MUSTAND KIRJANDILE " MISSUGUSEID ELULISI KONFLIKTE JA VALIKU VÕIMALUSI SAAB KIRJANDUSTEOSE ABIL LÄBI MÕELDA?" Oma kirjandis vaatlen elulisi konflikte Kristen Boie teosest "Väikelinn Chicago?". Selles raamatus kirjeldatakse 13 aastase poisi, kelle nimi on Nikklas, elu tema ümber läbi tema enda arusaamade ja silmade. Niklas oli endassetõmbunud eraklik poiss, kes rääkis oma probleemidest ning päevasundmustest avameelselt ainult oma küülikule. Tal ei olnud eriti sõpru, kellega oleks võinud kõigest rääkida. Kooliski ei kuulunud ta kõige parimate ja tublimate hulka. Vahel ei leidnud ta mõistmist kodustegi poolt. Nüüd vaatleksin elulist konflikt raamatust, kus põrkusid erinevad suhtumised ja arusaamad isa Thomase, ema Karini ja poeg Nikklase vahel. Nikklas oli vihane, sest ta oli põhjuseta ning ülekohtuselt klassivenna Karli käest peksa saanud. Lisaks oli Karl Nikklase piipari puruks tallanud. Nüüd nõudis Nikklas...
hukust ja ära hoida Kriisi algus... 1962. aasta oktoobris märkas USA luurelennuk U-2 Kuubale paigutatud tuumalõhkepeaga Nõukogude keskmaarakette. Ometi oli Hrustsov (11. septembril) kinnitanud, et Nõukogude Liidul ei ole vajadust tuumarakette väljaspoole oma territooriumi paigutada Tegelikult sai sündmuste ahel, mis kriisini viis, alguse juba 1959. aasta esimesel päeval, mil Kuuba saarel tuli riigipöörde tagajärjel võimule Fidel Castro. Kohe algusest peale suhtus Washington toimunusse suure skepsise ja eelarvamusega nimelt oli Valge Maja ekslikul seisukohal, et Castro eesmärgiks on kommunistliku reziimi loomine. Aga tegelikult... Nüüd väidavad ajaloolased, et võimule tulles polnud Castro mingi kommunist. Tema tookordseid vaateid on iseloomustatud kui rahvuslikke ja tema tegevuse eesmärgiks oli vabastada oma kodumaa diktaatori eest. Kuna aga tol ajal oli maailm haaratud külmast sõjast, siis tingis see asjaolu ka suurriikide juhtide liialt must- valge mõtlemise.
lahenda küll probleeme, kuid aitab ajutiselt olukorraga leppida-kuni leiad jõudu vajalikeks muutusteks Tunnetest kellelegi rääkimine aitab selgusele jõuda, mida toimunu sinu jaoks tähendab ning muudab sind sallivamaks. Halamine ja äärmuslik enesekriitilisus suurendavad valu. Kui sa ka nõnda mõtled, püüa oma suhtumist muuta ja valu vähendada. Elu õppetunni tõdemine ja selle sõnastamine aitab toimunusse sallivamalt suhtuda. Pingest tekkivat "ülekuumenemist" aitab vältida toimunusse või mõnda selle episoodi huumoriga suhtumine. Olukorra muutmine. Pinget tekitavat olukorda on võimalik uurida ja muutma asuda vaid siis, kui eelistad probleemi üldisele kirjeldusele olukorra konkreetsest määratlemisest ning leiad vastuse järgmistele küsimustele: kellega seoses ja millal probleem ilmneb?, kuidas sa tavaliselt käitud?, mida sa kardad kaotada
Kokkuvõttev kehtestav soov Enamasti lisatakse kokkuvõttev soovi või nõude väljendus kehtestava sõnumi lõppu: Ma soovin....., Palun ära tee...., Ma ootan... jne. Selline kehtestav sõnum tuleb selgelt eristada analoogsest agressiivsest käitumisest, kus kamandatakse. Tunnete verbaalne väljendamine Tunnete avaldamine on analoogse toimega kui hinnaguvaba kirjeldus. Seeläbi väljendatakse oma suhtumist toimunusse. Samas ei olda ründav ega süüdistav. Antud kehtestamistehnika on iseenesest lihtne tuleb vaid tekkinud emotsionaalne seisund välja öelda. "Sa tõukasid praegu oma väikest venda ja ma olen sellepärast väga kurb." Teise tegevuse aktsepteerimine või positiivse suhtumise väljendamine Kuna kehtestav sõnum puudutab antud juhul indiviidi juba toimunud käitumist, sõltub sõnumisse suhtumisest, kas see võetakse vastu või mitte. Sellepärast on oluline näidata teisele,
vaatepunkt on piiramatu. Kõiketeadev jutustaja võib oma teadmisi lugejaga jagada erineval määral: võib loos toimunut selgitada, analüüsida, aga ka hoopis piirduda sündmuste kiretu esitamisega st. Jjlgida vaid sündmuste välist kulgu. Kõiketeadev jutustaja võib tegelasi iseloomustada, nende mõtteid lugeda, tema vaatepunkt on liikuv- st. Erinevad tegelased saavad õiguse loo MI oma silmadega vaadata. Sündmusi näidatakse mitme nurga alt. Avaldatakse erinevate tegelaste suhe toimunusse ja lisatakse ka kommentaar sündmustevälisest vaatepunktist. Siirdkõne- kaudne sisemonoloog, kus jutustaja vahendab tegelase kõnet. Liikuvat vaatepunkti leiab ka romaanides, kus kõiketeadev jutustaja võib puududa. (tüüpiline modernistlikule romaanile): pole teada romanimaailma kohta käiv tõde, aga lugeja näeb loos toimuvaid sündmusi eri vaatepunktidest. Teose pinge tekibki just vaatepunktide lahknemise kaudu.
mõne lausega kokku tegelaste olulisemad iseloomujooned iii. suudab sageli ka tegelaste mõtteid lugeda -> iv. kõiketeadva jutustaja romaan vaatepunkt liikuv 1. olukord, kus sündmusi näidatakse mitme nurga alt a. avatakse ühe tegelase suhe toimunusse i. siis lisatakse kommentaar sündmusevälisest vaatepunktist ii. siirdkõne jutustaja vahendab tegelase kõnet kaudse sisemonoloogi kaudu
Hilisemates üliõpilasnovellides on moraaliproblemaatika taandunud, vabameelsus on oma loomuliku koha saavutanud. Hakkab ilmnema T tulevane mõttelaad. "Juudit" kohati laialivalguv, aga siiski jõuline piiblimüüdi dekonstruktsioon. Juuditis ühinevad seksuaalkirg ja võimujanu. "Kõrboja peremees" on kõige keerukama struktuuriga, aga ka kõige poeetilisem romaan. Pöördumatult edasikulgevale tegevusele lisanduvad pidevad tagasivaated varem toimunusse. Vähehaaval, erinevate tegelaste meenutuste kaudu avanevad minevikusündmused, samas taktis kulgeb esmatasand. Katku Villu ärkab kodulakas algab tekst ja sündmuste lineaarne kulg. "Elu ja armastus" huvikese inimkonnalt hoopis kahe inimese vahelisele suhtele. Kadunud on tõe ja õiguse panoraamsus, jäänud on kaga illusoorne lunastusotsing. "Ma armastasin sakslast" on stiililt väga erinev, esmakordselt minajutustus ja pihtimuslik päevikuvorm. Keskmes kahe noore inimese vaheline armastus
vastupidi, ta võib piirduda vaid sündmuste kiretu esitamisega. Sageli esitab kõiketeadev jutustaja lühiiseloomustusi, võtab mõnesse lausesse kokku olulisemad iseloomujooned. Selline jutustaja suudab tavaliselt ka tegelaste mõtteid lugeda. Vaatepunkt on seega liikuv erinevad tegelased saavad õiguse loo maailma oma silmadega vaadata. Nii tekib olukord, kus sündmusi näidatakse mitme nurga alt: kord avaldatakse meile ühe tegelase suhe toimunusse, siis jälle teise, siis aga lisatakse sündmusele kommentaar sündmustevälisest vaatepunktist. Selline olukord on tüüpiline realistlikule romaanile. SIIRDKÕNE kaudne sisemonoloog, kus jutustaja vahendab tegelase kõnet. TEOSE KOMPOSITSIOON Ilukirjanduslikku teost võib üles ehitada mitut moodi. Teose väline ehitus e kompositsioon ( peatükid, vaatused, stroofid ) on seotud siseehituse e struktuuriga ( nt sündmuste ja karakterite arendamine, rütmistamine)
Mõnikord käituvad inimesed teiste suhtes ebaõiglaselt teadvustamata. Hinnanguta kirjeldus tähendab seda, et kritiseeritakse teise käitumist, mitte isiksust. Tuleb jälgida, et mitteverbaalne käitumine oleks neutraalne. Nt Sa hilinesid täha hommikul tööle 20 minutit. 2) KOKKUVÕTTEV KEHTESTAV SOOV KUI KEHTESTAMISTEHNIKA. Lisatakse oma soovi kehtestava sõnumi lõppu. Nt Ma ootan, soovin, tahan. 3) TUNNETE VERBAALNE VÄLJENDAMINE. Väljendatakse suhtluspartnerile oma suhtumist toimunusse, olemata sealjuures ründav või süüdistav. Inimesed tajuvad vaistlikult, et igaühel on õigus oma tunnetele ning õigus neid väljendada. Kõigepealt kirjeldad toimunut hinnangut andmata ja siis lisad oma tunne. 4) TEGEVUSE AKTSEPTEERIMINE JA POSITIIVNE SUHTUMISE VÄLJENDSMINE. Sõnum puudutab indiviidi juba toimunud käitumist, sõltub eelkõige sõnumisse suhtumisest, kas sõnum üldse võetakse vastu või mitte. Oluline on näidata teisele, et temast hoolitakse. ,,paitehnika"
Venemaa ja Preisimaa survel 1768 avaldatud tolerantsusedikt andis Poola õigeusklikele ja protestantidele katoliiklastega võrdsed poliitilised õigused. See oli vastuvõetamatu katoliku magnaatidele, kes vallandasid kodusõja, mida naaberriigid kasutasid ära Poola siseasjadesse sekkumiseks. 1772. aastal korraldasid Venemaa, Preisimaa ja Austria Poola esimese jagamise, mille tulemusel jäi Poola ilma 28% territooriumist ja 39% rahvastikust. Rahvusvaheline üldsus suhtus toimunusse pigem heakskiidu kui taunimisega: läksid ju Poolast eraldatud osad valgustatud valitsejate võimu alla. Nii kaotati Preisimaa kätte läinud endistel Poola aladel koheselt pärisorjus ning alustati rahvahariduse edendamist. 1788. aastal kokku tulnud suur seim (Sejm Wielki) alustas riigis ulatuslikke reforme, mis tipnesid 3. mail 1791 konstitutsiooni vastuvõtmisega. Oma liberaalsuselt oli see võrreldav Ameerika
annaabi.ee 
