Kui tervisliku toitumisega alustada ei pea loobuma söökidest ja jookidest mis on meeldima hakanud. See ei tähenda, et sööma peab ainult juurikaid vaid peab sööma nii, et organism saab kõik vitamiinid ja mida ta ülejäänud päevaks vajab. Vähem või rohkem süües võib olla söömisel hoopis negatiivne efekt (Tervise arengu instituut, 2015). Kui süüa kaua aega vähe võib see tekitada alakaalulise ja organismis toitainete vähesuse mis jälle kahjustab omakoda tervist. Igast toitainest saab energiat, kuid peab vaatama, et see tuleks ka õigest toitainest. Piimatoodetes on rohkelt valku ja kaltsiumit, aga rauda pole neis palju. Rauarikkad toitained on näiteks liha- ja kalatooted, aga neis jälle puudub C- vitamiin jne. Kui toituda ühekülgsekt võib see kaasa tuua haigusi (Tervise arengu instituut, 2018). Rasva süües peaks olema ettevaatlik. Organism vajab rasvu, kuid mitte väga palju. Vältida tuleks rasvas praadimist. Kui
süntees, fotosüntees), dessimilatsioon (laguprotsessid, hürolüüs, biooksüdatsioon) Ainevahetuse tüübid autotroofsus (anorg>>org; fotosüntees, kemosüntees), heterotroofsus (org>>org; org>>anorg ==boitroofid[parassidid, sümbioidid, loomad], sapotroofid [lagundajad, seened]) Energia kulub: sünteesiks, liikumiseks, ainete liikumiseks, keha soojendamiseks En.Saadakse: biooksüdatsiooni abil toitainest. En.varud:taimedestärklis, õlid; loomadesglükogeen, varurasv Makroenergilised ühendid: (NalussüsivesikP~P~P) ATP (adeniin, riboos), GTP (guaniin, r), CTP (tsütosiin,r), UTP (uratsiil,r), dATP (adeniin, desoksüriboos), dGTP (guaniin,d), dCTP (tsütosiin,d), dTTP (tümiin,d). En.salvestamine: ADP+H3PO4+en=ATP+H2O; ATP+H2O= H3PO4+ADP+en; ATP+S=SPi+ADP Fostosüntees: on protsess, kus valgusenergia muudetakse keemilise sideme energiaks (lähteained: H2O,CO2; saadused: glükoos, O2 )
(H2O). Selle käigus salvestatud energiat saab kasutada teistes elutegevusprotsessides. Kuid nii nagu loomadeski on ka taimedel olemas hingamine. Taimed hingavad õhuhapnikku ja eritavad süsihappegaasi. Hingamine on kirjeldatav järgmiste skeemidega: Milleks on vaja hingamist? Selleks, et keemilist energiat toitainetest vabastada ja hakata kasutama, peab toimuma fotosünteesile vastupidine protsess. On vaja hapnikku, et vabastada toitainest energiat. Hingamisel tarvitavad taimed hapnikku, et vabastada toitainetest energiat. Hingamisel tekib süsihappegaas, mida taimed eritavad õhku. Vabanenud energiat kasutatakse paljudes rakkudes toimuvates eluprotsessides. Nii muutub osa energiat mehaaniliseks energiaks, mille varal surutakse juured läbi mulla., teine osa energiast kasutatakse ära erinevate kudede ülesehitamiseks. Hingamisel vabanevat energiat ei saa rakk kasutada vahetult.
kergelt vastu külmetushaigusi. Kust vitamiine saab? Kõige kergem on osta vitamiine poest või apteegist, kuid vitamiine ei leidu ainult apteekides ja poodides vaid ka aiasaadustes näiteks kartulis, kapsas, tomatis ja mustsõstardes. Need on põhilised C-vitamiini allikad. Loomse päritoluga toidust saab A- vitamiini, näiteks rasvastest kaladest, loomamaksast, võist ja teistest rasvasematest piimatoodetest. E-vitamiini saame taimsest toitainest, näiteks kaer, oder, porgand ja majonees. Milleks mingid vitamiinid kasulikud? Rasvlahustuvad vitamiinid A-vitamiin on vajalik nägemisprotsessis, limaskesti katvate rakkude ja naharakkude arenguks. D-vitamiin peamiselt vajalik kaltsiumi ja fosfori ainevahetuses, luude ja hammaste normaalseks arenguks ja vere normaalseks hüübimiseks. E-vitamiin on vajalik organismi antioksüdantses regulatsiooni-ja kaitsesüsteemis.
Vigased geenid põhjustavad kurttummus, hemofiilia, skisofreenia. Kromosoomhaigusi põhjustab kromosoomide struktuuri või arvu muutumine. Pärilike haiguste diagnoosimiseks uuritakse haige suguvõsa, tema rakkude ehituse ja ainevahetuse iseärasusi ning kromosoome ja DNAd. Pärilike haiguste ravi: 1)Asendusravi organismi viiakse puuduvaid hormoone või ensüüme. 2) Dieetravi loobutakse sellest toidu või toitainest, mida organism omastada ei suuda. 3) Kirurgiline ravi saab kõrvaldada pärilikke väärarenguid. 4)Eriõpetus kasutatakse vaimupuudega inimestel. Pärlike haiguste profülaktika: 1)Mutageenide vältimine 2)Suguabielude hoidumine 3)Sünnieelne diagnostika Organismide pärilikkuse muutmiseks mõjutatakse neid tugevatoimeliste mutageenidega. Sellega kaasnevad puudused:1) mutatsioonid tekivad juhuslikult ja nii ei saa soovitud omadustega organismi teket planeerida.
gonorröa, süüfilis jne. 10.Kuidas uuritakse pärilikke haigusi? (too 2 näidet) abiks Õp. lk 145 Pärilike haiguste diagnoosimiseks uuritakse haige suguvõsa, tema rakkude ehitust ja ainevahetuse iseärasusi ning kromosoome ja DNAd. 11.Kuidas ravitakse pärilikke haigusi? abiks Õp. lk 145 Asendusravi seisneb selles, et perioodiliselt viiakse organismi kas puuduvaid hormoone või ensüüme. Dieetravi ainevahetushäirete korral, loobutakse sellest toidu või toitainest ,mida organism ei suuda omastada või lõhustada. Kirurgiline ravi saab kõrvaldada või korrigeerida pärilikke väärarenguid. Eriõpetus saavad isikud kelle kõik meeleelundid ei talitle normaalselt või kes on vaimupuudega. 12.Miks muundatakse taimi geneetiliselt? (2) * paremad maitseomadused * suurem saagikus * parem säilivus * suurem haiguskindlus ja kahjukindlus 13.Miks muundatakse loomi geneetiliselt? (2) * rohkem toitu (kasvavad kiiremini) * haigusekindlad 14
Fotosünteesil toodab taim toitaineid - süsivesikuid, valke ja rasvu. Paljud valmistatud toitained töödeldakse taimes ümber ka varuaineteks - tärkliseks jt. ühenditeks. Kõigis neis toitainetes sisaldub salvestunud kujul päikeseenergiast saadud energia. Toitained sisaldavad keemilist energiat. Selleks, et keemilist energiat toitainetest vabastada ja hakata kasutama, peab toimuma fotosünteesile vastupidine protsess. On vaja hapnikku, et vabastada toitainest energiat. Hingamisel tarvitavad taimed hapnikku, et vabastada toitainetest energiat. Hingamisel tekib süsihappegaas, mida taimed eritavad õhku. Vabanenud energiat kasutatakse paljudes rakkudes toimuvates eluprotsessides. Nii muutub osa energiat mehaaniliseks energiaks, mille varal surutakse juured läbi mulla., teine osa energiast kasutatakse ära erinevate kudede ülesehitamiseks. Hingamisel vabanevat energiat ei saa rakk kasutada vahetult. Kõigepealt muudetakse see taimeraku
hapenduvate orgaaniliste ainete hulka. Just sellised ained esinevad tootmisreovees. Veekogusse juhitav puhastamata reovesi sisaldab sageli palju orgaanilisi aineid, mis hapendumisel põhjustavad veekogu vee hapnikuvaeguse. Veekaitse seisukohalt on olulisemateks toitaineteks lämmastik (N) ja fosfor (P), mis vette sattudes põhjustavad taimede ja vetikate vohamist ning veekogu eutrofeerumist. Olenevalt veekogu liigist võib üks nimetatud toitainest osutuda limiteerivaks. Siseveekogudes on selleks tavaliselt fosfor, meres võib aga määravaks muutuda lämmastik. Reovees olev kogulämmastik moodustub orgaanilistest lämmastikühenditest, ammooniumisoolade lämmastikust, nitrititest ja nitraatidest. Värskes reovees on palju orgaanilisi lämmastikühendeid (valgud, aminohapped), mis lagunevad kergesti ammooniumi- lämmastikuks (NH4-N). Olenevalt vee pH-st on lämmastik kas ammoniaagi või ammooniumiooni kujul. Ammooniumlämmastik hapendub
Biokeemiline hapnikutarve (BHT; biological oxygen demand, BOD) on hapniku kogus, mida vees sisalduvad orgaanilised ained tarbivad hapendumisel (lagunemisel) aeroobsetes tingimustes kindlal temperatuuril teatud aja vältel. Veekaitse seisukohalt on olulisemateks toitaineteks lämmastik (N) ja fosfor (P), mis vette sattudes põhjustavad taimede ja vetikate vohamist ning veekogu eutrofeerumist. Olenevalt veekogu liigist võib üks nimetatud toitainest osutuda limiteerivaks. Siseveekogudes on selleks tavaliselt fosfor, meres võib aga määravaks muutuda lämmastik. Värskes reovees on palju orgaanilisi lämmastikühendeid (valgud, aminohapped), mis lagunevad kergesti ammooniumi- lämmastikuks (NH4-N). Olenevalt vee pH-st on lämmastik kas ammoniaagi või ammooniumiooni kujul. Ammooniumlämmastik hapendub nitrititeks ja seejärel nitraatideks. Lämmastik esineb reovees orgaaniliselt seotuna ja anorgaanilisel kujul ja NO3- ioonina
KHT arv on alati suurem vastava veeproovi BHT arvust. Kui on tegemist ühelaadse reoveega, võib mainitud arvudele leida korrelatsiooni. Veekogusse juhitav puhastamata reovesi sisaldab sageli palju orgaanilisi aineid, mis hapendumisel põhjustavad veekogu vee hapnikuvaeguse. Veekaitse seisukohalt on olulisemateks toitaineteks lämmastik (N) ja fosfor (P), mis vette sattudes põhjustavad taimede ja vetikate vohamist ning veekogu eutrofeerumist. Olenevalt veekogu liigist võib üks nimetatud toitainest osutuda limiteerivaks. Siseveekogudes on selleks tavaliselt fosfor, meres võib aga määravaks muutuda lämmastik. Reovees olev kogulämmastik moodustub orgaanilistest lämmastikühenditest, ammooniumisoolade lämmastikust, nitrititest ja nitraatidest. Värskes reovees on palju orgaanilisi lämmastikühendeid (valgud, aminohapped), mis lagunevad kergesti ammooniumi- lämmastikuks (NH4-N). Olenevalt vee pH-st on lämmastik kas ammoniaagi või ammooniumiooni kujul. Ammooniumlämmastik hapendub
kõrgema kontsentratsiooniga lahus liigub madalama kontsentratsiooniga lahuse suunas; liikumine kestab, kuni kontsentratsioonid võrdsustuvad. Et toitainete tarbimise tõttu on nende kontsentratsioon taimejuurte vahetus läheduses madalam kui neist kaugemal, toimubki juurte suunas pidev difusioon. Difusiooni intensiivsus oleneb kontsentratsioonide vahelisest erinevusest, kasvupinnase niiskusest ning konkreetsest toitainest. Ka toitainete (ioonide) sisenemist taimedesse on püütud seletada difusiooni, transpiratsiooni ja rakkude imamisjõu toimega, mis kõik on toitainete passiivse sisenemise viisid. Siiski ei ole see mehhanism veel täielikult selge; pigem kinnitavad katsetulemused toitainete aktiivse sisenemise ja omastamise suuremat tähtsust. Aktiivse sisenemise all mõistetakse mitmeid keemilisi reaktsioone taimekudesid moodustavate ainete ning mullalahuses leiduvate ainete
annaabi.ee 
