakse reeglina ketaskooreliga ning sellele järgneb külv Teraviljade külvieelne mullaharimine Otsekülvi meetod. · Otskülvi meetodit kasutades mullaharimist üldse ei toimu · Sügisel peale viljakoristust või ka kevadel tehakse keemiline umbrohutõrje ning külvatakse Teraviljade väetamine Tähtsateks toiteelementideks osutuvad lämmastik, fosfor, kaalium (põhitoiteelemendid). Kindlasti ei tohi taime toitekeskkonnast puududa kaltsium, magneesium, väävel, poolmikroelemendid raud ja mangaan ning mikroelemendid (boor, koobalt, vask jt). Teraviljajuured võivad tungida kuni 1,5 m sügavuseni, kuid 60-70% toitainetest omastavad nad huumushorisondist. Sügavus, kust taimed omastavad toitaineid kõige enam on 7-15 cm. Väetiste kogused, mis mulda viiakse, peaksid vastama sellele, kui palju taimetoiteelemente mullast saagiga eemaldatakse
Rakubioloogia. Eeltuumsed rakud e. bakterid A. Von Leuwenhoek avastas 17. saj bakterid. Tema töö publitseeriti 1676. Nimeks "Looduse saladused" Bakteri raku ehitus : 1)Limakapsel - a) säilitab niisukust b) võimaldab üksikul rakul liituda(moodustada koloonia. c)Osa baktereid liigub lima abil. d)bakterite lima sisaldab tihti mürkaineid. e) limakapsli teke sõltub toitekeskkonnast. 2)Rakukest - esineb peaaegu kõigil bakteritel. Rakukest koosneb peptiidoglükaanist (valgud + süsivesikud) Leidub ka selliseid baktereid, kelle rakukest sisaldab tselluloosi(N : äädikhappebakterid). funktsioonid : a) kaitseb kuivamise ja rõhu eest. b) Annab bakterile kindla kuju. c) Reguleerib ainete liikumist rakku ja sellest välja. 3)Rakumembraan - a) kontrollib ainevahetust raku ja väliskeskkonna vahel.
annaabi.ee 
