Maailma mullad Küsimused õ lk 76 1.Miks on tundravööndis mulla teke väga aeglane? Vastus. Tundravööndis on aastaringselt madalad temperatuurid, mis põhjustab maapinna sügava läbikülmumise ja igikeltsa tekke. Suvel sulab peamine kiht ära, aga alumises jääb igikelts püsima. Selle tagajärjel saavad mullaprotsessid toimuda ainult ülessulanud osas. Auramine on väike ja igikelts ei lase veel ära imbuda. On muld ka pidevalt liigniiske. Kuna mullas toimuvad bioloogilised ja keemilised protsessid sõltuvad temperatuurist ja mullaõhus olevast hapnikus, siis on seal mulla teke väga aeglane. 2.Mida tähendab muldade gleistumine? Vastus. Selline protsess leiab aset neis muldades, kus on pidevalt liigniiske ja hapnikuvaene. Selle käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikasssinise ja tihenenud mineraalhorisondi. 3.Se...
· tajub ajutist kuivale jäämist · kahte sorti lehed Vesi-kirburohi · (ladinakeelne nimi= kahepaikne) · sugukond tatralised · mitmeaastane kahepaikne taim · seisva või aegalase vooluga veega veekogudes · augustist septembrini · kuni 1,5 m · õied on roosakad Räni-kardhein · sugukond kardheinalised · ülemaailmse kosmopoliitse levikuga mageveetaim · vars kuni 3 m · toitaineterikastes seisvates või väga vaikse vooluga veekogudes · kasutatakse akvaariumides ja veekogude puhastamiseks · sisaldab räni juurtes Väike lemmel · Lemna minor · mitmeaastane veepinnal ujuv taim · sugukond lemlelised · pikkus 4 mm laius 3mm · maailma väikseim õistaim · tallusetaoline võsu · narmataoline mitteharunev juur · õied ühesugulisedja ilma õiekatteta
kehvemini, surevad ja surnud rakud settivad 3-5 korda kiiremini kui noored rakud Sinivetikate iseloomulikud tunnused - *Raku ehitus nagu bakteritel, eluvorm ja toitumistüüp (fotoautotroofia) nagu vetikatel *Valdavalt koloonialised või hargnemata niitjad, vähem ainuraksed või niitjad hargnevad. *Pigmente kolmest pigmendi rühmast, värvus varieeruv, valdav sinakas roheline või rohekassinine *Suuremad koloonialised ja niitjad vormid põhjustavad vee õitsemist toitaineterikastes järvedes ja veehoidlates; osa eritab mürke. *Paljudel gaasivakuoolid, sees lämmastik. Osal niitjatel vetikatel heterotsüstid, need võimelised fikseerima õhulämmastikku. Osa kogub veest fosforit tagavaraks ja võib massiliselt paljuneda hiljem toitesooladeta keskkonnas. Ränivetikate iseloomulikud tunnused - *Nende arvele langeb 20-25 % kogu maailma esmasproduktsioonist *Üherakulised või koloonialised, ka niitjad *Välisskelett e. pantser, koosneb
Järgmistes metsapõlvkondades võib domineerima hakata kuusk. Kõdusoometsade alustaimestik oleneb niiskusreziimist ning sarnaneb seetõttu kas palu-, laane- või salumetsade alustaimestikuga. Eristatakse mustika-kõdusoo ja jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüpi. 7 Lodumetsad sarnanevad kõige vähem soometsadele: turvast on vähe ja see on tugevasti lagunenud. Soostumine toimub toitaineterikastes tingimustes. Veereziim on läbivooluline, kevadel on veeseis kõrge ja täidab madalamad alad. Iseloomulik on mitmekesine mikroreljeef kännumättad ning nende vahelised lohud. Puistus domineerib enamasti sanglepp. Mättavahedes kasvab madalsoo- ja lodutaimi, lohkudes ka vee- ja kaldataimi (hundinui, kollane võhumõõk). Kõige rohkem lodumetsi on säilinud Emajõe ülemjooksul ja Narva veehoidla naabruses. Madalsoometsad kasvavad keskmiselt või hästi lagunenud turbakihiga aladel, mille
(lagesood), hõredate puudega (puissood) või kaetud metsaga (soometsad). Soo ökosüsteemi iseäraks on pidev turba moodustumine ja kuhjumine. Soode üldiseks tunnuseks on enam kui 30 cm paksuse turbakihi olemasolu. Soometsad jagatakse neljaks tüübiks: lodu-, madalsoo-, siirdesoo- ja rabametsad. Lodumetsad sarnanevad kõige vähem soometsadele: turvast on vähe ja see on tugevasti lagunenud. Soostumine toimub toitaineterikastes tingimustes. Veereziim on läbivooluline, kevadel on veeseis kõrge ja täidab madalamad alad. Iseloomulik on mitmekesine mikroreljeef kännumättad ning nende vahelised lohud. Puistus domineerib enamasti sanglepp. Mättavahedes kasvab madalsoo- ja lodutaimi, lohkudes ka vee- ja kaldataimi (hundinui, kollane võhumõõk). Kõige rohkem lodumetsi on säilinud Emajõe ülemjooksul ja Narva veehoidla naabruses. Madalsoometsad kasvavad keskmiselt või hästi lagunenud turbakihiga aladel, mille
sopid), kuhu kinnituvad juurtega õistaimed - mererohtude vöönd ehk maršid. Need taimed sisaldavad kiudaineid, mis kantakse süvikutesse, kus need bakterite poole lagundatakse. Õistaimedele ehk baskulaarsetele taimedele kinnituvad vetikad (perifüüdid) Maršid kinnistavad pehmeid setteid, mille taha tekivad laguunid, mis on head paigad kaladele. Mangroovisood - mage - ja soolaveelised. *Jõed ja järved Evergentsed taimed, nt hundinui, kasvavad jalgupidi vees. Kasvavad mudastes ja toitaineterikastes piirkondades. Seevastu pilliroog armastab livast ja vähemudast kasvukohta. Ujulehelised taimed ja veesisesed taimed. 4 Sellised taimed suunavad hapniku taime alumistesse osadesse. Vesikupp, ja vesiroos ei taha elada väga sügavas vees; penigeen elab kaldatsoonis; veealused taimed on lahnarohud, samblad, vetulikas; härjasilm elab aeglase vooluga vees (kui veetase
Poegade tiigid tühjendatakse läbi äravoolutoru otsa asetatud võreja kasti sügisel varakult enne külmade tulekut. Vähese veemahu tõttu võivad poegade tiikide temperatuurikõikumised olla isegi kuni kümme kraadi ööpäeva vältel. Ööpäevaseid temperatuurikõikumisi võib vähendada suurendades tiikide veemahtu ja veevahetust. Ka kilega katmise teel saab tiikide temperatuurikõikumisi vähendada. Kilealustes ja liiga toitaineterikastes tiikides võib vetikate massiline kasv muutuda probleemiks. Varjepaigad Varjepaiku peaks olema igale vähile vähemalt üks. Sobiv uru läbimõõt sõltub vähi suurusest - see peaks olema vähemalt sõrgade pikkus. Vähi pikkus Toru läbimõõt 8 cm 35 mm 10 cm 45 mm 12 cm 60 mm Poegadele sobivad varjepaikadeks näiteks katusekivid ja plaadid (mis asetatakse vaheliti nii, et alla moodustub paras ruum) või kärgtellised. Suguvähkidele sobivad
arvatakse olevat profaagi aktivatsioonist põhjustatud osaline rakupopulatsiooni lüüs. 2) passiivne protsess, mille käigus biofilmist vabanevad EPS-ga ümbritsetud rakkude agregaadid. Rakuklompide vabanemise põhjusteks võivad olla nii muutused keskkonnategurites (nt. veekogu voolutugevuse muutus) kui ka biofilmisisestes protsessides, nt. EPS-i lagundavate ensüümide vabastamine biofilmi rakkude poolt. Nii biofilmist vabanenud üksikrakud kui ka rakuklombid võivad uutes toitaineterikastes kohtades taas pindadele kinnituda ja alustada uut biofilmi moodustumise protsessi. 39. Milleks on vajalikud ja kuidas mõjutavad inimest tema soolestikus elavad bakterid? Inimese immuunsüsteemi sõltuvus soolestiku mikrofloorast. Inimesel on 1013 oma rakku ja 1014 bakterirakku. Inimesed ja teised imetajad sünnivad küll bakteri-vabana kuid koloniseeritakse bakterite ja teiste mikroorganismide poolt kohe peale sündi. Bakteritele pakub inimese soleestik head elukeskonda, mis on
profaagi aktivatsioonist põhjustatud osaline rakupopulatsiooni lüüs. 2) passiivne protsess, mille käigus biofilmist vabanevad EPS-ga ümbritsetud rakkude agregaadid. Rakuklompide vabanemise põhjusteks võivad olla nii muutused keskkonnategurites (nt veekogu voolutugevuse muutus) kui ka biofilmisisestes protsessides. Näiteks bakterite eritatud ensüümid lagundavad EPS-i. Nii biofilmist vabanenud üksikrakud kui ka rakuklombid võivad uutes toitaineterikastes kohtades uuesti kinnituda ja alustada uut biofilmi moodustumise protsessi. 14.4. Biofilmi moodustumiseks vajalikud polümeerid Amüloidpiilid on valgulise koostisega polümeerid, mis katavad bakteri välispinna. Amüloidid võivad koosneda erinevatest valkudest, kuid nad kõik on vees lahustumatud ning vastupidavad enamikele ensüümidele ning keemilisele töötlemisele. Amüloidid on bakteri jaoks olulised rakuvälised struktuurid, mis
annaabi.ee 
