vastavalt käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktile 1, võetakse alkoholiregistri volitatud töötleja poolt säilitamiseks alkoholiregistris. § 131. Registrikande ajaline kehtivus (1) Alkoholiregistrisse tehtud registrikanne kehtib viis aastat. 4. jagu Alkoholi ringluse dokumenteerimine § 17. Tootjapoolse partii tähistuse arvestus (1) Alkoholi käitleja peab pidama arvestust tema toodetava või Eestisse toimetatava alkoholi kohta selle müügipakendil kasutatava tootjapoolse partii tähistuse järgi. (2) Veini käitlev ettevõtja peab edastama riikliku alkoholiregistri volitatud töötlejale iga kuu 15. kuupäevaks aruande paberkandjal või elektrooniliselt tema poolt eelmisel kuul ekspordiks, hulgimüügiks või jaemüügiks suunatud veini kohta. § 20. Arveldamine alkoholi käitlemisel (1) Alkoholi impordi, hulgimüügi ja ekspordi korral arveldatakse selle alkoholi eest sularahata arvelduse korras
veterinaarse kontrolli. Kõrvamärgiga märgistatakse kõik karjas olevad loomad. Sündinud vasikas tuleb märgistada 20 päeva jooksul. Kui loom viiakse enne kohustuslikku märgistamise tähtaega karjast välja (s. t. tegemist on elusmüügiga või lihakombinaati saatmisega), siis peab ta olema enne seda märgistatud. Märgistamata looma ei tohi karjast välja viia. Märgistatud loomad registreeritakse PRIA-s . EL-st Eestisse toimetatava veisega peab kaasas olema veise pass, mis on välja antud selle riigi poolt, kust loom Eestisse tuuakse. Veisega kaasas olnud passi peab loomapidaja esitama Eesti loomade registrile, mis asub PRIA-s. Veisepassil on toodud looma kohta järgmised andmed: veise registrinumber, sünnikuupäev, sugu, veise ema registrinumber, ehitise number, kus veis sündis (sünnikoht). Kui veis müüakse või
Loomapidaja peab 7 päeva jooksul peale märgistamist looma PRIA-s põllumajandusloomade registris registreerima. Teistest liikmesriikidest Eestisse toimetatud veisel säilitatakse päritoluriigi registrinumber ning nad kantakse selle numbriga Eesti registrisse. EL-välisest riigist imporditud põllumajandusloom tuleb märgistada Eesti registrinumbriga 14 päeva jooksul alates importimise päevast ning registrile tuleb teada anda ka eelmine registrinumber. EL-st Eestisse toimetatava veisega peab kaasas olema veise pass, mis on välja antud selle riigi poolt, kust loom Eestisse tuuakse. Veisega kaasas olnud passi peab loomapidaja esitama Eesti loomade registrile, mis asub PRIA-s. VEISEPASS PRIA-st saadetakse veisepass loomapidajale 14 päeva jooksul veise märgistamise, EL liikmesriigist Eestisse toimetamise või ühendusevälisest riigist importimise kohta teate saamisest. Veisepassil on toodud looma kohta järgmised andmed:
Loomapidaja peab 7 päeva jooksul peale märgistamist looma PRIA-s põllumajandusloomade registris registreerima. Teistest liikmesriikidest Eestisse toimetatud veisel säilitatakse päritoluriigi registrinumber ning nad kantakse selle numbriga Eesti registrisse. EL-välisest riigist imporditud põllumajandusloom tuleb märgistada Eesti registrinumbriga 14 päeva jooksul alates importimise päevast ning registrile tuleb teada anda ka eelmine registrinumber. EL-st Eestisse toimetatava veisega peab kaasas olema veise pass, mis on välja antud selle riigi poolt, kust loom Eestisse tuuakse. Veisega kaasas olnud passi peab loomapidaja esitama Eesti loomade registrile, mis asub PRIA-s. VEISEPASS PRIA-st saadetakse veisepass loomapidajale 14 päeva jooksul veise märgistamise, EL liikmesriigist Eestisse toimetamise või ühendusevälisest riigist importimise kohta teate saamisest. Veisepassil on toodud looma kohta järgmised
väetiseregistris. (4) Väetise ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise korral esitab deklarant koos tollideklaratsiooniga tollile tootja väljastatud asjakohase dokumendi väetise koostise kohta. (5) Töödeldud loomse päritoluga orgaanilise väetise ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise korral esitab deklarant koos tollideklaratsiooniga tollile Veterinaar- ja Toiduameti väljastatud loa. (6) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid ei kohaldata, kui Eestisse toimetatava väetise kogus on kuni 50 kilogrammi või 10 liitrit, mikroväetise puhul kuni 0,5 kilogrammi või 0,5 liitrit ning bakterväetise puhul kuni 0,05 kilogrammi. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut ei kohaldata kõrge lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetise puhul. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] § 12. Teadustöös ja väetise esitlemiseks kasutatava väetise Eestisse toimetamise nõuded [RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004]
· JKK-st. Loomapidaja peab 7 päeva jooksul peale märgistamist looma PRIA-s põllumajandusloomade registris registreerima. Teistest liikmesriikidest Eestisse toimetatud veisel säilitatakse päritoluriigi registrinumber ning nad kantakse selle numbriga Eesti registrisse. EL-välisest riigist imporditud põllumajandusloom tuleb märgistada Eesti registrinumbriga 14 päeva jooksul alates importimise päevast ning registrile tuleb teada anda ka eelmine registrinumber. EL-st Eestisse toimetatava veisega peab kaasas olema veise pass, mis on välja antud selle riigi poolt, kust loom Eestisse tuuakse. Veisega kaasas olnud passi peab loomapidaja esitama Eesti loomade registrile, mis asub PRIA-s. VEISEPASS PRIA põllumajandusloomade registrist saadetakse veisepass loomapidajale 14 päeva jooksul veise märgistamise, EL liikmesriigist Eestisse toimetamise või ühendusevälisest riigist importimise kohta teate saamisest.
- KrMS 38 lg 3 kohaselt on tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes kriminaalmenetluses riigilõivuvaba, - Tsiviilhagi asjaolude tõendamine kriminaalmenetluses üldjuhul lihtsam, sest vajalikud tõendid on hangitud kriminaalmenetluses teostatud menetlustoimingute abil. KrMS näeb ette erinevad kannatanu subjektiivsed õigused, mida on võimalik teostada üksnes krm käigus. Jättes krm-e alustamata või lõpetades toimetatava krm-e, jääb kannatanu sellistest õigustest ilma. KANNATANU 39 KrMS 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju
vaidlustuskindlust ja vastav muutus tuleb alati sisse viia; soovitus on subjektiivsem, nõuab vähem põhjendamist ja on ka vähem kohustuslik. Kui toimetaja (täpsemalt enamasti küll kvaliteedikontrollija) ülesannete hulka kuulub ka vigade klassifitseerimine ja hindamine, siis on tavaliselt tõlkijal võimalik vaidlustada ka ainult hinnangut, viies muutuse enda siiski sisse. 24.8 Kellele jääb viimane sõna Üldise reegli järgi on toimetatava teksti kirjutajal alati õigus, kui just toimetaja ei suuda must valgel tõestada vastupidist. Erandid on peamiselt ajakirjandus, kus toimetajad käivad oma jõupositsioonil teiste inimeste tekstidega ilma nende loata üsna vabalt ringi, ja olukorrad, kus lõpptulemuse kvaliteedi eest vastutab toimetaja, mitte tõlkija. Viimane on levinud eriti väiksemates tõlkebüroodes, mille omanik ja (pea)toimetaja on kunagi alustanud üksi vabakutselise
Veetavad kaubakogused on suured ning veoteekonnad pikad. Tavapäraselt pööratakse põhivedude korraldamisel tähelepanu lastiruumi ja/või veovahendi ja veoühiku kandejõu maksimaalsele kasu- tamisele ja veomarsruudi valikule. Teisisõnu püütakse minimeerida ühikukulu ehk lähtepunktist sihtpunkti toimetatava kaubaaluse, kauba kaalu- või ruumalaühiku veo kulu. See eeldab üldjuhul võimalikult suure ruumala ja/või kandejõuga veovahendite ja -ühikute kasutamist ja võimali- kult kõrge täiteastme saavutamist. Kui põhiveod tootjatelt ladude täitmiseks on traditsiooniliselt
annaabi.ee 
